Keelenõu: kas sekretärile-juhiabile või sekretär-juhiabile?

Emakeele Seltsi keeletoimkond on asunud arutama järjekordset keelemuutust. Mõnda aega on mõtiskletud, kuidas käänata selliseid sidekriipsuga liitsõnu, mille mõlemad pooled on võrdselt tähtsad ehk rinnastuvad. Keelereegleid selgitab keeletoimetaja Helika Mäekivi.

Neid nimetatakse sidekriipsuga rindliitnimisõnadeks ja sellised on sageli ametinimetused, näiteks sekretär-juhiabi, kokk-pagar, arst-resident, autojuht-parameedik, giid-reisisaatja, või mingid objektid, näiteks muuseum-kohvik, lasteaed-algkool. Sidekriipsuga rindliitnimisõnad näitavad ÜHE asja kaht külge.

Praegu kehtib reegel, et sellistel sõnadel tuleb käänata mõlemat poolt: sekretärile-juhiabile, koka-pagari, arstist-residendist, autojuhil-parameedikul, giidi-reisisaatjat, muuseumisse-kohvikusse, lasteaias-algkoolis.

Sellisel käänamisviisil on aga mõned omadused, mis võivad vahel eksitusse viia.

Esiteks on meie keeles ka üht teist liiki sõnu võimalik sidekriipsuga siduda, näiteks isa-ema, poisid-tüdrukud, puud-põõsad, ost-müük – need on paarissõnad, mis väljendavad KAHT asja. Ka nende puhul käänatakse mõlemat poolt: isale-emale, poisse-tüdrukuid, puudesse-põõsastesse, ostu-müügi. Seega käänduvad nii rindliitnimisõnad kui ka paarissõnad ühtemoodi. Kui neid käänata, ei pruugi vahel olla arusaadav, kas käänatavaid asju on üks või kaks. Näiteks võib ajada segadusse, kas lauses koosolekul osalesid arstid-residendid on tegu arstidega, kes on ühtlasi residendid, või nii arstide kui ka residentidega. Samuti pole lauses viisime lapsed lasteaeda-algkooli selge, kas lapsed viidi ühte või kahte asutusse.

Teiseks on meil veel rindliitnimisõnad, mis on kokku kirjutatud ja tähistavad samamoodi ühe asja kaht poolt: lapsnäitleja, staarmeikar, vöötkood, linnriik, kööktuba, diivanvoodi. Nendes sõnades käänatakse ainult tagumist poolt: lapsnäitlejale, staarmeikarit, vöötkoodita. See innustab keelekasutajat sageli käänama ka sidekriipsuga rindliitnimisõnas ainult teist sõnaosa. Niisugune käänamisviis on aga praegu kehtivate reeglite kohaselt vigane.

Juba neil kahel põhjusel soovitab keeletoimkond niisuguseid rindliitnimisõnu ametinimetustes ja mujal üldse vältida. Näiteks peamiselt juristi-lingvisti asemel on soovitatud keelejuristi, õiguskeeleeksperti või kohati veel lihtsamat õigustõlkijat, lasteaia-algkooli asemel aedkooli, inseneri-keemiku asemel keemiainseneri jne.

Kui aga on soov või vajadus selliseid sõnu pruukida, siis on keeletoimkond pärast arutelu vormistanud järgmise otsuse kavandi:

„Pidada ühe eseme, olendi või nähtuse kaht aspekti tähistavates sidekriipsuga rindliitsõnades (nt lasteaed-algkool, sekretär-juhiabi, pagar-kondiiter) võimalikuks nii senise normingu kohast mõlema osa käänamist kui ka muude liitsõnade eeskujust lähtuvat esiosa käänamata jätmist.“

Seega siis peab keeletoimkond võimalikuks, et edaspidi võib käänata nii rindliitnimisõna mõlemat osa kui ka ainult tagumist sõna. Paarissõnade puhul jäävad reeglid samaks – käänatakse mõlemat osa.

Loe lisaks kasulikke keelenõuandeid siit.

Allikas: www.päevakera.ee

Osale arutelus

  • Tekstibüroo Päevakera

    Tekstibüroo Päevakera

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

ADVOKAADIBÜROO RASK otsib SEKRETÄRI

Tammiste Personalibüroo OÜ

10. juuni 2018

Teabevara