5 praktilist soovitust stressiolukordadeks

Kui oled sattunud konfliktsituatsiooni ja tunned, et tavapärane stressireaktsioon hakkab sinus maad võtma, siis saad ise olukorda muuta. Joogatreener ja terapeut Kadi Kütt õpetab 5 praktilist võtet enda aitamiseks.

Küllap oled kuulnud Briti kirjaniku Aldous Huxley ütlust „Kogemus ei ole see, mis kellegi inimesega juhtunud on. Kogemus on see, mida inimene selle juhtunuga peale hakkab.“ Tõepoolest, kogeme ju kõik elus raskusi, kuid mõni meist suudab end põlvili surutuna kiiresti kokku võtta, selgelt mõelda ja otsustada, teine on samas olukorras jõuetu ja langeb musta masendusse. Küsimus on selles, kuidas me meid tabanud olukorda tõlgendame: kas peame seda ähvardavaks hädaohuks või lahendatavaks väljakutseks.
 
Kui tõlgendame juhtunut hädaohtlikuna, vastab meie keha automaatselt stressireaktsiooniga – ajust saadetud häiresignaal vallandab neerupealistest adrenaliinivoo, mis tormab läbi vereringe ja pöörab keha tavalised toimingud pea peale. Kui selline reaktsioon kordub päevast päeva ja me ei suuda pärast stressiolukorda rahuneda ja lõdvestuda, on selle mõju meie kehale hävitav. Olgu siin näitena toodud vaid mõni võimalik tulemus: kõrge vererõhk, haavandid, diabeet, pidev väsimus ja võimetus keskenduda.
 
Stressireaktsioon jaguneb kolmeks faasiks: 1) stressi-tekitav sündmus, 2) meie sisemine hinnang sellele ja 3) keha reaktsioon. Esimesega on meil pea võimatu midagi ette võtta, sest keskkond, kus elame, on täis väliseid stressiallikaid, mida on väga keeruline vältida: müra, õhusaaste, olmekemikaalid, hoolimatus, rumalus, kuritegevus jne. Kuna keha reaktsioonid on automaatsed, ei saa me ka siin suurt kaasa rääkida. Järelikult lükkub stressiga tegelemine teise, s.t. hinnangu faasi. Just meie hinnang olukorrale ehk meie tõlgendus on see, mis seob sündmust ehk stressi allikat ja keha reaktsiooni. Kui suudame muuta oma tõlgendust, muutub kohe ka kehareaktsioon. 
 
Kuid asja muudab keerulisemaks see, et hinnang tuleneb paljuski mälust – meie reageeringut uutele olukordadele varjutab alati mineviku kogemus. Selle asemel, et iga situatsiooni uuesti (kainelt) hinnata, asetame ta vanadesse, meile juba tuntud kategooriatesse. See sünnib silmapilgu jooksul ja on meie teadliku kontrolli alt enamasti väljas. Mida aasta edasi ehk mida kauem laseme neil automaatsetel reaktsioonidel end kaasa tõmmata, seda harjumuslikumaks need saavad ja seda keerulisem on meil stressiga toime tulla. On viimane aeg õppida oma tõlgendusi märkama ja muutma!
 
Kui oled sattunud konfliktsituatsiooni ja tunned, et tavapärane stressireaktsioon hakkab sinus maad võtma, siid saad kasutada järgmist viit sammu:
  1. Tuleta endale meelde, et olukord on just selline, millisena sina seda parasjagu tõlgendad. Peatu hetkeks ja ütle endale, et sinu arvamus ei pruugi olla ainuke tõde. Sul ei ole patenti tõele. Igal lool on alati ka teine külg hoolimata sellest, kuidas sina end parajasti tunned.

  2. Tunneta oma keha. Kui su keha on pinges, on see selge märk, et hoiad oma vaatenurgast kramplikult kinni.

  3. Hinga rahulikult ja sügavalt ja keskendugi kehale. Lõdvesta lihased nii palju kui võimalik. Kohe, kui tood tähelepanu kehale, rahuneb meel ja mõistus hakkab tahes tahtmata asju teisti nägema.

  4. Sea oma tõlgendus kahtluse alla! Budistlik munk ja õpetaja Thich Nhat Hanh soovitab kirjutada paberile küsimuse „Oled sa selles kindel?“ ja kinnitada paber nähtavale kohale seinale, et sul oleks igal hetkel meeles seda küsimust endalt küsida. Selles, mis iganes sa mõtled või teed, on vabadust vaid siis, kui sa oled avatud, uudishimulik ega hoia juba teadaolevast kümne küünega kinni.

  5. Koonda tähelepanu protsessile, mitte tulemusele. Keskendumine tulemusele (mulle peab õigus jääma! ta peab minust lõpuni aru saama!) annab stressile vaid hoogu juurde. Sa ei saa nagunii sündmusi ja nende tulemust lõpuni kontrollida.

Kui sulle saab harjumuseks sellisel moel oma tõlgendusi uurida ja muuta, lood enda sisse vaba ruumi – see võimaldab sul olla edaspidi spontaanne, paindlik ja loov selle asemel, et taluda kontrollimatuid vihapurskeid või nutuhooge või maandada kehasse kogunevat pinget ülesöömise ja alkoholiga.

Allikas: joogateraapia.ee

Osale arutelus

  • Kadi Kütt, joogatreener ja terapeut

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara