Kui palju aega raiskavad töötajad tegelikult internetis surfates?

Inimestena veedame me suurema aja oma päevast töö juures, kuid kas see aeg kulub tõesti vaid töö peale? On ju nii lihtne iga 10 minuti tagant Facebook lahti lüüa, personaalsed meilid kibekiirelt ära vastata, Delfis paarkümmend minutit tühja „browsida” ja õhtuks veel mõni maitsev retsept välja otsida?

2015. aastal läbi viidud uuring, kus küsitleti 2063 täiskasvanut vanuses 25-64 näitab, et 80.4% inimestest raiskab igapäevaselt 30 minutit kuni 3 tundi tööaega töövälistele tegevustele. Kas see pole mitte ekstreemselt palju?

Palju hirmutavam on aga see, et 18.5% küsitletutest raiskavad 3+ tundi igas tööpäevas, mis tähendab 15 tundi nädalas ehk peaaegu 2 täispikka tööpäeva. Olgugi, et küsitlus viidi läbi Ameerika Ühendriikides, teab iga Eesti tööandja ka omast käest, kui suureks probleemiks on näiteks sotsiaalmeedia kasutus igas kontoris. Paar aastat tagasi läbiviidud uuring näitab, kuhu tegelikult kogu see aeg siis kaob?

* 50% tööajast saadetakse telefonis sõnumeid
* 42% tööajast kulub klatši alla
* 39% tööajast surfatakse internetis
* 38% tööajast surfatakse sotsiaalmeedias
* 27% tööajast kulub snäkipausidele ja/või suitsupausidele

Vastuseid, miks töötajad nii palju tööandja väärtuslikku aega raiskavad, on mitmeid. Näiteks toodi küsitluses välja, et peamine põhjus on tööalaste väljakutsete puudumine ehk igavad ja rutiinsed töökohustused. Veel olid põhjusteks kurnavad ja pikad tööpäevad, kus keskendumine lihtsalt hajub; eesmärkide- ja sihtmärkide puudumine; rahulolematus oma tööga ning lihtsalt pidev igavus. Silmitsedes neid suhteliselt masendavaid tulemusi, ei tuleks vaid juhtide südametunnistusele koputada, vaid ka töötajate omale.

Mida rohkem hakkab iga inimene mõistma, et tal on vaid teatud arv tunde, aastaid, aastakümneid elada jäänud, hakkab ta võib-olla ka tähtsustama iga eraldiseisvat päeva kui võimalust oma eluga midagi väärtuslikku peale hakata. Istudes igapäevaselt kõval ja väsinud kontoritoolil ning sotsiaalmeedias tühja surfates ei ole kellegi elule veel midagi juurde andnud. Ka töötajatel endil on suud peas ning tahe ja soov muuta oma töökohustusi põnevamateks, peaks tulema ikka igalt töötajalt endalt. Rahulolematusega mitte midagi peale hakates saab igaühe elust vaid mõttetu stagnatsioon, kus iga päeva lõppu oodates me aina enam „zombistume”.

Tööandja koha pealt peaks iga juht kaaluma erinevaid viise, kuidas tööpäev iga töötaja jaoks võimalikuks arenguküllaseks ja elevustpakkuvaks muuta. Tihtipeale töötavad näiteks inimesed produktiivsemalt lühemate tööpäevade jooksul ning õhinat tekitavaid eesmärke järgides. Moto “kui töö on tehtud, võid koju minna” on alati suurepärane viis oma töötajate mõttetut ajaraisku vähendada. Samuti on olemas mitmeid internetikasutust filtreerivaid programme nagu ContentProtect ja Veriato. Kuna kõiksugused valjud helid ja pidev kolleegide poolne chit-chat kontoris segab paljude inimeste keskendumisvõimet, peaks iga juht võimaldama oma töötajatele segamatult tööd teha ning keelama ära nii valjuhääldi kasutamise telefoniga rääkides kui ka mõttetu töövälise lõõbi. Paljud organisatsioonid pakuvad oma töötajatele pauside ajal näiteks ping-pongi, lauajalgpalli või muude lauamängude mängimise võimalust. See võtab töötajate tähelepanu ära töölt ning asendab vajaduse end sotsiaalmeediaga tuimestada.

Variante on palju, kuidas muuta tööpäevad kõigi jaoks piisavalt väärtuslikuks ja asjalikuks – võtmesõnaks jääb aga kommunikatsioon iga töötaja ja tema juhi vahel, mõistes, et raisatud tööpäev ei ole vaid juhi, vaid hoopis mõlema kaotus.

Allikas: motivaator.ee

Osale arutelus

  • Kathleen Pajumaa

    Kathleen Pajumaa
    Motivaator.ee turundusspetsialist

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine