Täna räägin kinoblogis natuke hoopis teemal "emme lapsega kodus". Nõustugem - lapsega kodus on tore olla. Samas teab iga ema, kes lapsega kodus olnud, et  kogu su elu käib ümber lapse  - söötmine, mähkmed, jalutamine, vannitamine ja siis jälle ringiga algusesse. Elu enne seda oli hoopis midagi muud! Nüüd aga on põhiline jututeema, mida sa valdad, seotud lapsega.

USA päritolu blogija ja sotsiaalmeedia spetsialist Adrian Chan (www.gravity7.com) toob oma uuringus välja 10 sotsiaalmeedia kasutajatüüpi, kirjeldades nende käitumismustrit, tegutsemismotiive, suhtlusstiili ja palju muud. Sotsiaalmeedia all on nende isikutüüpide määramisel mõeldud pea kõiki Web 2.0 keskkondi alates Facebookist kuni Wikipediani. Allpool on lühikokkuvõte tema uuringust.

Jätkan eelmises kirjas alustatud ausameelsuse ja südametunnistuse teemat.Kui me esimest korda kuuleme oma südametunnistust sosistamas, siis teeme me ühte kahest: me kas tegutseme selle järgi või hakkame kohe endale nn ratsionaalset valet rääkima – miks me peaksime tegutsema teisiti.Kui valime esimese variandi, siis reeglina valdab meid meelerahu, kui teise, siis pinge.

Uurisin just oma ajaveebis selgepilt.ee, millest inimesed tahaksid lugeda. Hetke kõige popimad soovid käisid motivatsiooni leidmise kohta – käes on puhkuste lõpp ja tööhooaja algus. Nii nad küsivadki: mida teha siis, kui tunned, et lihtsalt ei jaksa enam tegutseda? Kuidas leida see salapärane hoob, mis paneks meid uuesti käima ning laseks meil lustiga edasi liikuda?

Sotsiaalsed võrgustikud on internetis levinud juba aastaid – paljud alustasid Rate.ee ja Orkutiga, viimasel ajal on populaarsed Facebook, MySpace ja Twitter. Minu arvates on persoonibrändi ja karjääri seisukohalt kõige olulisem sotsiaalne võrgustik LinkedIn.com, mis on Eestis seni vähem levinud.

On terve rida mõttemustreid, mis sageli ilma meie enda teadmata mõjutavad meie otsuseid ja käitumist. Arukas oleks neid endale teadvustada.

Iga päev toob kaasa ootamatuid väljakutseid, uusi võimalusi, põhjusi või vabandusi mitte teha seda, mida oled planeerinud. Valikuhetk on tõe hetk. Siin toimub meie iseloomu ja pädevuse kontroll.

Kas oled vahel tundnud, et mingi oluline tegemata asi kripeldab, aga sellega alustada või ammu pooleli jäänud tegevust ei suuda kuidagi jätkata? Või mida teha siis, kui peal on lihtsalt pikemat aega kestev laiskuselaine, mis sunnib päevast päeva molutama?

Maailm pole kummaline paik mitte seetõttu, et me kõik erinevad oleme, vaid seetõttu, et me teeme kõik endast oleneva, et see nii ei oleks. Kui hommikul koduuksest välja tänavale astume, lipsab meile ette nähtamatu mask. Pole harvad juhud, kui ta on ka koduski ees. Maske võib-olla meil mitmeid, kasutame neid vastavalt vajadusele ehk oleme näitlejad elulaval.

Kui mu koolitusel osaleb vähegi noorem seltskond, siis mainivad nad olulisima ajajuhtimisprobleemina tegevuste ohjeldamatut edasilükkamist. Sama lugu on vanemate osalejatega, aga nad on ilmselt elu jooksul kogenud, et pole mõtet end avalikult venitajaks nimetada. Näitan üheksat viivitamist vähendada aitavat võtet, millest võib abi olla.

Olen paljudega arutlenud küsimuse üle, kas prominentsetel inimestel on lisaks avalikule elule ka  mitteavalik elu? Ehk selline  elu, kus võib teha asju, mis pole teises (avalikus) elus aktsepteeritud. Oleme korduvalt jõudnud järeldusele, et selline kaksikelu ja sellega kaasnevad uskumatud sündmused nagu valetamine, alkoholism, armukeste pidamine, korruptsioon või ebaeetilisus on võimalikud ainult Eestis, kus inimeste mälu on harukordselt lühike ja andestamis- ning unustamisvõime ütlemata suur.

1954. aastal ladumisele saadetud 40 000 eksemplaris ilmavalgust näinud ENSV suurteose „Raamat maitsvast ja tervislikust toidust“ annab leheküljel 354 retsepti 113, mis kannab pealkirja "Lillkapsa- ja ajusuflee". Retsepti lisan allpool. Ajud ei ole vaid mõtlemiseks, neist saab ka kõike, mis on söögiks mõeldud – suppi, praadi ja magustoitu. Ninast sabani loogika kohaselt on aju samahea kui mistahes rupskid, maitseideoloogias on aju äärmiselt nõudliku ja vastupidava kulinaari nautlusobjektiks, kuna on eriskummalise dekstuuri, maitse ning olemusega.

Oma raamatus Esmatähtis esikohale ei väsi Covey rõhutamast rollide tasakaalu mõju meie üldisele efektiivsusele. Kust me oma rollid saame? Meie loomulikud rollid kasvavad välja meie missioonist.

Meil on oma lastelt õppida kaugeltki rohkem kui oskaksime oodata. Olen oma kahekuuselt pojalt õppinud nelja asja, mis aitab mul end ajas paremini juhtida.

Kui me korraks hoo maha võtame,  puu all vilus pingile istume ning elule vaatame, avastame sealt ühe teguri, mida me kuidgi seletada ei suuda, kuid ometi on see tegur olnud meie elus olulisel, kui mitte kõige tähtsamal kohal. See on miski, mis suunab, elus hoiab ning vürtsi lisab. Selleks teguriks on juhus. Kui minna ajas aastates tagasi siis kui paljut, mis meie elus täna on, oskasime me ette näha või planeerida?

When the world slips you a Jeffrey, stroke the furry wall.

Maailma on tormina võtnud kunstiliselt tasemelt ihaldusväärne Andreas Adria kulinaariaraamat „Natura“. Letihinnaga 1000 raha umbes. Kallis, kuid oi-oi kui kena teos. Annab vähekenegi aimu, mida on tegelikult võimalik toidust teha, kui lasta oma mõtetel lennata, võtta appi lisavahendid ja uurida pisut keemiat, bioloogiat, elementaarset füüsikat ning farmatseutikat.

Ühes oma varasemas kirjas ma kirjutasin planeerimissüsteemide põlvkondadest. Minule teadaolevalt on neid defineeritud neli. Neljanda põlvkonna olulisim erinevus teisest ja kolmandast põlvkonnast (kuhu nt kuuluvad nii outlook kui enamus elektroonilistest vidinatest ja paberkalendritest), on see, et see  tegeleb ajakasutuse seisukohast niivõrd tähtsa teguriga nagu tasakaal.

Juuli sai läbi ning mu puhkus koos sellega. Näitan, mida tegin esimesel tööpäeval pärast puhkust, et hakata taas värskelt uue hooga tõhusalt tööle. Pakun ka paar nippi neile, kes veedavad oma päevi erinevalt minust paberirohkes kontoris ning delegeerisid osa oma töid puhkuse ajaks töökaaslastele.

Vabakutselised? Neid on tuhandeid. Blogijaid? Neid on veelgi rohkem. Ettevõtjaid? Loendamatu hulk. Kui sa ei välja ei paista, siis oled lihtsalt veel üks “hall hiireke” suures rahvamassis. Osa keskmisest ja osa paljust. Sinu persoonibränd on redel, millega saad põgeneda keskmiste hulgast; võimalus jõuda uute potentsiaalsete “klientideni”. Sinu kliendid või lugejad tajuvad sind kui inimest, keda nad on ammu otsinud.