[05.11.2010, 15:20] Paar päeva tagasi vanematekodus pühapäevast hommikueinet võtmas avastasin, et mu kallis papa oli Leedumaal käies toonud kaasa kohalikku vinnutatud liha, mis oli oma välimuselt nagu mõned tunnid külmsuitsuahjus maitserikkaks ja aromaatseks lastud tükk looma välisfileed. Kergelt suitsust carpacciot meenutav liha lõikas ennast peaaegu ise grillitud koduse leiva kääru ja selleri-mädarõika kreemi peale hapendatud kurgi viilaka ja kõrvitsaseemneõli alla.

[29.10.2010, 12:24] On laupäev ning mul on kohutavalt igav. Kell on alles pool kaheksa hommikul, kuid mina vaatan lakke ja mõtlen, mida teha. Kiirelt reorganiseerudes mõtlen minna turule. Sinna sõites kasvab plaanist soov teha täna sülti, keeta seajalga ja -pead. 3 kommentaari

[22.10.2010, 12:14] Seekord võtame ette maarjamaalaste ühe vanima ja maitsvaima söögi, hernesupi. Ning teeme seda nullist peale. Peab mainima, et hernesupp kui roog on üks vanimaid, mida meie kandis söödud. Juba ammu enne seda kui saksa haritlane siiakanti jõudis ning meid sülti ja verivorsti sööma pani. Kui hernes oli varaselt nagu ka kartul vaid dekoratiivvili, oma kenade õite pärast, viskas eit lilleõied maha, pomises „ega ilu patta sünni panna“ ning hakkas kaunast vilja välja uuristama.

[15.10.2010, 13:56] Palumise peale reastada kulinaarsed lemmikud, pean esikohale tõstma auväärse korea köögi, mis minule on jätnud nii kustumatu mulje, et ainsa külaskäiguga riiki võtsin juurde viis kilo. 2 kommentaari

[08.10.2010, 11:44] Sügis on mailma veidraim aeg. Loodus läheneb samm-sammult surmale, kuid paiskab enne veel suvest kogutud võimuga maast välja terve rea häid söögiasju. Seeni, marju, õunu, pirne. Nädalake tagasi Mohni saarel kolades, korjasin puravikke ning tegime kohapeal imelise ja kiire risoto.