Naine on targem kui mees, on seda alati olnud ja ilmselt jääb see nõnda ka igavesti kehtima. Rohkem tarkust tuleneb eelkõige sellest, et naised on alati paar kraadi intuitiivsemad kui mehed (kõhutunne, mis kunagi alt vedama ei kipu), see teadmine ei pruugi küll alati faktipõhiselt argumenteeritav olla, aga ikkagi.

2011 võiks olla õppimise aasta. Meid ümbritsevad kümned tehnoloogilised abivahendid, mis võimaldavad oluliselt rohkemaga toime tulla. Jaanuaris jagan käputäie nippe, mida ise kasutan ning ja oma koolitustel ka teistega jagan.

Paljud tavalised vead, mida harjutuste tegemise juures tehakse, ei põhjusta mitte ainult tõsiseid vigastusi, vaid nad võivad võtta viimasegi motivatsiooni, mis Sul alles on. Kasuta järgnevaid juhiseid - see säästab Sul palju aega ja pingutust ning ennetab ebavajalikku valu ja pinget.

Kuidas saaksime olla Tõelised Liidrid, sõltumata sellest, millist tööd teeme? Mil viisil võiksime olla eeskujud, mitte hoiatused? Robin Sharma uusim raamat „The Leader Who Had No Title“ paneb selle üle mõtlema, ja mis veel olulisem, tegutsema.

Mõni aeg tagasi käisin kohtumas inimesega, kes rääkis, et nende ettevõttes on inimeste vahelised suhted ülihead. „Me ütleme üksteisele kohe ja kõik välja niipea, kui selleks on vajadus,“ märkis ta. Küsisin: „Kas päris kõik ütlete välja?“ „Jah, kõik,“ kostis inimene. Jäin hetkeks mõttesse.

„Me oleme seda juba proovinud!“ Või siis: „Ma ju ütlesin, et see ei tööta!“. Või siis: „Kuulge jätke see jama ja ajurünnak, läheme teeme päris tööd.“ Tuleb tuttav?

See on hämmastav, millise visadusega püsib Eesti organisatsioonides tulemuse kultus. Tulemuslikkust ja tulemuse tegemist rõhutatakse igal sammul. Sellele rõhutakse töökuulutustes, sellele keskenduvad arenguvestlused, selle järgi makstakse (tulemus)palka ning selle järgi arvutatakse “inimressursi” tootlikkust.

Mari oli usin. Nobe ja hoolas kõiges, mida tegi – nii tööl kui ka kodus. Teda utsitas tagant salajane hirm, et pole piisavalt hea ega tubli. Nii ta andiski endast kõik, mis vähegi võimalik.

Kuidas planeerida oma päeva niimoodi, et kõik tegemised mahuks 24 tunni sisse? Et saaks hakkama selle logistilise oravarattaga, millesse enamus inimesi vähemalt Tallinnas on kuni kõrvuni sukeldunud - lapsed lasteaeda, tööle, lapsed koju... Siis veel vaja mingil ajal poodi minna, juuksuris käia. Ja trenni tahaks ju ka mingil ajal jõuda!

Internetis enesest mulje kujundamine on sama mis sõudmine mägijõel, aerudeks lauajupid. Mainekujunduse tööriistakomplektis puuduvad teile tuttavad vahendid ja nende asemel võivad olla tekkinud uued, mille kasutusviisis te sugugi nii kindel ei ole. Mainekujunduse ainsaks vahendiks on arvuti klaviatuur. Ning ainus, mida te teha saate, on rõhuda õigekirjale.

Meil on oma lastelt õppida kaugeltki rohkem kui oskaksime oodata. Olen oma kahekuuselt pojalt õppinud nelja asja, mis aitab mul end ajas paremini juhtida.

“Juhtimine on kõige ebaefektiivsem töö sinu firmas,” nii alustab detsembrikuu Harvard Business Reviews oma artiklit Gary Hamel, vägagi respekteeritud juhtimismõtleja, London Business School´i külalisprofessor. Ja pealkirjastab oma artikli: Alustuseks, vallandame kõik juhid!

Kui ma kunagi palgatööl olin, saatis toonane ülemus mulle 4-5 meili päevas. Kritiseeris, süüvimata asjade tegelikku seisu, andis „tagasisidet“. Ja küsis nõudlikult: mida sa ette võtad?

Rimi totaalne suutmatus näha ette kriisi, sellega tegeleda ja seda lahendada, on nii erakordne, et küllap räägivad TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppetooli õppejõud veel aastaid just nende käitumisprobleemist.

Koolitajad on praegu turul konkureerimas mitmete erinevate aspektide poolest:

Viimastel nädalatel on olnud väga palju kohtumisi tööotsijatega, kes ei ole suurema töötasu järel. Nendest jutuajamistest on väga selgelt välja joonistunud mõned „head“ mõtted, mida on juhid teinud selleks, et viia töötajad uue töö otsingule.

Me elame ja töötame keskkonnas, kus ümbritsev info ja meediamüra köidab meie tähelepanu ning haarab meid kaasa. Infokillukesed võitlevad üha halastamatult meie tähelepanu hõivamise eest ja see on vundament, mille peale reklaamimaailm on üles ehitatud.

Enamus inimesi Euroopas töötab teenindusorganisatsioonides. Öeldes "teenindus", mõtleb inimene tavaloogika alusel selle all suhtlemist ja kaasinimese aitamist.

Prognoosimine on tänamatu töö. Ent samas on kiusatus seda teha liiga suur, otsime ju igapäevaelus pidevalt märke sellest, mis meid ees ootab. Ja pealegi on ennustamine lõbus mõttemäng. Niisiis, minu ennustus 10 asjast, mis hakkavad 2011. aastal juhtuma

Peale ühte koolitust küsis ühe suure Eesti ettevõtte koolitusjuht mis tüüpi koolitaja ma olen – kas see, kes jagab oma materjale ka elektrooniliselt või see, kes seda ei tee. Muidugi ma jagan (palju materjale on ka siit blogist kõigile saadaval). Allolev mõttearendus on aga alguse saanud just sellest lühivestlusest.