(Sisuturundus) Meeskonnaga muuseumisse juhtimisstiile avastama

Lennusadama uues meeskonnaprogrammis saab avastada uusi juhtimisstiile ning tutvuda Lõunapooluse vallutamise looga.
Lennusadama uues meeskonnaprogrammis saab avastada uusi juhtimisstiile ning...

Lennusadama uues meeskonnaprogrammis saab avastada uusi juhtimisstiile ning tutvuda Lõunapooluse vallutamise looga.

Lennusadamas on juba augusti algusest võimalik näha näitust “Võidujooks maailma lõppu”, mis räägib Lõunapooluse vallutamisest ligi 100 aastat tagasi. Võidujooksu keskmes olid kaks meest ja kaks meeskonda, mida juhtisid inglane Robert Falcon Scott ja norrakas Roald Amundsen. Scott oli Briti mereväelane, kes jälgis rangelt hierarhilist juhtimisstiili ning lisaks poolusele jõudmisele soovis tegeleda ka uurimisega. Amundsen oli Norra seikleja, kellel oli ainult üks eesmärk – jõuda Lõunapoolusele esimesena. Erineva juhtimisstiiliga meeskonnaliidrite võiduvõtmist on näitena toodud nii mõneski juhtimise käsiraamatus ja artiklis. Lennusadamas on selle loo põhjal valminud grupiprogramm „Ekspeditsioon tundmatusse“,  mis vaatleb ja analüüsib kahe mehe erinevaid juhtimistaktikaid ning nende tulemusi.

Programm “Ekspeditsioon tundmatusse” on suunatud eeskätt töökollektiividele, kes saavad kogeda, kuidas erinevate juhtimisstiiliga meeskonnad toimivad. Lisaks saab muidugi ülevaate näituse keskmes olevast Lõunapooluse vallutamise loost. See on hea võimalus panna meeskond koostööd tegema seni tundmatus keskkonnas. Aeg möödub ekspeditsioonil tundmatusse kiirelt.

Meeskonnamängu õppekohad

Mida on tänastel meeskondadel ja juhtidel õppida saja aasta tagusest võidujooksust Antarktise keskpunkti? Inspireerivat hulljulgust? Planeerimise olulisust? Alandlikkust ja õpivalmidust kui ellujäämise olulisimat panti? Juhtimine muutub elulise tähtsusega küsimuseks alles siis, kui mängus on reaalne ellujäämine. Amundsen ja Scott viisid oma meeskonnad Antarktisele riskides kõigega. Meeskonnaga tuli tagasi ainult üks.

Programmis „Ekspeditsioon tundmatusse“ saavad kõik osalejad endale rollid ning vahendid Lõunapooluse vallutamiseks. Seejärel tutvutakse Antarktises valitsevate oludega ning sellega, mida neis karmides oludes vaja läheb. Nii nagu eluski – tundmatusse kohta minnes tuleb arvestada sealsete oludega (või turuolukorraga), meeskonda koostades tuleb arvestada nii juhi kui ka teiste meeskonnaliikmetega, ressursse planeerides peab oskama ette näha ka ootamatuid olukordi.

Lõunapooluse vallutamise programmis käib nagu päris eluski erinevates meeskondades, mille käigus tehakse ellujäämiseks vajalikke otsuseid – mida polaarekspeditsioonile kaasa võtta? Kuidas ehitada jäämüüri, kui juht annab kohati arusaamatuid korraldusi? Arutelu käigus tuleb oma valikuid põhjendada. Näiteks miks võtta polaarretkele kaasa pigem hügieeniline huulepulk kui lisapaar puhast pesu? Valikud rasketes tingimustes on tihti mugavusstooni piiril ja meeskonnaarutelus saab just neid piire kompida. Programmi jooksul saab katsetada tööd nii demokraatliku, autoritaarse või suisa pimeda juhi alluvuses. Ka käsuahela pikkus mõjutab tulemust. Kuna võitjaid saab olla ainult üks, tekivad mängus ka pinged, mida omakorda hiljem grupitööna analüüsitakse.  

Kui Lõunapooluse vallutamise loost on saadud täielik ülevaade, toimub saja aasta taguse ekspeditsiooni analüüs. Kus tehti vigu?  Mida oleks saanud teha teisiti, et mõlemad meeskonnad oleksid ellu jäänud? Kuidas juhiti erinevaid meeskondi? Paralleelide tõmbamine „päris“ eluga käib selle protsessi juurde. See omakorda võib kaasa aidata meeskonna paremale toimimisele, kui ollakse tagasi kontoriseinte vahel.

Programmi saab lõpetada kosutava õhtusöögiga kohvikus Maru, kus jätkub laua taga mõtlemisainet ja jututeemat veel pikemakski.

Lõunapooluse vallutamise lugu

Eelmise sajandi alguses käis tihe rebimine, et avastada viimaseid senitundmatuid maid. Robert Falcon Scott Inglismaalt ja Roald Amundsen Norrast asusid pea samaaegselt teele, et vallutada viimane inimesest puutumata punkt – Lõunapoolus. 1911. jaanuaris püstitasid kaks väga erinevat meeskonda baaslaagrid Rossi liustiku servale Antarktikas. Seal planeeriti retke 10 kuud, neist 4 pilkases pimeduses – polaaröös. Sobiv aeg poolusele minna oli suvi (st detsember-märts), sest polaarpäeva ajal on valgem ja mõnevõrra ka soojem. Iga ekspeditsioonil veedetud tund luges ja teele tuli asuda väga kiiresti.
14. detsembril 1911 jõuavad poolusele Amundsen ja tema tiim, kellel kulus selleks 57 päeva. Kuu aega hiljem, 17. jaanuaril 1912 märkab Scott, kellel kulus poolusele jõudmiseks 81 päeva, juba kaugelt Norra lippu. Pettunult asuvad nad tagasiteele, kuid koju ei jõua nad kunagi. Mida tegi Amundsen võrreldes Scottiga teisiti, et tagas endale Lõunapooluse vallutaja tiitli ning viis oma meeskonna turvaliselt tagasi koju?

Programm: Ekspeditsioon tundmatusse
Asukoht: Lennusadam, Vesilennuki 6, Tallinn
Kestvus: 1 tund ja 15 minutit + söömine
Lisainfo: www.lennusadam.eu
Broneerimine: booking@lennusadam.eu, tel 6 200 550

Galerii

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine