Intervjuu Taani juhiabiga

Kopenhaagen on õdus, puhas ja rahulik linn, eestlased armuvad sellesse üldjuhul esimese korraga. Taanlased ise on samuti rahulikud, abivalmid ja meeldivad oma tagasihoidlikul viisil.

Sekretäritöö Tallinna Pedagoogikaülikoolis viis allakirjutanu aprillis koolitusele just Kopenhaagenisse. Taani poolega Eesti riigiametnike koolitust ette valmistades tutvusin Ninaga.

Nina Frankel töötab täiskasvanute koolitusprojekti juures Kopenhaagenis juba 10 aastat. Algul tuli Nina tööle suvevaheajal asendussekretäriks, täna töötab ta samas projektijuhi abina.


Kas asendussekretäri töökoht oli Sinu esimene töökoht?

Oli jah, tuleb välja, et oma elus olengi ainult sekretäri tööd teinud. Nojah, emaks olemise tööd ka, kuid palka olen saanud ainult sekretäri ja juhiabina töötamise eest.


Miks oled jäänud truuks sellele erialale?

Paljude juhuste kokkulangemise tõttu. Olen õppinud rahvusvahelist ärijuhtimist Kopenhaageni Ärikoolis ja loodan varsti astuda ka doktoriõppesse. Mulle lihtsalt meeldib juhiabina töötada, minu ülemus on kõik need aastad olnud üks ja seesama inimene, keda hindan ja austan väga kõrgelt. ühelt poolt on see töö mind palju arendanud, olen saanud reisida ja ennast täiendada, kuid teisalt on mul alati olnud palju vabadust oma aja ja tegemiste planeerimisel.

Arvan, et peamine põhjus, miks pole ise juhtivatele kohtadele pürginud, on just see, et siin võimaldatakse töötada pingevabalt.

Siiski, Sul on hea haridus, kas pole vahel rahvusvahelise firma tegevjuhi kohast unistanud?

Jah, esimestel ülikooliaastatel. Nüüd ei ole taolisi uitmõtteid isegi kogenud. Mulle ei meeldi juhi töökohaga seotud pinge ja ka materiaalselt pole selleks vajadust.Taanlasele on isikliku elu kvaliteet karjäärist tihtipeale tähtsam. Suureks eeskujuks pere ja töö kokkusobitamisel on meile meie kuninganna.


Sekretäritöö vajab siiski ka erialale omaseid teadmisi, kust oled need Sina saanud ja kas osaled täiendkoolitustel?

Kogemused olen siiski saanud töö käigus, alguses aitasid kolleegid, hiljem olen käinud ka mõnel koolitusel. Minu töös on tähtsaimad keele- ja suhtlemisoskus. Räägin ja kirjutan viies keeles, lisaks saan aru veel kolmest. Suhtleme praegu palju eestlastega, peaks ka teie kõnekeele ära õppima.

(Teen suured imestavad silmad.)

Teie keele kõla on väga meeldiv ja suvel tahaks Eestimaa rabasid avastama tulla.

Milline näeb välja Sinu tüüpiline argipäev?

Ärkan kell kaheksa, viin lapsed üheksaks oma vastasmajas elava ämma juurde, tööle jõuan kell pool kümme. Tavaliselt algab meil kell 10 koosolek, kus arutame läbi eesseisvad asjad (meil on 7- liikmeline kollektiiv), sest korraga meid kõiki tööl tabada on raske ja seetõttu on hommikused kokkusaamised tegemiste harmoneerumiseks äärmiselt tähtsad. Peale koosolekut loen oma kirjad läbi ja seejärel teen intensiivselt tööd kella neljani ning siis kas trenni, poodi, kohvikusse või koju- oleneb nädalapäevast.

Mida kujutab endast Sinu intensiivne töö?

Esmalt vaatan läbi projektijuhi tekstid, mis vajavad keele- ja sõnaseadmise korrektuuri. Seejärel valmistan ette koolitus- ja loengumaterjale ehk loon erinevate lektorite materjalist terviku. Koostan ajakavasid. Leian sobivad konverentsisaalid ja loenguruumid, olen vahendajaks raamatupidaja ja projektijuhi vahel. Suure osa tööst võtab välisreiside ettevalmistamine ja väliskülaliste vastuvõtmine. Kogu tööseltskonnaga korraldame vähemalt korra kuus firmaürituse.

Sinu ametinimi on juhiabi, ometi tundub, et oled oma töös üsna iseseisev.

Jah, oma ülemusega puutun üsna vähe kokku- ta on pidevalt kontorist ära.

Tegelikult on tema iseloom lihtsalt selline, et ta korraldab paljud asjad ise. See on ju ometi loomulik?

Kas tõesti?

Aga loomulikult! Olen ise ka ju filmides näinud, kuidas firmade bossidele on sekretärid sama vajalikud kui puhas vesi. Sellistes filmides teevad sekretärid, assistendid, osakonnajuhatajad kõik asjad ette ja taha ära ning direktor võib rahulikult limusiiniga koosolekult koosolekule sõita.

Meil nii ei ole ja pole kuulnud, et ka mujal selline situatsioon reaalne oleks. Meie projekti direktor käib tööle jalgrattaga, nagu paljud teisedki taanlased, ja sõitudeks Kopenhaagenist väljapoole kasutab rongi, harvem isiklikku autot.

Oma kirjad kirjutab ta samuti ise. Eales pole ma pidanud täitma ülesandeid, mis oleks töövälised. Siiski on meil ka ühiseid tööülesandeid, näiteks teeme kahekesi valmis järgmise kuu täpse kalendriplaani ja võtame koos vastu väliskülalisi. Suurima hea meelega ostaks talle vahel lõunaks mõne võileiva ja keedaks kohvi, aga Henrik (Nina ülemus) on lihtsalt selliste asjade vastu. Pigem üllatab ta ise meie tööseltskonda piknikuga mõnes meie linna suurepärastest parkidest või premeerib hea töö eest õhtusöögiga oma maamajas.

Kuivõrd erineb Sinu töö keskmise Taani sekretäri tööst?

Arvan, et koolitussektoris töötavate omast küll eriti ei erine, aga minu õde töötab pangas osakonna juhi abina ja tema tööpäev on küll märksa pingelisem.

Sellegipoolest usun, et vahed pole suured, nagu eespool juba rääkisin pöörab taanlane palju tähelepanu elu kvaliteedile ja sellest tulenevalt ollakse inimsuhetes mõistvad, arusaajad ja abivalmid. Probleemide korral räägitakse inimesega. Lõppude lõpuks loevad suhted inimese ja inimese, mitte inimese ja arvuti vahel.

Kindlasti huvitab Sind ju ka kui palju meie sekretärid teenivad?

Loomulikult huvitab!

Tegelikult ma ei teagi, sest pea iga töö Taanis tagab sulle normaalse äraelamise. Minu palk varieerub päris tugevasti, kuna tegu on projektiga ja meie finantsid ei tule kuskilt otse. Samuti on erinevatel kuudel minu enda panus erinev. Sinu ja minu jutu sümbioosina, kirjuta et teenin 4 kuni 6 teie keskmist palka.


Milline on üldse Taani naine?

Iseseisev, kuid mehe toest hooliv. Töö, haridus ja eneseteostus inimeseta, kellega seda jagada, on mõttetu. Siiski on hea haridus, korralik töökoht äärmiselt tähtsad- edasine elu vajab ju püsivat vundamenti! Tegelikult on sellele küsimusele raske vastata, sest teen üldistuse oma tuttavate põhjal.

Kuulan Sind ja usun, et oled õnnelik inimene?

Muidugi! Mul on imevahvad pojad, hoolitsev abikaasa, rahuldust pakkuv töökoht ja materiaalne kindlustatus. Eks naisele ole ikka tähtis, et hinges ja kodus oleks kõik korras.

Nina maksab tungival nõudmisel meie mõlema kohvi ja saiakeste eest (kokku ligi 300 EEK-i !!!), keerab oma põlvedeni ulatuvad pruunid juuksed krunni ja lippab flamenco tundi, kus tantsupartneriks on muideks tema 62-aastane äi.

Osale arutelus

  • Kelly Koor

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine