Joogietikett

Muutuvad ajad ja muutuvad kombed. Seetõttu pole tänapäeval enam väga rangeid ettekirjutisi alkohoolsete jookide serveerimise kohta.

Jookide järjekorra puhul peaks siiski jälgima, et kergemad veinid serveeritaks enne raskemaid, kuivad enne magusamaid, nooremad enne vanemaid ja valged enne punaseid. Mingit kohustuslikku valikut aga enam ei ole.

Traditsioonilise söögikorra puhul peetakse siiski kinni klassikalisest reeglist, et punast veini pakutakse tumeda lihaga (veise-, metslooma-, hane- või metslinnuliha). Valge vein seevastu käib heledate lihasortide (linnu-, vasika-, sealiha või kala) juurde. Ent tihtipeale loobutakse üha enam ja enam nendest ettekirjutustest ja valitakse oma isikliku maitse järgi.

Lõplikult on loobutud ka varasemast seisukohast, et külaline peab end tervest sellest alkohoolsete jookide reast, mis talle ette kantakse, vapralt läbi töötama aperitiivist (tervitusjook ehk avajook) kuni seedimist ergutava liköörini.

Iga tähelepanelik võõrustaja pakub ilmtingimata ka alkoholivabu jooke: vett, mineraalvett ja mahlu. Isegi laialt levinud söögieelse aperitiivvastuvõtu puhul peaks alkoholivabad joogid olema käepärast.

Mis puutub aperitiiviks pakutavatesse jookidesse, siis siin on omad reeglid. Tervitusjook peaks olema külm, kuiv või poolkuiv ning lahja. Tugevad napsud ja magusad, kleepuvad kokteilid ei sobi aperitiiviks. Klassikaliste avajookide hulka kuuluvad näiteks sherri, kuiv vermut, sekt või shampanja.

Külalisena peaks teadma, et aperitiivvastuvõtu järel ei võeta ka võib-olla veel mitte päris tühja klaasi laua äärde kaasa. Klaas asetatakse, kas kelneri kandikule või abilauale, mis asub tavaliselt ruumis seina äärde paigutatuna. Nimetatud nõue ei sõltu sellest, kas tervitusdrinki pakutakse eraldi või pidulauaga samas ruumis. Klaasi lauda kaasavõtmine on kombeks vaid restoranis, kus külalistel palutakse enne baaris istet võtta, sest laud pole veel vaba või uuesti kaetud. Klaasid toimetab sel juhul lauda restoranitöötaja, mitte külalised ise. Sellistel juhtudel võib aperitiivi vabalt laua ääres edasi nautida.

Pearoogade juurde pakutavate jookide valik sõltub eine pidulikkusest. üldiselt piirdutakse aga 2-3 erineva joogiga. Kui eine on argine ja töine (ärilõuna), siis võib pakkuda vett, õlut, argisemaid ja lihtsamaid veine. Piduliku eine puhul on aga sobilik pakkuda juba erilisemaid ja hinnalisemaid veine.

Järelroa juurde pakutavad joogid on kangemad ja magusamad. Nendeks on konjakid, brändid, rummid, viskid ja liköörid.


Veinide valik ja serveerimine

Pakutavate veinide valik sõltub eelkõige sündmusest, korraldajate maitsest ja toitude valikust ning hinnast. Menüü koostamisel on eelkõige tähtis, et toidud ja veinid omavahel sobiksid. Veini ja toidu maitsed peaksid olema tasakaalus, kumbki ei tohiks domineerida, vaid teineteist täiendama. Eelroogade juurde ei ole soovitav valida väga tugevamaitselisi veine, sest need võivad jääda varjutama järgnevate roogade ja veinide maitset. Eelroa juurde on sobilik valida kerge happesusega ja hästi jahutatud vein. Parim vein serveeritakse alati liharoa juurde. Järelroogade juurde võib serveerida magusaid ja kangeid veine.

Temperatuur on veini maitseomaduste tajumiseks väga tähtis ning näitab samas ka võõrustajate asjatundlikkust.

Veinide serveerimiseks sobivad temperatuurid on:

  • Shampanja ja vahuveinid 6-8C
  • Noor, puuviljamaitseline valge vein 8-10C
  • Valged veinid 12-14C
  • Roosad veinid 10-12C
  • Vähese parkainega punane vein 16-18C
  • Arenenud vanem punane vein 18-20C
  • Kvaliteetne, eriti parkainerikas, küpsenud punane vein 20-22C
  • Veinide temperatuuri tuleb muuta aeglaselt. Jahutamiseks võib panna veini külmkappi, kuid mitte kunagi sügavkülma. Sama kehtib shampanja ja vahuveini kohta.


    Veinipokaali valik sõltub veinist

    Punaseid veine serveeritakse suurtest ümaratest pokaalidest, valgeid pisut väiksematest klaasidest.

    Shampanjat serveeritakse kõrgetest, kitsa vormiga klaasidest. Vahuveini ja magusat vahuveini sobib pakkuda ka laiapõhjalisest klaasist, mis kujutab endast madalalt lõigatud kupuga klaasi kõrge varre otsas.

    Veinipokaali hoitakse alati jalast, sest vein on soojuse suhtes tundlik ning kupust hoidmisel veini temperatuur muutub, samuti muutub klaas näpujälgede tõttu häguseks.


    Õlu

    Õlu ei kuulu üldlevinud vastuvõtujookide hulka, kuid viimasel ajal on hakatud seda pakkuma vastuvõttudel, mille vorm ja õhustik on vabamad.

    Heledad õlled sobivad kala- ja taimetoitudega. Liharoogade kõrvale serveeritakse tumedat ja rammusamat õlut.

    Õllepokaalid- ja klaasid on erinevate suurustega, alates 0,25-0,568 liitrini, kannud 0,2-0,568 või üheliitrised. Õlleklaas on ilma jalata kõrge, ülevalt ahenev või sirge klaas. Õllepokaal on lühikese jämeda jala ja tulbikujulise kupuga. Õllekann on sangaga, paksust klaasist või keraamiline. Heledad õlled serveeritakse temperatuuril 7-9 C. Tumedad õlled 11-12 C. Tugevad, tumedad õlled 15-16 C.


    Viski

    Viskit sobib serveerida nii aperitiivina kui digestiivina. Viskit serveeritakse spetsiaalses viskiklaasis puhtalt, jääga või lahjendatuna. Viskit pole sobiv serveerida karahvinist.


    Konjak

    Konjak on üks populaarsemaid digestiive maailmas. Sageli pakutakse konjakit koos kohviga, kuid spetsialistid soovitavad tõeliselt head ja kallist konjakit nautida puhtalt. Kohvi soovitatakse pakkuda brändide (konjakilaadne jook) juurde.


    Rumm

    Kuna rummis on kõrge alkoholisisaldus, siis serveeritakse rummi tavaliselt lahjendatuna (kokteilides), küll juuakse puhast rummi aga nimetatud joogi kodumaal- Ladina-Ameerika riikides.


    Liköörid

    Tarvitatakse peale sööki digestiividena puhtalt, jääga või kokteilides.


    Viin

    Juuakse nii puhtalt kui ka kokteilides. Puhast valget viina pakutakse väikestes spetsiaalsetes klaasides suupistetega, marineeritud lisanditega, rasvaste lihatoitude ja hapukapsastega.

    Viina serveerimistemperatuur ei tohiks olla kõrgem kui 3-4 C.

    Allikas:

    www.atp.ee

    Osale arutelus

    • Anneli Joonas

    Raadio ettevõtlikule inimesele

    Hetkel eetris

    Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

    RSS

    Peopaik

    Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

    Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

    Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

    Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

    Küsitlus

    Millal plaanid suvel puhata?

    • Juunis
      17%
      17%
    • Juulis
      83%
      83%
    • Augustis
      0%
      0%
    • Ei puhkagi suvel
      0%
      0%
    • Muu
      0%
      0%

    Valdkonna tööpakkumised

    Uudised

    Teabevara

    Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine