Ei üksluistele silmadele!

Pealetükkivas talvehalluses tundub, nagu tahaks midagi täiesti uut, et elu natuke rõõmsamaks muutuks. Ostaks uue seeliku? Või läheks solaariumisse? üks võimalus on veel - muuta silmade värvi.

Kristiina käib mööda prillipoodi, siis istub ja proovib lugeda. Ta katsetab värvilisi kontaktläätsesid. Poole tunniga peaks olema selge, kas unistus silmade värvi muuta täitub või ei. Pärast nõupidamist optometrist Kerly Lubergiga lepitakse kokku, millal tellitud kauba kätte saab.

Kerly Lubergi sõnul on värvilised kontaktläätsed minev kaup, mida tellitakse iga päev. Ei tasu arvata, et see vaid naiste eralõbu on. Mehedki armastavad vaheldust. Värvilisi kontaktläätsi võivad kanda nii lühi- kui kaugnägijad, samuti need, kelle nägemine on korras, kuid silmade toon on kas igav või silmade omaniku meelest inetu. Abi saavad needki, kelle üks silm on üht, teine teist värvi. Siis saab tellida ühe kontaktläätse ning mõlemad silmad ongi ühesugused.

Reedel ja laupäeval olen pruunisilmne

Läätsede eluiga kõigub 1-2 kuust 1 aastani. Mida pikema eaga lääts, seda vähem sisaldab vett. Värvivalik on lai: näiteks siniseid ja pruune toone on neli. Valida võib ka oranzi läätse, mis rohelise silma kassilikumaks muudab, sinise silma aga rohelisemaks teeb. Kollane ja lilla toongi võivad erinevates silmades anda üllatava efekti. Looduse poolt kaasaantud silmavärvist ei saa siiski üle ega ümber. Väga tumedasilmsed peavad oma värvitooniga leppima, sest tume silm kumab läätsest läbi.

Tihtipeale ei pane tähelegi, et hea tuttav kannab kontaktläätsi. Silmad on lihtsalt intensiivsemad ja kirkamad kui harilikult. Paljud tahavad aga silmade värvi muuta. Kui kolleegil on järsku roheliste silmade asemel pruunid, ei jää see märkamata.

Läätsesoovija tee viib kõigepealt arsti juurde

Seal kontrollitakse nägemist ja uuritakse silma veresoonte olukorda - kui veresooned ulatuvad sarvkestani, ei tohi kontaktläätsi kanda, sest silm vaevleb hapnikupuuduses. Mõõdetakse ära ka silma kumerus, sest sarvkest on samuti kumer ning lääts pannakse just sarvkesta peale. Silma kaitseb pisarakile. Kui lääts on liialt vastu sarvkesta, pisarakile kaob ja sarvkestas tekib turse. Õige kumerus on oluline veel ka sellepärast, et lääts ei liiguks pupilli peale ega jääks nägemisala ette.

Hoolitse nagu väikese lapse eestKontaktläätsi võib kanda kuni 8 tundi ööpäevas. Ööseks ei tohi neid mingil juhul silma jätta, sest sarvkest peab pisarakilest hapnikku saama ja silm end välja puhkama. Läätsed pannakse spetsiaalse hooldusvahendiga täidetud kahe poolega karpi ehk konteinerisse. Kui silma puhastab pisarakile, siis läätsesid peab puhastama inimene. Pärast silmast võtmist tuleb läätsi mõlemalt poolt hooldusvahendiga hõõruda. Mikroobid paljunevad läätse peal nähtamatult ning tekitavad silmapõletikku.

Kerly Luberg hoiatab aerosoolide kasutamise eest, sest nende sisu jääb läätse külge kinni ja rikub läätse. Isegi sisenemine ruumi, kus mõni aeg tagasi juukselakki lastud, on ebasoovitav.

Tahtmine on taevariik, saamine iseasi

Kontaktläätsed ei sobi allergikutele, sest kui silmad juba niigi vett jooksevad, on läätsedega eriti paha olla.

Enne silmavärvi muutmist peaksid tõsiselt mõtlema ka arvuti taga istujad. Nende silmad on väga kuivad, pisarakilet peaaegu polegi, ning kontaktlääts võtab niigi kuiva silma niiskuse endasse. Kes siiski tahab läätsi, peab paar korda päevas kunstpisaraid silma tilgutama.

Enne läätsede tellimist on võimalik vaadata, milline sa nendega välja näed. Kõigepealt tehakse foto, mis salvestatakse arvutisse. Siis hakkab arvuti fotole läätsi sobitama. Teenus on tasuta ja võtab aega vaid paar minutit.

Osale arutelus

  • Maris Veerus

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine