Kergena vees keha tunnetamas

Kolm kilogrammi kaaluva kergusega saab vees hüpata, poksida ja sääri tõsta. Just nii palju jääb vees järele 60 kilogrammi kaaluvast kehast. Sellise kergusega on veetakistusest hoolimata liikumine suur rõõm ning keha murekohad paneb vesi mõnusalt võdisema.Tartu Kivilinna gümnaasiumi basseini rohekasse vette hüpates tabab üllatus - nii soe. Vesivõimlemistreener Tiina Beljajeva naeratab, paneb muusika mägima ning võtab "kaldal"? asendi sisse.

Minu elu esimene vesivõimlemistreening algab vees marssimise ja jooksuga. Algul ajab naerma. Vesi pritsib näkku, säär ei tõuse sinna, kuhu peab, ja tasakaal kipub käest ära minema. Põsed hakkavad õhetama, kuid kaasvõimlejaid vargsi kõrvalt kaedes muutub pingutamistahe suuremaks.

Liigsed kilod ei takista

Vaadates, kuidas Tiina innukalt harjutusi ette näitab, tekib tunne, miks mina nii kiiresti ja korralikult ei saa. Ei peagi, sest kehale mõjuvad vees vastastikku üleslükkejõud ja raskusjõud. Samuti ei pea vees rapsima, sest Tiina lubab igaühel valida endale sobiva tempo. Ka ülekaalulised ja liigesteprobleemidega inimesed saavad vesivõimlemistreeningul hakkama, sest vees on inimese keha paarkümmend korda kergem.

Keha soojaks võimeldud, algab treeningu aeroobne osa. Tiina jagab kõigile kätte "nuudlid"?, mis aitavad keha vee peal hoida. Seda nimetatakse süvaeroobikaks, kus jalad põhja ei ulatu. "Loomulikult võib ka jalgadega vahel põhja puudutada, eriti veel algajad, kes pole harjunud,"? lohutab Tiina. Suurima koormuse saavad suured lihasgrupid.

Varjatuna tegutsemas

Vee all oma kehaga mässates mõistan üht vesivõimlemise head külge: teed, kuidas teed, kuid keegi ei näe, et välja ei tule ja oma keha pole vaja kellelegi näidata.

Kolmas osa treeningust on jõutreening. Jällegi on vee all kõik palju raskem. Tunnen, kuidas keha murekohad: kõhulihased ja reie sisemised lihased teevad ränka tööd.

Tiina sõnul on veel vesivõimlemise suur eelis see, et ka need, kes ujuda ei oska, saavad veetrenni teha. "Vesivõimlemine on mitmekülgne, vesi vormib lihaseid ning tal on trimmiv efekt,"? ütleb Tiina.

Jõutreeningule järgneb jahutus: nii kosutav on lasta oma kehal "nuudli"? peal heljuda ja vee all oma sääre- ja kõhulihaseid patsutada. Siis veel venitus ja ongi läbi.

Tunne on, et lihased on tugevalt läbi muditud ja intensiivne tunniajaline treening, mis peaks põletama umbes 400-500 kilokalorit, oma töö teinud. Keha valdab mõnus rammestus.

Vesi pühib pinged

Tiina ütleb, et võlusõna võimlemise juures on veekeskkond "Vesivõimlemine sobib naistele, meestele, lastele, eakatele, beebiootel emadele, liikumispuuetega inimestele - kõigile, kes armastavad vett ja tunnevad end seal hästi,"? lausub Tiina.

Korrapäraselt treeningul käies paraneb vereringe, organism muutub efektiivsemaks, paraneb südametöö ning ainevahetus.

Kolmandat aastat Türi ujulas vesivõimlev Silvi Lukjanov (33) armus vesivõimlemisse juba pärast esimest treeningut. "See on fantastiline oma keha vees tunnetada. Vette minek on juba eelis: see masseerib sind,"? lausub Silvi.

Silvi armastab oma keha. "Ma ei võimle selleks, et end vormis hoida, vaid et saada suurepärast enesetunnet, mis pärast treeningut valdab,"? ütleb ta. Kuigi Silvi oma figuuri pärast ei muretse, on vesivõimlemine eriti hästi mõjunud tema taljele. "See on eriline nauding tunnetada ennast kehapöördeid tehes. Kui teha intensiivsemalt, hakkavad keha probleemkohad võdisevad,"? lausub ta.

Vesivõimlemine rahustab erakooli filiaali direktorina töötavat Silvit pärast pikka väsitavat tööpäeva. "Tunned, kuidas vesi võtab su oma embusse ning maandab pinged. Vesi mõjub juba dushi all käies nii meeldivalt, seda enam veel basseinis,"? sõnab ta.

Tiina soovitab vesivõimlemist eriti inimestele, kes terve päev istuvad sundasendis kabinetitoolil või peavad pikalt püsti seisma ning õhtul on suurest pingest peavalu. "Vesivõimlemine on hea viis kutsehaigusi vältida. Trennis saab õlad lahti võimelda ning hästi lõdvestuda,"? lausub Tiina.

Vesivõimlemist võib edukalt ka suvel veekogudes harrastada. Tiina soovitab sel juhul ohutust jälgida ning teha harjutusi kalda suunas või piki kallast, vaadata, et põhi on ohutu. Ka tugeva vooluga vees võib algajatel olla ohtlik võimelda.

Osale arutelus

  • Piret Birk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Nelja Energia AS otsib BÜROOJUHTI

Manpower OÜ

19. november 2017

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine