Keda, kuidas ja millal tervitada?

Esimeste lapsepõlvemälestuste hulka kuulub kindlasti ka vanemate manitsus: "ütle tädile TERE!" Nõnda õppisime lihtsat tarkust, kuidas alustada suhtlemist teiste inimestega.

Reeglid on lihtsad: esimesena tervitab vanuselt noorem või see, kes hiljem juurde tuleb. Tööalastes suhetes on kujunenud tavaks, et esimesena tervitab ametikohalt madalam isik. Elus määrab asutusesisese suhtluskultuuri sageli juhtkonna kodune kasvatus.

TERE pole raske öelda, suusõnaliselt tuleb see tavaliselt kõigil välja. Pigem valmistab peavalu tõsiasi, et kehakeel võib hästikavandatud tervituse ära rikkuda. Niisiis - tervitamisel või esitlemisel seiske paigal ja jälgige, et kehahoiak oleks korrektne: käed taskust väljas, mehed panevad kinni vähemalt ühe pintsakunööbi. Kätlemisel vaadatakse kindlasti silma, kuid ärge unustage hoida sobivat vahemaad. Inimesed, kes püüavad seista kätlemisel, esitlemisel või hilisema vestluse käigus liiga lähedal, tekitavad ebameeldiva tunde.

Käepigistus peab olema meeldivalt tugev ja kindlasti ulatatakse kogu käsi, kätlemise momendil on peopesad kohakuti. Ebaviisakas ja ebamugav on tervitus, kus ulatatakse lõtv käsi või ainult sõrmed. Käepigistus ei tähenda mingil juhul raputamist.

Ametlikul üritusel liigub esitlemisel esimesena alati ametiisik, keda saadab abikaasa. Vastuvõtjate poolel tervitab esimesena ametiisik ja abikaasa seisab tema kõrval. Kodus tervitab külalisi esimesena alati perenaine.

Kätlemisel ei lasku külaline oma algatusel pererahvaga kunagi pikemasse vestlusesse. Ta tervitab ning esitleb vajadusel ennast ja oma kaaslast. Juhul, kui pererahval on käes pokaalid, siis klaaside kokkulöömine ongi tervitus ja kätlemist ei toimu.


Esitlemine

Esitlemisel tutvustatakse vanuselt nooremat vanemale, meesterahvast naisterahvale. Väga suure vanusevahe puhul on tavaline, et soole ei pöörata tähelepanu ja olenemata soost tutvustatakse nooremat.

Etikett sõltub alati olukorrast ja inimestest. Eestis on palju härrasmehi, kes olenemata kõrgest vanusest tõusevad püsti ka väga noore daami puhul ja tutvustavad end.

Esitlemisel piisab, kui öelda inimese nimi ja vajadusel ametikoht. Esitlemisel pole vaja kedagi iseloomustada. Juhul, kui ütlete iseloomustamisel, et inimene on aus ja hea töötaja, peate seda ka kindlalt teadma, mitte lihtsalt arvama.

Sageli kerkib küsimus, kuidas pöörduda daami poole, kes pole abielus. Ärge tehke endale muret, vaid küsige otse, kas ta soovib pöördumist preili või proua. Vahest tuleks oma sõnavarast välja jätta vanaproua, mida meil on peetud austus- ja lugupidamisavalduseks, kuid paljud välismaal elavad daamid ei tunne sellisest pöördumisest rõõmu.


Visiitkaardi võlu

Esitlemisel on sajandeid kasutatud meilegi hästi tuttavat visiitkaarti. Visiitkaarte on nelja tüüpi:

  • ameti- ehk ärikaart,
  • liht- ehk nimekaart,
  • abielupaarikaart,
  • abikaasakaart.
Ärikaart annab piisavalt teavet inimese kui töötaja kohta, kuna esikohal paiknevad asutuse nimetus, töötaja nimi, ametikoht ja kontaktandmed.

Liht- ehk nimekaart võib olla kasutusel ametialases suhtlemises või eraelus, sellest sõltub ka vormistus. Lihtkaardil, kui see on ametikaart, on tavaliselt kirjas asutuse nimi, töötaja nimi ja ametikoht. Kahe kaardi erinevus seisneb selles, et lihtkaardil märgitakse tavaliselt ära ainult üldtelefon. Sageli kasutavad sellist kaarti kõrge positsiooniga ametiisikud, kellel puudub vajadus ja soov anda esmatutvusel ärikaarti koos kõigi kontaktivõimalustega. Lihtkaarti kasutatakse palju ka eraelus, kus soovi korral lisatakse kaardile ka kodune aadress, telefon jne.

Reegel on iseenesest lihtne: kui inimesed suhtlevad tööväliselt, siis on endastmõistetav, et seda tehakse isiklikul telefonil, mitte ei kulutata tööaega ega -telefoni.

Abielupaari- ja abikaasakaardid on Eestis vähe levinud. Silmas tuleks pidada, et abikaasa ametireisil ei tasu rõhutada oma ametikohta, vaid esitleda end kui abikaasat. Seda näitab ka vastav nimekaart. Tavaliselt on sellisel kaardil kirjas ees- ja perekonnanimi, soovi korral aadress ja telefon.

Tiina TÅ?atÅ?uaAS Frenshttp://www.frens.ee

Osale arutelus

  • Tiina Tsatsua

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Nelja Energia AS otsib BÜROOJUHTI

Manpower OÜ

19. november 2017

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine