Puhkevõimalused Eestimaa saartel

Räägitakse, et Eesti ja saared on kaks täiesti eraldiseisvat riiki. Pealtnäha ei ole ju vahet - Eesti seadus kehtib ka saartel, osta saab sama raha eest ja isegi keel on kui mitte sama, siis vähemalt väga sarnane. Sellegipoolest on saartel see seletamatu miski, mis neid Mandri-Eestist eristab ning peale praamile või paati astumist ei ole miski enam päris sama. Ka aeg mitte - saareelanikele oleks seda kui rohkem jagatud ning suurest linnast tulnule võib tunduda, et nädalavahetusega oleks kui terve nädal puhkusel viibitud. Miks siis mitte aega ninapidi vedada ja oma niigi kasinana tunduvat puhkust saartel veidikene pikemaks venitada?

Siit tekib muidugi küsimus, mida seal peale hakata? Püüame mõningaid juhtnööre anda.

Kui olete sportijatüüp ja otsite aktiivset puhkust ning soovite samas ka maailma omal käel avastada, siis tasub kindlasti telk ja mõnus seltskond kaasa haarata ning jalgrattamatkale minna. Praamidega saab Eesti suurematele saartele suurema vaevata ning sealt edasi on see, mis teiega juhtuma hakkab, juba teie enda otsustada. Laevapiletid konti ega rahakotti ei murra, täpsemat infot leiab aadressilt http://www.laevakompanii.ee.

Kohalikud vaatamisväärsused

Alati on võimalik oma retke kohalike vaatamisväärsustega sisustada ning oma reisimarsruutki nende järgi koostada, kuid selle kõrval võiks pöörata tähelepanu ka kohalikele inimestele, kes tegelikult antud paiga näo kujundavad.

Unikaalsed Kaali meteoriidikraatrid, Angla tuulikumägi, Maasi ordulinnuse varemed, Vilsandi looduskaitseala, Kõpu tuletorn, Tahkuna rand, Ristimägi ja muud paljukiidetud paigad on mõistagi avastamisväärt, kuid miks mitte astuda möödaminnes sisse ka mõnda taluõue ning pakkuda peremehele abikäsi, kas heinateol või kartulite rohimisel - saate maaelust kindlasti oluliselt selgema ettekujutuse ning võite kindlad olla, et pererahva suust pudeneb nii mõnigi mahlakas lugu kohalikust elu-olust või ajaloost.

Hotellid

Kui olete mõnuleja tüüp ja soovite puhkuse ajal lihtsalt olla ning ennast teenindada lasta, siis on tark endale mõni hotellipakett muretseda. Mõistagi mere lähedale. Et tavalist hotellipuhkust veidikenegi eriliseks teha, soovitan ujumise ja päikese käes peesitamise vahele lasta professionaalidel oma tervise eest hoolitseda. Sanatooriumides on võimalik oma talvest kurnatud keha ja vaimu ärgitada, kas lihtsa massaaži, aroomiteraapia või infrapunasauna abil, kuulsatest mudavannidest ja rääkimata. Võimalusi on palju ning et pakutavas paremini orienteeruda ja just teile sobivad protseduurid välja valida, on soovitav eelnevalt arsti vastuvõtult läbi hüpata ja kõik oma mured välja laduda - saad asjatundliku hinnangu oma tervislikule seisundile ning võid kindel olla, et valitud protseduurid sulle hoopis kurjasti kätte ei tasu. Saaremaal tasuvad külastamist tervisekeskus "Rüütli" ja hotell "Meri", Hiiumaal SPA-hotell "Lõokese", lähemat infot nende kohta leiab aadressidelt

http://www.sanatoorium.ee/

ja

http://www.lookese.com/

.

Suuremad üritused

Kui naudite üritustel käimist, siis toimub teie jaoks Eesti suurematel saartel alati midagi - suvi on tihedalt täis näitusi, kontserte, teatrietendusi ja spordisündmusi.Saaremaa tuntuimaks ürituseks on saanud Saaremaa Õlletoober, mis toimub tavaliselt juuli lõpu poole saare põhjaosas Leisis. Alguses mõnekümne osalejafirmaga pisikesest õllepeost on kasvanud tugev konkurent Õllesummerile - tegemist on samuti mitmepäevase perefestivaliga, mille päevad on tihedalt täis erinevate ansamblite ja taidlusgruppide esinemisi, rahvuslikke mänge ja spordivõistlusi, loomulikult kroonib seda kõike erinevate õlletootjate poolt pakutav kesvamärjuke.

Kel asja vastu lähem huvi, saab ennast uue infoga kursis hoida külastades lehekülge http://www.olletoober.ee/.

Erinevaid festivale ja piduseid üritusi toimub suve jooksul palju, suurt kõlapinda on leidnud Kuressaare merepäevad, Kuressaare ooperipäevad, valsifestival Saaremaa Valss... loetelu võiks jätkata kümnete nimedega, kuid jätaks ka lugejale võimaluse avastamisrõõmuks.

Lähemat infot Saaremaa ürituste kohta leiab aadressilt http://www.saaremaa.ee.

Ega Hiiumaagi suveürituste poolest vaesem ole - toimub Hiiumaa lastefestival, mil kogu saar on lastele suunatud üritusi täis; noorte spordikesksed Rukkilillemängud on seekord Hiiumaa korraldada; kontsertfestival "Suuremõisa sumedad ööd" ja Hiiumaa kammermuusikapäevad.Lähem info Hiiumaa ja sealsete sündmuste kohta on nähtav aadressil

http://www.hiiumaa.ee.

Kontserdid ja teatrietendused

Kui olete kultuurilembene ja naudite näitustel, kontsertidel ja teatris käimist, siis ka teile pakuvad saared suvel nii mõndagi - erinevaid näitusi leiab Kuressaare piiskopilinnusest ja Kuressaare Linnateatrist. Viimases toimub pidevalt ka kontserte ja etendusi - küll tuntud teatrite külalisetendusi kui ka Saaremaa oma harrastusteatri poolt lavale toodud tükke. Kavaga saab tutvuda aadressil

http://www.kuressaare.ee/linnateater.

Teatrit saab vaadata ka Hiiumaal, kus suve jooksul etendub hulgaliselt tuntud teatrite menutükke. Kus ja mis täpsemalt toimub, on kirjas Hiiumaa infoportaalis http://www.hiiumaa.ee.

Kultuurimälestised

Kui hindate kultuurimälestisi ja arhitektuuri, siis leiab saartelt hulga põnevaid ja ainulaadseid ehitisi. Kuulsaim on kindlasti 13. sajandil ehitatud Kuressaare piiskopilinnus, millesarnast ei ole säilinud terves Baltikumis. Lossis ringi käies tekib tunne, nagu oleksid isegi osake keskajast, unustamatu mulje jätab kindlasti lossikatuselt avanev vaade lossipargile, linnale ja merele - hingematvalt armas rohelusse mattuv linnake tuletab meelde lapsepõlves kuuldud muinasjutte linnadest, mis asusid seitsme maa ja mere taga ...

Omapärased on ka saartel asuvad keskaegsed kirikud ja mõisad. Külastada tasuks Kaarma, Karja ja Pöide kirikut ning Pidula ja Oti mõisaid Saaremaal, Pühalepa ja Reigi kirikut ja Suuremõisa lossi Hiiumaal ning Muhu kirikut Muhus. Tänu suuremale isoleeritusele on nende arhitektuur mandri-eesti sarnastest hoonetest selgelt erinev ja mõjutatud pigem Rootsis ja Taanis valitsenud trendidest kui Saksamaast, mille arhitektuuripõhimõtted valitsevad mandri selleaegsetes ehitistes.

Suuremat tähelepanu väärib Muhus asuv Pädaste mõis. Laitmatult renoveeritud hoonekompleks on hetkel ainus Eesti saartel asuv luksusmajutust pakkuv mõis. Lisaks majutusele aristokraatlikus õhkkonnas ja tõeliselt õukondlikule teenindusele võite end seal tõelise mõisapidajana tunda mõisapargis jalutades või ratsutamas käies, paadilaenutus pakub harukordse võimaluse mõisavalduse imetlemiseks veepiirilt.

Infot Pädaste mõisa ja seal pakutavate teenuste kohta leiab aadressilt http://www.padaste.ee/.

Väiksemad saared

Lisaks Hiiu- Saare ja Muhumaale tasub kindlasti ära käia ka väiksematel saartel. Abruka ja Ruhnu asuvad Saare maakonnas.

Abrukale

pääseb Kuressaarest. Saarel on 2 talu, mille elanikud saabujatele lahkesti majutust pakuvad. Kohapeal on võimalik ka telkida ning alati leidub seal mõni inimene, kes on nõus teid saare peal uitamisel saatma ning kohalikke lugusid vestma.

Abruka infoportaal: http://www.hot.ee/abrukamuuseum

Ruhnu

on ehk tänamatult vähe tähelepanu pälvinud. Võib-olla sellepärast, et ta Lätile lähemal asub kui Eestile, kuid seda põnevam on saare-elu ja seda suuremad on üllatused, mis Teid seal ees ootavad. Näiteks väidab kohalik infoportaal, et saarel elab ka kaks dinosaurust... minge uurige järele!

Ruhnu infoportaal: http://www.ruhnu.ee/

Kihnu

on ilmselt üks huvitavamaid saari Eestis ja seda eelkõige tänu ehedalt säilinud kultuuritraditsioonidele. Kõlab ehk imestama panevalt, aga sel saarel kantakse iseenesestmõistetavusega rahvarõivaid iga päev ning pidutsemist väärivad hetked ei möödu ilma rahvalaulu ja -tantsuta. See on koht, kus tehakse käsitööd ja peetakse lugu traditsioonidest. Et ajas tagasi astuda, pead sõitma Pärnust ca 40 kilomeetri kaugusele Munalaiu sadamasse ning sealt saab edasi paadi, praami või reisilaevaga.Kihnu infoportaal:

http://www.kihnu.ee/

Suur- ja Väike-Pakri

asuvad Harju maakonnas ning sõita saab sinna läbi Paldiski. Et säilitada ja säästa Pakri erakordselt ilusat loodust on saarel moodustatud Pakri maastikukaitseala. Saari ühendab nõukogudeaegne tammtee, liikuda saab kas jalgsi või maastikurattaga. Saarel on olemas matkarada, mille läbimisel on võimalik saarest ja selle ajaloost hea ülevaate saada. Soovitav on kaasa võtta matkajuht, kes kõike nähtut ka mahlakalt kommenteerida oskab.Pakri infoportaal:

http://www.ruhnu.ee/

Naissaar

asub Viimsi valla haldusalas ja on viimastel aastatel kogunud populaarsust grupi- ja firmaväljasõitude kohana. Tegemist on ääretult omanäolise saarega, kuna pea 50 aastat oli saar militaarobjektina inimestele suletud. Kuna saarel puuduvad kattega maanteed, saab seal liikuda ainult maasturitega. Kohalik transport on üles ehitatud raudteele ning saar on üks raudteerikkamaid paiku maailmas (ühe ruutkilomeetri kohta on seal 1 km raudteid). Saar on peaasjalikult kasutamata ja asustamata ning seega on see üks paremaid kohti, kus oma seltskonnaga kärast ja mürast eralduda ning ürgset loodust nautida. Reisi planeerides tuleks aga arvestada, et saarele pääsemine on regulaarliikluse puudumise tõttu raskendatud, saarele pääseb näiteks jahiga.

Naissaare infoportaal: http://www.ee/naissaar/

Ka kõige väiksemale ja vähem asustatud saarele sõites võib linnaelu mugavused alati endaga kaasa võtta, kuid jälgida tuleks, et sellega kohalike elanike, olgu need siis loomad, linnud või inimesed, rahu ei rikutaks ning sealsele haprale ja ainulaadsele loodusele karuteenet ei osutataks.

Osale arutelus

  • sekretar.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine