Suvel kisub kontorist metsa

Kui oled jõudnud otsusele, et kõige parem on koostööpartnerid või kolleegid kutsuda loodusesse, põrkad kokku küsimusega: kuidas seda kõike korraldada, et seltskond tunneks ennast hästi ning et ettevõtmisel poleks juures üle-organiseerituse "maitset"?. Vastus on lihtne "• üritus tuleb väga, väga hästi ette valmistada. Mida enam oled teinud "kodutööd"?, seda vähem üllatavad sind sinust sõltumatud asjaolud: ilma hetlikus, äpardused rajal, marraskile kukutud põlv ja muu.

Seekord libisen ma üle teada-tuntud eesmärgi seadmise teemast (eesmärk on vaja igal juhul püstitada!) ning asun kohe kõige keerulisema küsimuse juurde. Millist liiki matk korraldada? Sinu püha kohustus on tagada, et kõik osalejad tunneksid ennast mõnusalt.

Jalgsimatk algab ja lõppeb reeglina samas punktis. 100% kindel variant on kasutada matkaradu. Ja neid on kodu- ning välismaal õnneks palju! Jalgsimatk on kindel valik (sageli viivad matkarajad ka vaatamisväärsuste või lummavate loodusvaadete juurde), nii saad pakkuda matkaseltskonnale lisaks värskes õhus viibimisele ka ilusaid elamusi. Jalgsimatk ei nõua seltskonnalt eelnevat matkakogemust ja sobib seega kõigile.

Kui valmistad ette jalgsimatka, kirjuta kutsele, mida matkaja kaasa peab võtma "• on need spetsiaalsed jalanõud, ilmastikukindlad riided ja peakate, plaastrid vms.

Korraldaja mureks on teha võimalikult huvitavaks ühine sõit matkarajani. Nii võib bussis vaadata filme, korraldada välkviktoriin või hoopiski ühiselt meeleolukas matkalaul üles võtta. Vahva on ka, kui üks matkaline kogu väljasõidu videosse võtab ning seda kõike juba tagasi sõites vaadata saab. Varase väljasõidu korral on asjakohane ka bussieine. Loomulikult peab kaasas olema piisavalt juua. Vahva on, kui korraldaja üllatab seltskonda temaatilise kingitusega, milleks võivad olla ettevõtte logoga seljakotid, mütsid, vihmajakid, joogipudelid, piknikuvarustus, termokotid jms. Mida ja millal kinkida, sõltub ettevõtmise eelarvest ja päeva programmist.

Rohkem kui paar tundi kestva matka korral on mõistlik pakkuda kehakinnitust. üks võimalus on kogu söögikraam kaasa võtta ja siis ühiselt keha kinnitada. Sellest eksootilisem on aga kõhutäide kohapeal valmis vaaritada. Nii maitseb ülihästi lõkkel keedetud pisut suitsumaitseline kohv, taimetee või supp, lõkke kohal küpsetatud vorstikesed, tuhas küpsetatud kartulid ja kaalikad ning soojad suitsukalad.

Matkal saab peale rajal vantsimise teha ka meeleolukaid vahepõikeid: püüda kala, sõita paadiga, vaadelda või õppida tundma linde, loomi ja taimi. Nauditav on ka lihtsalt lesida valgete pilvede all. Oluline, et oleks hea olla! Matka lõppedes võiks osalejaid üllatada saunaga. Ei ole kahtlustki, et "elusa"? tulega köetud saun ja värsked kase- ja tammevihad peletavad matkajate jalgadest väsimuse ning annavad ihule uue hingamise.

Usun, et lisaks mõnusale seltskonnale ja päevale looduses oled sa matkalistele teinud ka luksusliku kingituse. Andnud neile aega olla iseendaga.

Et hea mõte ka teoks saaks

Korraldada võib ka raskema ja ettevalmistajalt enam pingutust nõudva matka. Siia kategooriasse kuuluvad kanuu-, ratsa- ja jalgrattamatkad ning mitmepäevased jalgsi retked ööbimisega telkides või metsamajades. Loomulikult tuleb viimasel juhul matkal kaasas kanda paari päeva varustust (sh sööki), telki ja magamiskotti. Sellise ettevõtmise korral on kindlasti vaja seltskond "komplekteerida"? hea füüsilise vormiga ning matkamiskogemusega loodust nautivatest inimestest. Vastasel juhul ei kujune retk loodusesse mitte meeldivaks vahepalaks igapäevategevusele, vaid lõputuks piinaks ja sunniks.

Niisiis pead jõudma arusaamisele, kas sinu seltskonnas on Moodsad Matkajad või Kogenud Matkasellid. Moodne Matkaja on tegelane, kellel on puhkusereisidest küllastus. Tal on varustus. Ta soovib matkata omasugustega. Eelistatud on lühiajalised matkad, sest päeva lõpuks tahab ta end pesta ja voodis linade vahel magada.Kogenud Matkasell on matkanud terve oma teadliku elu. Ta eelistab pikki matku. Ööbib alati telgis. Habetunud lõug või võidunud juuksed pole probleemiks.

(Matkajate välimääraja on kirjas ajalehes "hai"? nr. 10, suvi 2003)

Matkajuht peab olema hea inimestetundja, sest ilma usaldava õhkkonnata kipub ettevõtmine untsu minema. Valmis tuleb olla ohuks, et mõni matkasell kipub oma võimeid üle hindama. Igal juhul tuleb eelnev konsulteerimine matkakorraldaja-asjatundjaga kindlasti kasuks. Eesmärgiks on ikkagi soov pakkuda matkaseltskonnale parimat: võrdselt nii lõõgastust kui ka elamusi.


Millele tähelepanu pöörata, et matk ei muutuks kurnavaks enese proovilepanekuks?

* Korraldajal tuleb eelnevalt kogu ettevõtmine omal nahal läbi katsetada. Käi algusest lõpuni läbi matkarada, vaata üle vaatamisväärsused, telkimiskohad, matkamajad. Uuri, kus saab teha peatusi ja kus on söögitegemise kohad, kas saun on töökorras, kus asuvad küttepuud, kas on piisavalt pesukausse, kes teeb saunavihad jne. * Eelnevalt tuleb ära proovida ka plaanitavad vahetegevused ja see, kas kõik abivahendid selleks on olemas ja töökorras. * Kontrolli enne retke algust, et igal osalejal oleks kaasas sinu poolt eelnevalt kirja pandud nõutav varustus. Seda on hea ka päev või paar enne matka meelde tuletada. * Mõtle läbi transport matka alguskohta. Kuidas muuta pikk sõit huvitavaks? Vajadusel korralda transport lõppkohast tagasi. * Kui matkaseltskond pole omavahel eelnevalt tuttav, lasub sinul kohustus inimestevahelised barjäärid murda. * Kui tegu on tehnilisi vahendeid kasutava matkaga (ratta-, automatk jne) tuleb valmis olla tehnilisteks hooldusküsimusteks. * Mõtle läbi, mida, millal, kus ja millega süüa, varu piisavalt vett. * Tee ajakava. Lähtu sellest, et ka kõige nõrgema füüsilise ettevalmistusega matkasell sinu seltskonnast end hästi tunneks ja suudaks ürituse lõpuni kaasa teha. * Uuri, kas peatuskohtades on tualeti kasutamise võimalus ja millises seisukorras see majake on. * Alati ei kulge kõik reeglitekohaselt. Pane kirja kõik asjaolud, mida saab koondada pealkirja alla "?mis juhtub siis, kui "¦"?

* Varusta end esmaabiks vajalike vahenditega. Igaks juhuks konsulteeri enne meedikuga.

Järgnevalt 2 lugu sellest, kuidas põnevaid rännakuid saab korraldada nii suurema kui ka väiksema seltskonnaga

Väikse saare mõnud

Aastad tagasi (olin ametis siis ühes väike-ettevõttes), otsustasime tavapäraste suvepäevade asemel ette võtta midagi tavatut - soovisime avastada mõnd Eestimaa "asustamata"? väikesaart. Alguses tundus ettevõtmine riskantne: kuidas kohale saab, kas saar ikka on asustamata ja kus selline saar üldse asub? Kaarti uurides jäi pilk Mohni saarele.

Edasi toimus kõik kui unenäos. Sõitsime Viinistule (Mohnile lähim küla). Alustuseks otsustasime nõu küsida kohalikust kauplusest. Poodnik juhatas meid paadimehe juurde, kellega saime kokku leppida väljasõidu kuupäeva, aja ja pisiasjad. Kokkulepitud ajal olime kohal. Sättisime end ja oma pambud kenasti paati, sõlmisime päästevesti nöörid kinni ning sõit võis alata! Pooletunnise meretee jooksul saime teada mitu sülda vett on paadi all, kui pikk ja lai on meie reisisihiks olev pisike maalapp keset merd. Samuti kuulsime legende kohalike "kangelaste"? vägitegudest lähemas ja kaugemas minevikus. Algus oli paljutõotav ja põnev!

Meresõit läbi, pidime kuidagi saama saarele. Loomulikult polnud saarel paadisilda. Nii me siis kalpsasime merre (vesi oli pisut allapoole põlve) ja kahlasime, jalanõud rihma- või paelapidi hambus või üle õla, matkavarustus käe otsas, läbi madala vee saare poole. Esimene takistus sai õnnelikult ületatud!

Saarel sättisime end sisse kenas laagripaigas. Esmalt otsustasime lõket teha ja vaaritada süüa. Pisut suitsumaitselised kohv ja supp tundusid eriti headena. Suurimad delikatessid olid tuhas küpsetatud kaalikad ja kartulid. Hästi maitsesid ka tahmakübemetega vorstid.

Kõht täis, oli aeg minna saart avastama. Jõudsime ühisele nõule, et ette on vaja võtta retk ümber saare. Kõigile oli üllatuseks looduse vaheldusrikkus nii pisikesel maalapil. Kõmpisime üle lagendiku, turnisime üle rannakuuskede juurterägastiku, avastasime end järsaku servalt, siis kadakate vaheliselt kiviklibuselt alalt ja veidi aja pärast rajasime juba teed läbi pilliroo. Leidsime pisikese sopistuse, kus vesi oli suplemiseks paraja sügavusega ning sama soe kui vannis. Matka lõpetasime tuletorni tippu ronimisega.

Tagasi laagriplatsile jõudes pakatasime rahulolust. Mõnuga pistsime põske kaasavõetud pannkoogid ja viimased võileivad. Aeg oli möödunud märkamatult. Ehmatusega avastasime, et varsti on aeg lahkuda - paadimees juba ootas meid.

Kirjutamata jäi seik, et enne avastusretke käis eelsalk saarega tutvumas. Tegime pisut ettevalmistusi: leidsime üles kaevumaja, vaatasime valmis laagri- ja lõkkeplatsi, varusime käbisid ja oksi ning tormasime kiirkäigul ka ümber saare. Kindluse mõttes kiikasime ka tuletorni, et veenduda, kas tasub ette võtta ronimise vaev.

Varakevad Läänemaal

Matkamiseks on sobilik iga aeg! Viimati asutasin end matkateele mai alguspäevil. Esimese peatuse oli Lihulas. Astusime sisse Luige villasse, kus kosutasime keha tassi kohviga. Kiikasime ka Lihula mõisa ning linnusemäele. Pisku sõidu järel jõudsime sihtpunkti - Matsallu. Meie matk algas hoopis looduskaitseala keskuse muuseumiga tutvudes. Piinlik oli tunnistada, et kunagi loodusõpetuse tunnis õpitu oli ununenud - lindude ja taimede tundmises olime päris viletsad.

Keskuse lähedalt algas esimene matkarada - kena ja korralik laudtee. Retke jooksul jagas matkajuht meile teadmisi Läänemaa loodusest - saime teada puisniitudest, alvaritest, looduskaitse programmidest ja elus-olust Läänemaal. Märkamatult olime jõudnud pikniku pidamise paika. Kohalik taluperenaine oli sättinud vankrile valmis kasemahla ja koduse jogurti, ahjusooja saia ning marlisse seotud sõira. Lõkkepannil ootasid meid praetud verikäkiviilud ning silgud. Mõnus oli ka kodus küpsetatud leib ning perenaise valmistatud kohupiim.

Edasi algas päeva kõige oodatum osa: paadimatk Kassari jõel. Kurvastuseks pidime teada saama, et suur lindude ränne polnud veel alanud - hiline kevad mängis oma vingerpussi. Aga minu arvates oli linde väga palju. ühes käes binokkel, teises teatmik, püüdsime hoolega õpetuse järgi linnuliike määrata.

Tuleb tunnistada, et lõpuks oli peas kõik sassis. Tagasiteel tundus, et roostikus olevad "paadirajad"? on lõputud. Omal käel seigeldes eksiksin arvatavasti kindlasti roostiku käikudesse ära.

Vaatamata tuulisele ja kõledale ilmale oli Läänemaa matk kosutav. Kindlasti oleksime olnud jännis ilma kohaliku matkajuhita. Ärge peljake neid appi kutsuda - võitjad olete Teie.

Osale arutelus

  • Kersti Sõõrumaa

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine