Sisekommunikatsiooni võimalused organisatsiooni efektiivsuse suurendamisel

Organisatsioon on seda efektiivsem, mida väiksema ressursikulu (raha, aeg, tööjõud) abil ta suudab saavutada oma eesmärke.

Sisekommunikatsiooni võimalused organisatsiooni efektiivsust tõsta jagunevad laias laastus kaheks. Esiteks, eesmärgistatusega seotud tegevused. Siia alla kuuluvad nii üldisem - organisatsiooni eesmärkide tutvustamine, tehtud valikute põhjendamine - kui isiklikum selgitustöö - kuidas mõjutab minu töö organisatsiooni eesmärkide saavutamist.

Eesmärgipärasuse tunnetamine oma töös on võimas motivaator, kindla sihi suunas on hea töötada. Ning vastupidi, kui valitseb umbmäärasus, ei teata täpselt, mille nimel töötatakse ja kas MINU pingutus ka kuidagi üldist tulemust mõjutab, kaob tahtmine midagi korda saata ning töötamine muutub pelgalt töölkäimiseks.

Parim vahend saavutada seda, et kõik töötajad eesmärke mõistavad ja nende nimel pingutavad, on kaasata neid eesmärkide seadmisel. Paratamatult ei saa aga kõik planeerimisprotsessis otseselt aktiivselt osaleda, küll aga saab küsida ettepanekuid ja kommentaare. Väga oluline on, et tehtud otsuseid põhjendataks selgelt ja üheselt ning info andmisega ei venitataks, sest kuulujutud hakkavad levima väga kiiresti ja algselt hea tunduda võiv plaan ?“Ärme sellest räägime, keegi võib veel valesti aru saada?” muutub halvaks, kui ringiliikuvad poolikud infokillud tekitavad hirmu ja segadust rohkem kui asi väärt olekski olnud.

Teiseks, info kättesaadavaks tegemisega seotud võimalused. Kõigil organisatsiooni tasanditel tuleb pidevalt vastu võtta otsuseid. Otsustamine eeldab aga teadlikkust, tuleb teada alternatiive ja tagamaid, ajalugu - kuidas seda on varem tehtud jne. Sisekommunikatsiooni üks oluline roll on vahendada infot - tagada, et õige informatsioon oleks õigel ajal õiges kohas. Eriti oluline on siin rõhutada, et tuleb vahendada ÕIGET infot. Info kohta kehtib paradoks, et ühest küljest ei ole seda kunagi liiga palju, teisalt elame tänapäeval olukorras, kus informatsiooni on tohututes kogustes, kuid suurema osaga sellest pole midagi peale hakata. Sisekommunikatsiooni roll on teada, mida kellelgi vaja võiks olla ning seda just temale suunata. ühest küljest tuleb seista hea selle eest, et infot oleks piisavalt, teisalt aga jälgida, et ?“info?” ei muutuks asjaks iseeneses ja suurest sõnumite hulgast tekkiv müra ei varjutaks seda ühte infokildu, mida MUL on vaja TÄNA teada.

Organisatsioonidel on nende kahe võimaluse ärakasutamiseks mitmeid vahendeid, st kommunikatsioonikanaleid. Kõige mõjusam on alati otsesuhtlus, seepärast on võimsaim kanal juhid, kes regulaarselt edastavad infot oma alluvatele või teistele kolleegidele. Sisekommunikatsioon saab seda protsessi toetada näiteks nõupidamiste protokollide kättesaadavaks tegemisega intranetis.

Traditsiooniliselt on tuntuim sisekommunikatsiooni kanal organisatsiooni siseleht, mis funktsioneerib nii juhtkonna uudiste edastajana kui vähem ametlike ürituste ja plaanide (peod, suvepäevad, väljasõidud jne) tutvustajana, st organisatsiooni tugevdava meie-tunde tekitajana.

Viimastel aastatel on siselehe kõrvale astunud siseveeb e. intranet, mis ka uudiste edastamisel lehega konkureerib, näiteks Hansapangas on siseleht täielikult siseveebiga integreeritud.

Intraneti peamine eelis on, et kui siselehele saab tagasisidet ja kaastööd anda vaid toimetaja kaudu, siis siseveeb võimaldab kõigil töötajatel avaldada oma arvamust, kommenteerida uudiseid, esitada küsimusi juhtidele või suhelda geograafiliselt kaugel asuvate kaastöötajatega. Loomulikult ei saa ka siseveebis hakkama piirideta - nagu siselehel on toimetaja, kes valib, mida ja kuidas kajastada, on siseveebil haldur(id), kes sinna infot vahendab ja seda korras hoiab.

Sisekommunikatsioonil on mitmeid võimalusi organisatsiooni efektiivsust suurendada. Interneti ja intraneti arenguga on info vahendaja roll jäänud oluliseks, kuid sama tähtsaks on kerkinud teenäitaja funktsioon - hoida korda suures infohulgas ja eristada oluline ebaolulisest.

Osale arutelus

  • Katrin Vahimets

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine