Intervjuu riigisekretäri sekretäriga

Kaire Kreek on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduste eriala. Paar aastat tagasi loobus ta erialasest tööst ja asus tööle juhiabina. Kaire töötab Riigikantseleis, tema ametinimetus on riigisekretäri abi ja naljatades võib teda nimetada sekretäri sekretäriks.

Oled vist Eestis ainuke, kes töötab sekretäri abina. Aga enne kui rääkida sinu tööst, seleta, kes on riigisekretär ja millega tegeleb tema?

Kaire Kreek: Alates 1999. aastast on riigisekretär Aino Lepik von Wiren. Mina pean tema tööd samaväärseks ministri kohustustega. Tal on Riigikantselei juhtimisel samad õigused nagu ministril ministeeriumi juhtides, kuigi asutusesisest tööd koordineerib Riigikantselei peadirektor. Riigisekretär koordineerib ministrite ja valitsuse tööd, näiteks koostab valitsuse istungite päevakorra, kooskõlastab selle peaministriga, vaatab eelnevalt läbi istungitele minevad materjalid, eelnõud, hiljem ka protokollid. Tema hoida on ka riigipitsat, millega kinnitatakse näiteks välislepingute ratifitseerimiskirju.

Kui suur on riigisekretäri büroo?

Kaire Kreek: Riigisekretäril on üks nõunik ja abi ehk mina. Tegelikult abistavad riigisekretäri veel kaks nõunikku, kellest üks on juhatuse ja teine siseauditi nõunik.

Millised on sinu tööülesanded?

Kaire Kreek: Minu töö on igakülgselt abistada riigisekretäri. Suurema osa minu tööst moodustavad asjaajamisega seotud jooksvad ülesanded. See tähendab nende küsimuste lahendamist, mis tulevad ja tekivad. Iga päev võib ette tulla ootamatusi, mis nõuavad kohest lahendamist. Näiteks mõni aeg tagasi, kui vahetus valitsus, tuli uutele ministritele pidevalt edastada infot. Suur osa kohtumisi ja koosolekuid, millega ma olen seotud, on regulaarsed. Näiteks juhtkonna koosolekud või struktuuriüksuste juhtide nõupidamised on alati kindlal ajal.

Milline on sinu tööpäev?

Kaire Kreek: Tööpäev algab lehtede läbivaatamisega. See ei ole küll minu ametijuhendis kirjas, kuigi peaks olema. Protokollin mitmesuguseid koosolekuid, tegelen jooksvate ülesannetega, näiteks valmistan allakirjutamiseks ette resolutsioonid, mille alusel saadetakse Riigikogu liikmete kirjalikud küsimused ja arupärimised vastavatele ministeeriumidele vastamiseks. Suure osa peaministrile adresseeritud kirju vaatab läbi riigisekretär, mille kohaste otsuste vormistamine ja nende edastamine edasiseks menetlemiseks on samuti minu ülesanne. Seega kogu asjaajamisega seotud töö on minu teha ja vastutada.


Millised on sinu jaoks ebameeldivad ülesanded?

Kaire Kreek: Väga ebameeldivaid kohustusi ei olegi, mulle meeldib mu töö. Aga kui midagi välja tuua, siis protokollimine. See nõuab pingsat tähelepanu ja keskendumist, et kõik räägitu saaks täpselt kirja pandud, arutelu põhiküsimused ja kõrvalprobleemid välja toodud ning lahendused ja vastuvõetud otsused kajastatud.

Kui tihti pead sa tegelema asjadega, mis otseselt ei kuulu sinu ülesannete hulka?

Kaire Kreek: Ega neid eriti tihti ei ole. Vahel harva pean organiseerima välislähetuseks pileteid. Aga enamasti reisib riigisekretär koos delegatsiooniga ja siis tegeleb sellega Välisministeerium.


Riigikantselei ja Vabariigi Valitsus on tuntud kui digitaalse asjaajamise ja paberivaba kontori propageerijad. Kui palju see mõjutab sinu tööd?

Kaire Kreek: Mitmedki dokumendid jõuavad meie majja digitaalsetena, näiteks saadavad ministeeriumid eelnõusid ja seletuskirju elektroonilistena. Ka peaministri nädalakava on elektrooniline ja ürituste (väliskülalised, visiidid) ajakavade, materjalide organiseerimine käib elektronposti teel.

Kas sinu tööpäev kestab kellast kellani?

Kaire Kreek: See sõltub sellest, kuidas on vaja. On päevi, kui tööpäevad kujunevad pikemaks, et pooleli olevad tööd lõpetada. Samas on mu töötelefon peale ametlikku tööaega suunatud mobiilile, ka nädalavahetustel. Õnneks on selliseid töövälisel ajal peetavaid töökõnesid harva, aga tuleb ette. Vahel helistavad kurjad kodanikud ja kurdavad oma rasket elu ja saatust. Näiteks viimaste valimiste ajal helistas üks murelik, isegi natuke kuri kodanik. Tema mure seisnes selles, et miks valimissedelil pole sellist lahtrit, kus ta saaks näidata, et võimalikku valitavat polegi olemas, sest ükski kandidaat ei sobi.

Kas sinu töö on muutunud juba rutiiniks?

Kaire Kreek: Oh ei. Olen oma praegusel ametikohal töötanud kõigest aasta ja kuna riigisekretäri töövaldkond on väga laiaulatuslik, mis avaldab ka otsest mõju minu tööle, siis arvatavasti seda ei juhtu niipea.


Kui pikk on sinu kui sekretäri tööstaaz?

Kaire Kreek: Riigikantseleis olen ma nüüdseks töötanud poolteist aastat. Esmalt kandideerisin ma Riigikantselei peadirektori referendi kohale. Mul õnnestus tookordne suur konkurss edukalt läbida ja ma asusingi referendina tööle. Mõne aja pärast lahkus riigisekretäri eelmine abi ja mulle tehti ettepanek asuda tööle tema asemele. Seega olen ma sekretärina töötanud küll kahel ametikohal, kuid ühes asutuses.

Kas asutuse sees on lihtne töökohta vahetada?

Kaire Kreek: Minu puhul oli küll. Maja ja inimesed olid tuttavaks saanud. Ka struktuuriüksus oli sama, nii riigisekretär kui Riigikantselei peadirektor on osa Riigikantselei juhtkonnast. Samas tuli tööülesandeid juurde, uus koht pakkus uusi väljakutseid. Vastutus on suurem ja ka ülesandeid on rohkem.

Miks sa otsustasid vahetada ametit ja kandideerisid sekretäri ametikohale?

Kaire Kreek: Ma ei kandideerinud mitte sekretäri, vaid referendi ametikohale. Kuigi ega nende töödes suurt sisulist erinevust ei ole. Mulle tundus töö riigisektoris huvitav. Ma arvasin, et tean sellest juba nii mõndagi. Teadmised riigisektorist ja tema töökorraldusest olid ka tookordse konkursi tingimustes kirjas. Kuna ma eelnevalt töötasin parlamendi infokeskuses infospetsialistina ja olin selle temaatikaga ka kokku puutunud, siis see oligi üheks oluliseks argumendiks, miks mind tookord sadade kandidaatide seast välja valiti.

Oled lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduste eriala, kas sinu haridus tuleb sulle töös kasuks?

Kaire Kreek: Jaa, kindlasti. Vajaliku teabe kiire leidmine ei valmista mulle raskusi. Arvan, et minu haridus sobib sellele ametikohale suurepäraselt.

Aga milline peaks sinu arvates olema sekretäri haridus, kas kõrgharidus või keskeriharidus?

Kaire Kreek: See oleneb ilmselt töökohast ja -ülesannetest. Aga kindlasti peaksid tal olema head asjaajamisalased teadmised. Kas see on osa põhiharidusest või saadud täiendkoolitusena, see ei olegi nii oluline, aga neid teadmisi on vaja. Sekretäril peaks olema hea süsteemitunnetus, millele aitab aga arvatavasti kõige paremini kaasa just kõrghariduse omandamisel õpitav kõikehaarav mõtlemine.

Millist täiendkoolitust oled sa saanud?

Kaire Kreek: Ma olen saanud asjaajamisalast koolitust, käinud sekretäri päevade üritustel, bürootöö konverentsidel. Kui pakutav koolitus on põhjendatud ja mulle tööks vajalik, siis olen neil ka osalenud.

Kas sa kujutad ennast ka 10 aasta pärast sekretärina?

Kaire Kreek: Miks ka mitte. Kõik sõltub konkreetsetest asjaoludest, sellest mida tööl pakkuda on ja sellest, kas töö pakub n-ö ?“pinget?” ja arenguvõimalusi isiklikus plaanis. Eesmärk on ju edasi areneda ja ?“kasvada?” kuni surmani. Kahtlemata sõltub sekretäriameti puhul palju ka organisatsioonist, kus töötada. On ju suur vahe, kas töötada sekretärina väikeses kitsalt spetsialiseerunud ilma eriliste tulevikuperspektiivideta ettevõttes või suures ettevõttes, sealhulgas näiteks ministeeriumis või Riigikantseleis. Ehk, nagu ütles üks mu hea sõber: ?“Parem olla väike mees suure asja sees, kui suur mees väikse asja sees!?”. Tööposti vahetama motiveeriks kindlasti ka arenguvõimalus.

Mis oleks see, mis sind täna motiveeriks töökohta vahetama?

Kaire Kreek: Huvitavamad tööülesanded ja ehk ka palk, mis peaks olema tunduvalt kõrgem, sest hetkel olen ma oma töökohaga rahul.

Kuivõrd sinu ametikoht mõjutab sinu riietust?

Kaire Kreek: Minu töökoht eeldab seda, et ma olen korrektselt riides. Ma ei saa tööle tulla kampsunis. Minu tööriideks on ikkagi kostüüm. Kuigi reeded on meie majas kujunenud sellisteks veidi vabama riietusega päevaks, kus saab kanda nn viisakat vabaaja riietust.

Kas teie asutuses tähistatakse ka sekretäride päeva?

Kaire Kreek: Jaa. See on siin majas kujunenud juba traditsiooniks, et asutuse asjaajamise korraldajaid peetakse meeles. Sel aastal tähistati seda kümnendat korda. See on ka ainus kord aastas, kus ainult sekretärid kogu majast kokku kutsutakse, öeldakse tänusõnu, pakutakse torti. Eelmisel aastal pidas tunnustava kõne peaminister. Sel aastal tervitasid meid riigisekretär ja Riigikantselei peadirektor.

Osale arutelus

  • Hanneli Rudi

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara