Psühholoog igas olukorras

Intervjuu sekretäride päeva konverentsi esineja Sinne Naruskbergiga.

Sinne Naruskberg, Telefonipood AS personali- ja koolitusjuht, on väikest kasvu naeruhimuline naine. Raske uskuda, et just tema on see, kelle ees nii mõnedki töölesoovijad värisevad. Sinne avalast olekust kiirgab sulaselget sõbralikkust. Kabinetki on oma perenaise nägu - kõikjal arvukad toataimed ning laual poja foto.

Sinne Naruskberg on erialalt psühholoog. Enda sõnul on ta nagu portfellita minister, kel pole ministeeriumi ehk alluvaid. Sinnele ei meeldi kamandada ja näpuga näidata, ometi tuleb seda eesmärkide saavutamiseks teha. On loomulik, et kui inimesed võtavad endale vastutuse, siis nad ka panustavad maksimaalselt ülesande täitmisse. Kui tekib probleem - ei jõua, tähtajad venivad või tööülesanne ei sobi, siis peab seda ka näost näkku ütlema. Kui inimesed omavahel suhtlevad, saab kõik probleemid lahendatud.

Töövestluste asjatundja

Sinne on vestelnud paljude töölesoovijatega. ?“Eesti keeles on ilus sõna- elulookirjeldus. Soovitan kõigil töölesoovijatel oma elu just nimelt kirjeldada, jättes kõrvale vaid lasteaia. (Selgub, et selline juhus oli siiski olemas, kui elulookirjeldusse pandi sisse ka lasteaiaaeg, lisades ?“?… seal me õppisime väga palju.?”) Inimesed kipuvad end väljendama napisõnaliselt ja isikupäratult. Näiteks kirjutatakse viimaseks ametiks müügikonsultant või teenindaja, kuid jäetakse täpsustamata, millise valdkonnaga täpsemalt tegeleti.

Elulookirjeldus olgu informatiivne, keeleliste vigadeta ja korrektselt vormistatud,?” õpetab Sinne. Ja soovitab hoolega lugeda tööpakkumiskuulutuses mainitud tingimusi. Kui ikka vajatakse täistööajaga töötajat Tallinnasse, siis pole mõtet kohale sõita Eestimaa teisest otsast lootusega, et ehk võib tööd teha ka kuskil mujal või nädalavahetustel. Suur puudus on vene keelt suhtlustasandil valdavatest inimestest.

Jutud usaldusväärsete, keelt valdavate ja tööd teha tahtvate inimeste tööpuudusest paika ei pea. Vähemalt Tallinnas küll.

Ma tean, et ma midagi ei tea

Intervjueerimisest võib iseendale suur kasu olla. Õpid tundma oma nõrku kohti; näed, milliseid inimesi eelistama kaldud, mida püüad märkamata jätta. Sinne teab, keda eelistab ning püüab seda vältida. Lisaks sellele, mida kuuled, tuleb märgata ka seda, mida tunned. Kuid?…mida rohkem tead, seda ettevaatlikumaks muutud ja otsustamine läheb üha raskemaks. ?“Mida rohkem tean, seda rohkem tean, et ma midagi ei tea,?” naerab Sinne. Tegelikult tuleb see tunne üsna tuttav ette: mida rohkem eksamiks õpid, seda selgemaks saab teadmine, et mitte midagi ei oska.


Kiirusta aeglaselt

Sinne räägib konverentsil teemal ?“"Iseendasse suhtumine muudab maailma?”". Loeng põhineb oma kogemustel vaadatuna psühholoogi vaatevinklist. ?“Meist endist, meie hoiakutest ja suhtumisest sõltub, kuidas me ümbritsevat maailma kohtame. Kui küsitakse, kuidas läheb ja ma vastan ?“Väga hästi?”, siis tihti see küsijale ei meeldi. Ta ei rõõmusta koos minuga, sest talle ei lähe hinge, et kellelgi tõesti läheb hästi. Aga see, kuidas läheb, on igaühe enda otsustada. Me saame teha valiku, kelle hulka kuulume: kas hädaldajate ja teiste süüdistajate sekka või hoopis nende hulka, kes ise otsuseid teevad,?“ seletab Sinne.

Mõnikord tundub, et eesmärgid, mille poole nii väga püüdleme, ei täitu kunagi. Tahame juba käega lüüa ja siis ühel päeval avastame üllatusega, et kõik liigubki paremuse suunas. Inimesed tahavad eesmärgini jõuda kohe, kuid asjad muutuvad tasapisi.

Kurbus õpetab

?“Seda aega, mil saan puhta südamega öelda, et mul läheb väga hästi, pole just ülearu palju olnud,?” nendib Sinne. Ning tunnistab, et ta pole või see elanud. Jah, tal on piisavalt vaimuandeid, hea tervis, eesmärkide saavutamiseks mõõdukalt püsivust. Ning loomulikult toetavad lähedased. Samas on just inimsuhete tõttu olnud oi kui raske. Suurimaks löögiks oli õe surm, mis kujunes kõikide inimlike kannatuste tipuks.

?“Kas oleks õige soovida inimesele väga lähedase inimese leinamist, et ta sellest õpiks ja targemaks saaks? Vist mitte, sest kes teab, kas igaüks on leinast suuteline välja tulema. Minu jaoks oli õe surm väga õpetlik, kuid äärmiselt valus kogemus.?” Neid mõtteid mõlgutades vajuvad Sinne naeratavad suunurgad allapoole ja silmadesse tekib iseäralik pilk.

Inimeste tugevus on erinev. ükskõik, milline valus kogemus- töö, kodu kaotus- võib panna maailmaasju sügavamalt mõistma. Sellest kogemusest võib läbi kasvada, kuid igaüks ei suuda halba kogemust kasvamiseks kasutada ja eelistab jääda olukorra ohvriks.

üliaktiivne pere vanim

Sinne sünnikodu on Haanjas, isakodu aga Räpina lähedal- nii et üdini maalaps. Esimesed mälestused ongi seotud loodusega: lähed hommikul õue, seisad uksel, päike paistab. Tekib tohutu rõõmu tunne ning kõik teed on lahti, ainult mine. Pere vanim laps (Sinnel on peale õe veel kolm venda, viimase kahega on vanusevahe küll hästi suur) ei pääsenud muidugi väiksemate hoidmisest ning mitmetest talutöödestki, kuid vabadust oma hobidega tegelda oli alati piisavalt.

Realiseerimata botaanik, nagu ta enda kohta ütleb, hakkas tegutsema isa kõrval, kes tol ajal EPA-s õppis. Isa jäljendades herbariseeris Sinne kõikvõimalikke taimi ning huvi taimede vastu on püsinud tänaseni. Taimed, mis ema oma lillepeenrast välja praakis, leidsid tee tüdrukute katselappidele. Ka metsast leitud taimed istutati peenrasse, kus enamus siiski kasvama ei läinud.

Igal suvel veetis Sinne osa aega telgis, sest aktiivsel tüdrukul ajas üks laager teist taga: looduskaitsja, metsaistutaja, noored bioloogid, tantsujuhid. Vahepeale mahtus veel matkajate laager, laulu- ja tantsupidu.

Muusika ja kudumine käivad käsikäes

Suureks hobiks on kudumine, mida Sinne tõesti hästi oskab. Meie kokkusaamispäevalgi ripub tooli seljatoel omakootud kampsun. ?“Nii ülikooliajal kui ka hiljem olid kudumid minu garderoobi põhiosa. Ärimaailm välistas vahepeal riietuses kõik pehme, nüüd enam õnneks nii konservatiivsed ei olda,?” seletab meisterkuduja. Kudumine koosneb mitmest tahust. ühelt poolt muidugi praktilisus, sest vene ajal polnud ju midagi saada ja originaalne tahtis olla iga naine. Teisalt on kudumine aga ka eneseväljendus, sest mingi looja on olemas igas inimeses.

Elu aeg koorides laulnud naise kooride nimekiri tuleb päris pikk. Muu hulgas on ta ka segakoori ?“Arsis?” asutajaliige. Kahjuks katkes lauluhobi õe surmaga. Kõris olev kurbus ei lasknud hingata.

Lõõgastumiseks kuulab Sinne muusikat- põhiliselt klassikat ja vokaalteoseid, kuid koos pojaga ka 70-ndate aastate muusikat. ?“Mulle meeldib, kui hästi lauldakse,?” märgib muusikasõber.

Sakus elav naine käib metsas jalutamas ja võimleb, taustaks india või jaapani muusika. ?“Vahepeal sai ka joogas käidud, kuid sobiv treener lahkus ning tema asemikuga polnud ma ühel lainel. Eelistan rahulikumat liigutamist, higiseks hüppamine mulle ei sobi,?” seletab Sinne.

Päevadesse mahuvad ka mediteerimine, palvetamine, luuletused, kohtumised sõpradega, teater ja kontserdid.

Enda suhtes kriitiline

Küsimusele, kui pikaks kujunevad tööpäevad, vastab aktiivne naine, et see on enda valida. Küsimus pole päeva pikkuses, kui hoopis selles, mis sai ära tehtud, mis õnnestus. Mõnikord võib pingeline päev väga mõnus olla ning väsimust ei tekigi. Teinekord tunned aga ebameeldivat ülesannet täites, et juba paari tunni pärast tahaks magada.

Kas on ka midagi, millega nii positiivne inimene enda juures rahul ei ole? ?“Ma ei ole piisavalt järjepidev,?” muutub Sinne kriitiliseks. ?“ Tean isegi retsepti, mis aitaks, aga esimest sammu ei saa ega saa tehtud. Seda võib võrrelda jooksmaminekuga: paneks riidesse ja läheks trepist alla, aga mitte ei viitsi. Kui lõpuks end kätte võtad, on ütlemata mõnus tunne.?”

Sinne peab end ka veidi egoistiks. ?“Suure pere liikmena pidid paratamatult teistega arvestama. Aga mõnikord tahad, et midagi oleks ainult sinu oma ja keegi teine seda ei näpiks ning ära ei rikuks. Emaksolemine on aidanud egoismiga võidelda, sest lapsega peab paratamatult arvestama,?“ ütleb 21-aastase poja ema.

Elu keskpunktid - isa ja poeg

Sinne on üksikvanem. Küsimusele, kas see oli vaba valik, vastab ta: ?“Läks nii. Jumal tahtis, et see hing minu lapsena siia maailma tuleks. Ja hiljem oli vaba valik.?” Kuid üksi ei kasvatanud poega temagi: aitasid nii vanemad kui sugulased. ?“ükski inimene ei tee üksi midagi. Kõik toetuvad alati kellelegi, olgu need siis kodused või õpetajad. Paljud toetuvad filmire?¾issööridele ja kirjanikele, elades kaasa väljamõeldud kangelastele ning neilt õppust võttes,?” seletab Sinne

Kui lapsepõlves oli isa see, kelle ütlused eluks ajaks meelde jäid ja kelle toetusele alati loota võis, siis nüüd muutuvad Sinne silmad soojaks pojast rääkides.

?“Kooli lõpetades lasi klassijuhataja kirjutada, mida tema pinginaaber teeb aastate pärast. Minu pinginaaber kirjutas, et olen inimene, kes toetab õdesid-vendi, kuid oma perekonda ei loo. Tookord oli seda valus lugeda. Aga nüüd on uhke tunne tõdeda, et ennustused ei läinud täide ning meil on pojaga lähedane suhe,?” seletab Sinne. Nagu nüüdki- kui poeg sõjaväest koju tuleb, vajab ta inimest, kes kuulaks. Ja seda ema teebki, ise imestades, kui sügavaid järeldusi või üllatavalt küpseid tähelepanekuid noor mees teeb. Poeg pole sõjaväes niisama aega veetmas, vaid ta õpib tundma ennast ja oma piire.

Maailma targemad olendid- väikesed lapsed

?“Poeg on mulle tohutult palju õpetanud. Näiteks seda, et ole endaga rahul sellisena, nagu oled. Ja kannatlikkust, mida mul üldse polnud. Aga kes teab, võib-olla oli see minu sisemuses siiski olemas, ainult varjatud kujul,?” mõtiskleb Sinne.

Ta on just selline ema, kes laseb lapsel jalutuskäigu ajal avastada maailma täpselt nii palju, kui laps tahab ega kiirusta tagant. Kahjuks kärgivad vanemad laste peale, tirivad, kuhu vaja ning süüdistavad last asjades, mida ise provotseerivad.

Läbi poja avastas Sinne enda jaoks väikesed inimesed. Nad tulevad siia ilma ja vaatavad sulle otsa nii kohutavalt tarkade silmadega, et tahtmatult jõuad järeldusele- nad on meist paremad ja targemad. Veel mitte rääkida oskava lapse silmades on täiuslikkus ja potentsiaal ning on kurb, kui seda ei arvestata ja märgata. Laps on ju kuulekas ja sõltub vanematest. Kui palju on maailmas inimesi, kes tahtsid saada näiteks maadeuurijaks, kuid said vanemate tahtmist mööda hoopis raamatupidajaks?

?“

Olen endaga rahul?”

Koolis töötanud psühholoog Sinne tunnistab, et kõige raskem aeg oli poja murdeiga. Siis võitlevad lapses kaks poolt- üks tahab vabaks saada, teine aga teada, et hoolitakse. ?“Kord üht isa-poja suhtefilmi vaadates jäi kõrvu poega tagasi võitva isa lause: ?“Tule niipalju, kui jõuad, mina tulen ülejäänud maa.?”. Sellest lausest Sinne lähtuski.

Suhe pojaga õpetas ka lähedase inimesega alati kontaktis olema, ükskõik, mis parajasti ka ei toimu. Ole sa vihane või kurb, aga sa oled olemas ja lased teisel endaga olla. Tugeva tunde mõjul kiputakse tihti kaaslast eemale tõrjuma või hoitakse omaette.

?“Hindan enda juures seda, et oskan järjest rohkem elu nautida. Olen endaga rahul ja tasakaalus, järelikult olen rahul nii teiste inimeste kui ka eluga. Hindan, kust olen tulnud ja kuhu olen jõudnud,?” õhkub Sinnest rahulolu.

Kolleegi kommentaar

Riho Ever, AS Telefonipood müügijuht

Oleme Sinnega koos töötanud 4 aastat. Sinne oli meile tööletulekuni kokku puutunud vaid pehmete väärtustega, töötanud pedagoogi, koolitaja ning professionaalse psühholoogina. Nn kõvad väärtused - äri- ja arvudemaailm on tema jaoks siiani natuke võõrad. Neid veidi võõra maailma reegleid ja seaduspärasusi võib Sinne aegajalt mitte arvestada või tähele panna.

Sinne on väga emotsionaalne inimene ning tunnetab ka kolleegide meeleolu.

Ta ei ole tüüpiline eestlane, kes arvab, et las olla, mina ei sekku. Ta ütleb alati välja, mida mõtleb, tunneb ja näeb - kui vaja laita, siis laidab, kui vaja kiita, kiidab. Ta on verbaalselt võimekas, tunnetades sõnade jõudu. Nii saab hellem tüüp kergema ?“sõnalaksu?”, tugevam aga tugevama. Ehk iga laksu saaja saab sellise laksu, mille tugevus arvestab nii situatsiooni kui ka laksu saaja naha paksust. Kuigi minu arvates on Sinne mõnikord liiga ettevaatlik- kõvemaid lakse oleks vaja rohkem anda.

Sinne on alati tegevuses, organiseerides suve- ja talvepäevi, seminare ning muid üritusi. Ja kogu kontori lillemajandus on ka tema õlul.

Osale arutelus

  • Maris Veerus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Korralda oma koolitus või konverents tulirelvamuuseumis ja lasketiirus

Taktikalise laskmise keskus suudab teile korraldada unustamatu firmaürituse. Meie konverentsiruum asub tulirelvamuuseumis, kus saab tutvuda tulirelvade ajalooga, viia läbi koolitusi või konverentse.

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara