üdini positiivne sekretär Elke Kaar

Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi sekretär Elke Kaar ei sarnane esmapilgul küll traditsioonilisele sekretärile. Ei mingit ranget kostüümi, seljas hoopis rohelist tooni teksapüksid ja dzhemper ning silmapaistvad erkrohelised jämeda kontsaga kingad. Vaatamata mitte-sekretärilikule välimusele on Elke oma ala professionaal, kes jõuab kõike ning tegutsemisrõõm ei jäta teda kunagi maha.

Sekretäriks sai Elke üsna juhuslikult. Tallinna Tehnikaülikooli loengus teatas õppejõud, et endises Riigikantselei eurointegratsiooni büroos on vabanenud sekretärikoht. Elke ei mõelnud kaua. Kuna Euroopa Liidu temaatika teda väga huvitab, otsustas ta kandideerida. Nüüdseks on ta seal töötanud juba üle kahe aasta. Küsimusele, miks Euroopa Liit teda paelub, vastab Elke: ?“See teema on praegu eestlastele väga oluline.

Kuna Eesti alustas 1998. aastal liitumisläbirääkimisi, siis iga eestlane lihtsalt peaks teadma, mis toimub. Eestile on nii majanduslikult kui ka turvalisema ja enamarenenud sotsiaalse keskkonna pärast oluline saada Euroopa Liitu. Liitumine tagab Eesti majanduse stabiilse arengu, mis omakorda aitab kaasa tööpuuduse langusele. Väikese riigina on Eestile oluline ka julgeoleku küsimus ja kuulumine Euroopa Liitu kindlustab mõningal määral veelgi meie tagalat. Eestlastele tähendab liikmeks saamine suuremaid võimalusi töötamisel, õppimisel ja liikumisel EL piires. Mina kuulun põlvkonda, kes ei saanud end peale keskkooli lõpetamist välismaal täiendada ning seda enam tahaksin, et minu lapsel see võimalus oleks.?”

Euroopa Liit avab uksed

Paljud eestlased ei ole endale Euroopa Liidu vajalikkust teadvustanud ning välja on kujunenud kaks leeri- pooldajad ja vastased. Pooldajate hulgas domineerivad nooremad ja haritumad inimesed. Vastaspool kipub unustama, et liitumine vähendab nii majanduslikke kui ka poliitilisi riske ja aitab suurendada meie väikese riigi stabiilsust. Jah, tuleb täita paljusid uusi nõudeid, kuid tänu sellele paranevad ju meie endi elu-ja töötingimused.

üldlevinud kartus, et tööpuudus süveneb, ei pea Elke arvates paika. ?“Juba praegu on puudus tipptasemel spetsialistidest ja kvalifitseeritud tööjõust. Miks mitte end Euroopa Liidu maades täiendada ning oma eriala spetsialistina tagasi tulla. Kui inimesel vähegi pea ja käed otsas on ja ettevõtlikkusest puudu ei tule, leiab ta töökoha alati,?” on Elke veendunud. ?“Odava tööjõu sissevoolu piiravad siinsed madalamad palgad ja sotsiaalsed garantiid, rahvuslikud ja keelelised erinevused ning kindlasti ka meie suhteliselt külm kliima.?”

Ennustavale küsimusele, kas eestimaalased hääletavad Euroopa Liidu poolt või vastu, vastab Elke veendunult: ?“Poolt. Selle nimel me ju tööd teemegi.?”

Naeratades külalistele vastu

Euroopa Liidu sekretariaadi ülesandeks on koordineerida Eesti ettevalmistusi liitumiseks Euroopa Liiduga ning ministeeriumide kooskõlastatud ja sihipärast tegutsemist, peaministri nõustamine eurointegratsiooniga seotud küsimustes ja kõrgemate ametnike nõukogu töö korraldamine. Töövaldkond on lai ja inimesi 20 ringis.

Elke nagu kõik sekretärid rabeleb mitmel rindel. Kõigepealt peab ta garanteerima tõrgeteta asjaajamise. Büroo töötajad on väga liikuvad ?– ühel on kohtumine, teine jälle välislähetuses. Vaja on broneerida piletid, suhelda hotellidega ja leppida kokku kohtumised. Ka ükski telefonikõne ei tohiks vastuseta jääda.

Kõik büroo üritused on Elke õlgadel. Näiteks seminaride ja kohtumiste korraldamine, mõned büroo väljasõidud ja loomulikult külaliste vastuvõtt. Iga päev toimub vähemalt kaks kuni kolm kohtumist. Küsimuse peale, mitut keelt ta välissaatkondadega suheldes valdama peab, hakkab Elke naerma: ?“Õnneks on olemas universaalne inglise keel, mida enamus meie külalistest valdab. Veel räägin soome ja vene keelt.?” Elke ülesandeks on katta laud kohvi, tee või veega, kohtumistel ta viibima ei pea. ?“Tähtis on olla täpne ja ajast kinni pidada. Külalisi peab ootama juba kaetud laud, neile tuleb fuajeesse vastu minna. Oluline on tähelepanu külalise vastu, viisakus ja naeratus, sest inimene peab tundma, et teda oodati,?” annab Elke külaliste vastuvõtjatele nõu.

Hädaldamine ei aita ühelgi juhul

Ega Elkegi ole üliinimene - ühed tööd meeldivad ikka rohkem kui teised. Lemmiktööde loetelu jätab ta aga enda teada. ?“Kui sisendad endale, et pead midagi tegema, tekibki vastumeelsus. Olen püüdnud endale ka halvad asjad lahti seletada ja leida üles suhkrutüki, mis pipratera magusaks teeb. Igapäevases kohvikeetmiseski tuleb näha head poolt. Endalgi on ju hea, kui näed, et töökaaslane rõõmustab hommikul teda ees ootava kohvi üle. Iga halva ja igava asja saab mõelda teistsuguseks. Ja kui juhtubki olema halb päev, siis tead, et tuleb järgmine, mis on tingimata parem,?” on Elke veendunud.

Ta ise peab end vastupidavaks inimeseks, kes saab alati hakkama. ?“Inimene on ju nutikas. No mis siis, et peaaegu kõik kolleegid tahavad midagi ja tihtipeale veel korraga. Pane asjad tähtsuse järjekorda ja sa näed, et üks ülesanne kõrvetab, teine aga võib natuke oodata. Ja samal ajal, kui tegeled selle kõrvetava asjaga, valmista juba mõtetes ette järgmist. Lihtsalt tuleb hakkama saada ja hädaldamine ei aita asju lahendada,?” seletab Elke.

Elke on positiivsuse-pomm, kes ei hakka halbu asju esile tõstma. Töökollektiiv on ka õnneks nooruslik ja rõõmsameelne, nii et mossitamine ei tuleks kõne allagi. Kui tulevadki rasked momendid, on alati võimalik need lahti rääkida ja töökaaslased aitavad nii nõu kui jõuga. ?“Kollektiiviga on mul küll väga vedanud,?” kiidab Elke.

Sekretär kui tööelu keskpunkt

Elke leiab, et sekretäritöö on väga perspektiivikas, sest ilma sekretärita ei toimi ükski asutus. Ja kui tunned, et lagi on käes, võid ju alati edasi minna. Sekretärikogemus ei jookse mööda külge maha, andes hea asjaajamise ja kommete kooli.

?“Mulle meeldib inimestega suhelda,?” tunnistab Elke. ?“Ainult paberitöö aga eriti ei sobi ja see oli kindlasti üks põhjustest, miks minust sekretär sai. Sekretäritöö üks plussidest on just suhtlemine. Peale selle on Riigikantselei asutus, kus saad end vajadusel täiendada. Ajast maha jääda ei tohi, sest siis ei laabu ka töö.?”

Õppimisvõimalusi on palju, tuleb vaid ise agar olla ja need üles leida. ?“Keegi ei too sulle kandikul koolitusi ette. Pead ise olema õigel aja õiges kohas, et neid küsida. Igal pool ju toimub midagi,?” õpetab Elke.

Kahekordse kõrgharidusega sekretär

Elke muudkui õpib. Tallinna Tehnikaülikooli avatud ülikoolis hakkab paistma halduskorralduse eriala diplom ning lõpetades saab Elkest juhiabi. ?“Sekretäritööle olen sealt väga hea põhja saanud,?” seletab ta. Õnneks saab büroo juhataja aru, kui vajalik on õppimine ja enesetäiendamine, sest selle võrra paranevad ka töötulemused. Kõikidele põikpäistele ja koolituse tähtsust mittemõistvatele ülemustele soovitab Elke aga selgeks teha, mida kogu asutus sellega võidab, kui sekretär jälle natuke targemaks saab.

Selgub aga, et Elkel on üks kõrgharidus juba käes- Pedagoogikaülikooli kehakultuuriteaduskonnast. ?“Elu pani paika, et ma treenerina tööle ei hakanud,?” seletab Elke. ?“Jäin pärast kooli lõpetamist kohe last ootama ning hiljem sattusin tööle hoopis Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse: algul viisa-, hiljem personaliosakonda. Läksingi sellepärast uuesti õppima, et riigiametiga ei sobinud õpitud eriala kokku ning teadmisi jäi vajaka.?”

Muigamisi tunnistab Elke, et ega ta oma esimest eriala veel maha matnud ole. Lastega töö talle meeldib ning miks mitte tulevikus kõrvalerialana ujumistreener olla.

Supernaine

Elke poeg on 9-aastane. Ja nagu tavaline kingsepa poja puhul, kel pole kingi, tunnistab ka diplomeeritud ujumistreener, et tema laps õppis ujuma alles kuu aega tagasi ujumiskursustel. ?“Laps kuulab võõrast inimest palju paremini kui oma ema,?” põhjendab ta.

Kuidas on üldse võimalik niiöelda supernaisena kõike jõuda - töö, kool, kodu? Tööl on Elke vajadusel ka nädalavahetustel ning koolis kestavad loengud sageli 8 tundi. Saatuse tahtel peab ta lapsele nii ema kui isa eest olema.

?“Kõige selle kõrvalt jääb lapse jaoks paratamatult vähem aega, kui tahaks. Laps kasvab üsna omapead. Õnneks on tänapäeva lapsed iseseisvad. Tuleb neid vaid suunata, siis on nad tublid,?” teab ema oma kogemustest rääkida. Iga vaba moment veedetakse siiski koos.

Tallinlasest maainimene

Elke suurimaks hobiks on siiani sport. Vähemalt korra nädalas käib ta jõusaalis ja ujumas, millele kindlasti järgneb saun. ?“Saun on parim vahend päeval tekkinud pingete mahavõtmiseks,?” kinnitab ta.

Pingeid aitab leevendada ka suvila ja aiatöö. ?“Väga hästi mõjub maa kaevamine,?” seletab neljandat põlve tallinlane. ?“Lapsena ei saanud ma aru, miks vanaisa aias kogu aeg kaevas. Nüüd olen ise samasugune. Tahan juba kolmandat aastat muru maha külvata, kuid umbrohu väljakaevamisest pole kaugemale jõudnud. Ehk sel aastal saan muru ka maha. Kaevates tunnen end põlise maakana,?” naerab Elke.

Ta teab, et paljudel sekretäridel on mõnikord silme eest must- tööd palju, palk väike ja tunnustust napib. ?“Ärge unustage, et just teie olete need, kes annavad esmamulje oma asutusest. Kasutage siis juhust ja andke omapoolne panus asutuse või ettevõtte inimsõbrliku näo kujundamiseks?” soovitab Elke kolleegidele.

Osale arutelus

  • Maris Veerus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara