Personalijuhtimine ilma personalijuhita

Kui ettevõtlik inimene otsustab rajada oma ettevõtte, siis alustab ta sageli vaid iseendaga. Äri edenedes tuleb võtta abilisi, esialgu näiteks sekretär, kes peab siis tegelema erinevate vajalike töödega. Peab aitama kasvavat paberimajandust ohjata, klientidega suhtlema, koristama, autojuht olema jne. Ettevõtlus edeneb veelgi ja töötajaskond laieneb. Sõltuvalt küll ettevõtte spetsiifikast ja suurusest, üldiselt alla saja inimesega firmasse eraldi personalijuhti ei vajata.

Juht ise valib ja suunab oma alluvate tegemisi

Teatavasti sõltub ettevõtte edukus suuresti tema personali kvalifikatsioonist ja lojaalsusest. Seetõttu on oluline leida meeskonda usalduslikud, töökad ja arenemisvõimelised inimesed. Töötajate arendamine, koolitamine, hindamine ja innustamine, töösuhte alustamine ja lõpetamine on juhile tähtis tegevusvaldkond.Personalialaste dokumentide vormistamine nõuab aega ja teadmisi. Sekretär võiks selles töös küll juhile suureks abiks olla. Kas selleks on eraldi koolitust vaja?

Jah ja ei.

Personalitöö teemadel on kirjutatud hulk tarku raamatuid. Kuidas nende hulgas orienteeruda?

Aasta tagasi andis sekretar.ee välja Alla Tambergi poolt kirjutatud käsiraamatu "Personalitöö sekretärile"?. Autor oli oma raamatu ilmumisajaks lõpetanud Tallinna Kergetööstustehnikumi asjaajamise ja arhiivinduse eriala ja tänaseks päevaks lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli halduskorralduse alal. Seega õppinud sedasama, mida paljud sekretärid tänases Eestis. Omab töökogemusi nii sekretäri, juhiabi kui kantselei juhatajana. Teooria + praktika.

Ilmunud on ka mitmed personalijuhtimise teemalised tõlkeraamatud, lisaks saavad keeltevaldajad lugeda erinevaid originaalkeeltes käsiraamatuid, juhtnööre ja arvamusi avaldavaid üllitisi. Arvan, et meil oleks hea usaldada ja/või vähemasti tutvuda oma inimese poolt kirjapanduga.

Personalitööl on organisatsioonis erinevad funktsioonid

Kui juht on endale uue töötaja leidnud, siis tööle vormistamise dokumentidega saab tegeleda sekretär. Saab aidata ka varem. Tööpakkumiskuulutuse vormistamisel, soovijate CV-de kogumisel, süstematiseerimisel, intervjuude läbiviimise organiseerimisel, äraütlemiskirjade vormistamisel ja laialisaatmisel jne. Ja kindlasti olla toeks uuele kolleegile sisseelamisperioodil. Kui esimese tutvustuse viib läbi juht ise, siis egas sel pidulikul/äreval momendil kõik meelde jää. On hea, kui juht siis näiteks ise ütleb, et edaspidi aitab sind meie majas orienteeruda sekretär.

Kui eespool vastasin koolitusvajaduse küsimusele, et nii jah kui ei, siis sekretar.ee käsiraamat "Personalitöö sekretärile"? võiks olla väikefirmas personalitööga põhitöö kõrvalt tegelejale heaks abiliseks. Lisades on palju konkreetseid juhiseid dokumentide täitmiseks, protseduurireeglite korrektseks järgimiseks. Kui olukorrad ikka üle pea kasvavad, siis on koolitus vajalik muidugi. Koolitus- ja konsultatsioonifirmasid on meil aga ohtrasti.

CV-Online`ist saab hulganisti teavet selle kohta, millega personalitöötaja firmas peaks tegelema: töösuhete vormistamine, koolitusfirmade valimine ja koolitusprogrammi koostamine, töökorralduses ametijuhendite väljatöötamine, puhkuse ajakavade koostamine, töölähetuste vormistamine, tööohutusega tegelemine, personaliarvestus jne, jne. Kui nüüd veidi analüüsida, siis oma põhitööle lisaks on seda korralikult keeruline teha ükskõik mis ameti kõrvalt.

www.pare.ee

kodulehekülge oli ülihuvitav lugeda. PARE on Eesti Personalitöö Arendamise ühing. Loen: PARE missiooniks on toetada ja arendada inimkapitali arengut Eesti ettevõtetes (veidi ebainimlik sõna see inimkapital, muhelen, aga ega inimressurss ole parem?). Ja PARE eesmärk on teadvustada personalitöö osa ja personalitöötaja rolli ühiskonnas... ning luua võimalused personalitöötaja erialaseks enesetäiendamiseks. Kõlab suurepäraselt. Ju siis väikefirmas, kus personalijuhtimine toimub personalijuhita, ja ühel hetkel enam kuidagi ei suju, tasuks näiteks PARE poole pöörduda.

Ettevõtte juht

Tõnu Tee
ütleb, et küsimus: "Kas personalijuhiga või ilma?"? on retooriline. On selge, et igas ettevõttes tegeletakse, kas teadlikult või alateadlikult, personalijuhtimisega. Arvan, et igas edukas ettevõttes on personalijuhiks ettevõtte juht. Küsimus on ainult selles, missugused töölõigud on delegeeritud, kuidas ja kelle vahel on ülesanded jaotatud. Mitte vähem tähtsad pole töötajate ametinimetused, kes täidavad personalitöö üht või teist töölõiku. Tulemuslikuks on osutunud erinevad personalitöö skeemid. Lahenduste efektiivsust iseloomustab ettevõtte edukus pikema ajaperioodi vältel."?

Edasi kirjeldab Tõnu Tee oma firma (EMT) personalitöö põhimõtteteid ja ütleb, et tuleb lähtuda tõsiasjast, et personalitöö on laiahaardeline, alates kohustuslikust riiklikust statistikast ning kaadrite komplekteerimisest kuni koolituste ja töötajate motiveerimiseni, palgakorralduseni jms. Huvitav, et pea kümne aasta jooksul

(ettevõtte töötajate arv kasvatati selle aja jooksul 14nelt üle 200 töötajani) eraldi personalijuhi staatusega inimest polnud. Kasutati delegeeritud personalijuhtimise skeemi.

Eestis on välja töötatud kutsestandardid erinevate ametikohtade jaoks

Kutsestandard on kokkulepitud nõuete kogum kutse või eriala konkreetsel tasemel vajalikest oskustest, teadmistest ja isikuomadustest. Personalitöötaja jaoks on 3 kvalifikatsioonitaset. Kutsestandard on ka sekretäri ja juhiabi jaoks. Juht saadab siis näiteks oma töötaja kvalifikatsioonieksamile, ja selgus käes. Kas võib juhtuda, et mõni tubli sekretär läbib sujuvalt mõlema ameti oskustestid. Siis peaks ju saama väärika ametinimetuse ja toeka palga?

Aga üle jõu ei suuda (ja pole vajagi) teha keegi. Mulle meeldib väga sekretar.ee-le intervjuu andnud AS Klisserani juhatuse liikme Peeter Kargu arutelu, kus ta muu hulgas ütleb, et tööd ei saa inimesele delegeerida rohkem, kui ta teha jaksab! Igal inimesel on piir. Kui töötaja ei jõua tööpäeva jooksul oma asju ära teha ja sa näed, et ta ei laiskle - ta pingutab ja ikka ei jõua... kui hakkavad rumalad vead tekkima. Kui näed, et inimene on väsinud ja depressioonis, on esimene variant, et ta on liiga palju tööd teinud ja teine, et peab ostma kogu kollektiivile vitamiine.Lisaksin siia, et ametijuhend tuleks siis üle vaadata, üsna kindlalt selgub, et püüdlik alluv on juba mõnda aega lisaülesandeid täitnud. Võib-olla võtab motivatsioon stressi vähemaks, võib-olla on puhkust vaja või on vaja tekitada uus töökoht, sest üks ei tee mitme tööd pikka aega.

Osale arutelus

  • Karin Haage

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Restoranitestid

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara