Suhted kolleegidega

Korrast ära suhted kolleegidega võivad olla oluliseks tööstressi allikaks. Seetõttu tasub teha väike "revisjon" selles, millised on kolleegide omavahelise suhtlemise viisid. Sekretäril on mitmeid võimalusi kontori psühholoogilise õhkkonna parandamisele kaasa aidata.

Kui sul on suur tööruum, kus on mitmeid töökohti, kas üksteisega räägitakse valjult üle toa? Sel juhul püüdke ühiselt jõuda kokkuleppele, et see, kellel on teiselt midagi vaja, läheb tema laua juurde ja nad räägivad vaikselt.

Osa inimesi vajab tööks pikemat keskendumisvõimalust, sel juhul võib kokku leppida, et temaga kõneldakse üksnes siis, kui ta laua juurde tulnu poole pilgu tõstab või on oma laua tagant püsti tõusnud.

Tööpinge on väiksem, kui kontoris on võetud kombeks hättajäämise korral oma tööülesandeid teistega jagada (näiteks mitu sekretäri teeb enam-vähem sama tööd). ülekoormuse korral küsi abi ja tee ka ise iga päev midagi kaastöötajate heaks, ilmuta algatusvõimet ja ole abivalmis. Aita ka uuel kolleegil töösse sisse elada. Kutsu ta endaga koos sööma või kohvipausi pidama, et panna alus headele töösuhetele.

Head suhted tööl tähendavad kolleegi kompetentsuse märkamist ja tunnustamist, julgust nõu küsida ja ka kriitilist tagasisidet anda. Head omavahelised tööalased suhted ei pruugi sisaldada "sõbrannatsemist" ega isikliku elu detailidega pidevat kursisolekut.

Pingelised suhted kolleegidega

Kui kolleegide vahel on rivaalitsemist ja lahkhelisid või keegi on tõrjutud, siis tekitavad sellised pinged stressi nii sinus kui kolleegides. Sel puhul võid mõelda, mis neis probleemides oleneb sinust ja mida sina saaksid muuta.

Nii võid sa oma kolleegile nelja silma all rääkida, kuidas sina olukorda näed ja millest tunned end häirituna. Ole valmis oma kolleegi hinnanguvabalt kuulama, püüa jääda mõistvaks ja paindlikuks ka asjaolude puhul, mis sinus hämmingut tekitavad, kuid otsi koos kolleegiga ebameeldivale olukorrale siiski lahendusi.

Ka kriitilist tagasisidet andes püüa jääda konstruktiivseks ja toetavaks. Vali selliseks jutuajamiseks sobiv aeg ja koht ning kui võimalik, lülita ka oma telefon välja. Keerukamad jutuajamised võta ette siis, kui sa pole veel väsinud (väsides tolerantsus ja suhtlemisvõime vähenevad).

Stress ja üldine pessimistlik hoiak on "nakkavad"

Vahel piisab "nakatumisest" hoidumiseks sellestki, kui sa kohvipausidel, ühisüritustel jne. lihtsalt väldid virisejate ja "pabistajate" seltskonda ning selle asemel püüad olla võimalikult palju koos edukate ja madala stressinivooga inimestega.

Kui suhted kaastöötajate vahel on pingelised, siis ära karda rääkida oma ülemusele sellest, mis kontoris tegelikult toimub. Sel juhul on probleeme võimalik lahendada ka juhtimisvõtetega.

Positiivne mõtteviis ja rõõmsameelne käitumine

See, kas sa suhtud töötegemisse kui paratamatusse ebamugavusse või näed selles võimalust oma teadmisi, oskusi ja energiat kasulikult rakendada, oleneb sinu enda sisemisest valikust. Stressi vähendamise huvides harjuta end mõtlema positiivselt! Ja kanna oma mõtteviis üle ka käitumisse, mis on teistele nähtav.

Allolevad soovitused võivad tunduda ammust ajast tuttavad, kuid kui sa vaatad ennast neutraalselt kõrvalt - nagu läbi kaamerasilma - kas nad kuuluvad sinu igapäevasesse käitumisse?

5 soovitust:

  • Ole sõbralik
  • Vaata silma
  • Kuula rääkija ära ilma tema jutusse sekkumata
  • Väljenda oma tänu ja tunnustust
  • Naerata
Kui sul õnnestub oma positiivsust järjekindlalt väljendada, siis mõne aja pärast sa märkad, et kolleegid vastavad sulle samaga. ühtlasi aitab rõõmsameelne käitumine maandada nii sinu enda kui teiste kolleegide tööstressi.

Sekretäril on võimalus kontori psühholoogilise õhkkonna parandamisele kaasa aidata

Teatud hulk stressi kuulub iga töö juurde, kuid see ei tähenda, et stressiilmingutesse võiks suhtuda kui paratamatusesse. Suurenenud haiguspäevade arv ja töölt omal soovil lahkumine on kahjulik nii ettevõttele kui töövõtjatele.

Igas asutuses võiks sekretär olla üks neist, kellel on terav pilk ja tundlik süda kolleegide murede suhtes. Tuleb arvestada, et iga inimene reageerib stressile erinevalt. Siiski on allpooltoodud käitumismuutuste taga küllaltki tõenäoliselt stressireaktsioonid:

  • varem suhtlejana tuntud kolleeg suhtleb vähem, eelistab olla üksi
  • tal on raske rahulikult ja loogiliselt mõelda
  • ta ärritub kergesti
  • ta laud on rohkem segamini kui varem ja tal on raskusi sealt vajalike paberite leidmisega
  • suur osa talle suunatud kirjadest on vastamata
  • ta välimus ei ole enam sama hoolitsetud kui varem
  • Märgates ülalkirjeldatud muutusi mõne oma kaastöötaja suhtlemisviisis või käitumises, siis:

    • leia võimalus talle nelja silma all rääkida muutustest, mida oled tema juures märganud
    • kuula teda tähelepanelikult ja avatult (st eelarvamusteta)
    • aita tal arutleda muudatuste üle, mis on stressi vähendamiseks vajalikud
    • püüdke leida pingekolded (tööülesannete ebatäpne jaotus ja sellest tingitud kattumised ja nn katmata alad, omavaheline konkurents, isiksuslik sobimatus vm)
    • mõelge, kes teie ühistest kolleegidest sobiks oma madala stressitaseme poolest talle nn tugiisikuks
    Kui organisatsioonis peaks esinema ebaõiglust ja alavääristamist (alavääristamine rahvusliku või rassilise kuuluvuse alusel, seksism), siis tõenäoliselt on sul sekretärina võimalus ka selliseid väärnähte märgata ja neile reageerida.

    Juhul, kui sa pead võimalikuks proaktiivselt hoolitseda organisatsiooni psühholoogilise kliima parandamise eest, väärid sa "mitteametliku stressinõuniku" tiitlit ja lugupidamist!Teiselt poolt vajad sa raskuste korral ka ise tagasipeegeldust mõnelt oma kolleegilt:

  • palu mõnd kolleegi endale öelda, kui ta leiab sind olevat stressis (teised võivad seda märgata enne kui sa ise)
  • küsi töökaaslastelt, kuidas sa nende arvates stressiolukorras toime tuled
  • küsi ise endalt, kas sinuga koos töötamine võib teistes stressi tekitada
  • Allikas: Sekretäri käsiraamat

    Osale arutelus

    • Ann Seilenthal

    Raadio ettevõtlikule inimesele

    Hetkel eetris

    Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

    RSS

    Peopaik

    Sündmused Lennusadamas on kordumatud

    Suur sündmus väärib olenemata külaliste arvust suure algustähega peopaika. Üheks selliseks on kahtlemata Lennusadam koos vesilennukite angaariga, mis rajati sada aastat tagasi Vene tsaar Nikolai II korraldusel, osana Peeter Suure merekindlusest. Ainulaadne arhitektuuripärl on Paksu Margareeta kõrval teiseks koduks Eesti Meremuuseumile.

    Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

    Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

    Küsitlus

    Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

    • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
      28%
      28%
    • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
      17%
      17%
    • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
      10%
      10%
    • Suvepäevi ei peeta
      45%
      45%

    Valdkonna tööpakkumised

    Uudised

    Teabevara