Intervjuu Bürootöö Konverentsi päevajuhi Märt Treieriga

Balzac on kunagi kirjutanud, et 30-neselt ei tasu enam oodata inimeselt ausust. Teil on selle vanuseni veel poolteist aastat aega. Millise inimesena end kirjeldate, olles siiras ja otsekohene?

Enda suhtes on kahetsusväärselt keeruline siiras olla, eriti avalikus väljaandes. End kõrvalvaataja silmadega uurides olen kahtlemata pikka kasvu, huvitava teema puhul väga kergesti süttiv normaalse naljatajuga eneseteadlik tüüp, kellega tutvumine nõuab palju aega ja kes ei pruugi kõigile ka seejärel sugugi meeldida. Olen pannud tähele, et meeldin pigem neile, kes meeldivad ka iseendale.

Olete omandanud laiapõhjalise muusikahariduse. Kas muusikahuvi on kodust kaasa saadud pisik? Kui palju on vanemate valikud ja kodune kasvatus suunanud selle teele, mille valinud olete?

Esimeste eluaastate vältel ise just palju ei otsustata. Kui poisil on lauluhäält ja viisipidamist, leitakse ju vahel ikka, et võiks teise panna muusikakooli. Minu vanemad on pigem ebamusikaalsed. Muusikakeskkooli paigutamist ei oska ega taha ma siiski kuidagi oma vanemaile ette heita - muidu seisaks meie vanaldane kabinetklaver toas päris otstarbeta. Omamoodi on see must ja raske ese karmi mineviku õudusunenägu, sest ilmselt ei olnud koolipõlves ebameeldivamat asja kui klaveriharjutamine. Nüüdseks oleme leppinud ja ma suudan end tema seltsis häbenemata tunda ja teda mõõdukalt imetledagi.

Millised huvid ja tegevused röövisid suurema osa teismeea vabast ajast? Kas olete seda tüüpi, kes pühendus vaid kindlatele eesmärkidele ja hobidele?

Lapsed on ikka ainult lapsed. Legendid heliloojatest, kes olevat unetutel öödel üritanud üksnes keelatud noote kapist kätte saada ja unustanud nädalaiks kõik muud mõtted, on ka parima fantaasia juures liialdatud. Minu esimene kindel eesmärk oli vedurijuhiamet. Muide, transporditemaatika (eriti rongiliiklus) on mulle alati väga südamelähedane olnud. Mäletan, et komponeerisin poognate viisi linnalähirongide sõiduplaane ja joonistasin linnaplaane võrdlemisi rafineeritud teedeskeemiga. Kui keegi pikalt telefonis rääkima jääb, sirgeldan tänagi paberile mõne uue ja originaalse peale- või mahasõidu. Ilmselt on selline huvi tingitud ratsionaalsema mõtlemisviisi pärimisest insenerist isalt.

Viimastel aastatel on jäänud mulje, et Teie suurim kirg on töö erinevates meediavaldkondades? Millega olete end veel töökohustuste sildi all sidunud peale Seitsmeste uudiste?

Olen seda varemgi öelnud, et ajakirjanikutööl on minu silmis tähelepanuväärne eelis - oma tööga võib ajakirjanik väga palju muuta. Töötab ta rohkem - muudab veelgi rohkem. Vastutus on sellest johtuvalt pöörane, sest eksimine on nõnda inimlik ja kerge tulema. Energiat seni veel jagub. Koostöös hea Eesti Raadio ekskolleegi Anne Ermiga vaheldan oma tegemisi Vikerraadio hommikuprogrammide ja Jazzkaare tippürituste vahendamisega. Kui mõni olulisem mõte pähe kargab, kirjutan ehk arvamusloo. Suhteliselt intensiivse osalemisega raadios ja kirjutavas ajakirjanduses kaitsen end roostemineku eest. Kõigil kolmel (sh televisioonil) on absoluutselt erinevad toimemehhanismid, samuti tehnika, mida treenitakse ja arendatakse terve karjääri vältel, ikka selleks, et omanäolisus saavutada. Seepärast suhtun ka erinevate õpikute täis- ja lõpptõdedesse eelarvamusega.

Olete varem end kirjeldanud suure reisisellina, kes ***** hotellide ja ülerahvastatud liivarandade asemel ?“otsib elu?” Krasnojarskis, eesti külas ülem-Suetukis, Ukrainas ja Krimmis. Mida need reisid on õpetanud?

Reisiselli mõõtu ma vist ikka päris välja ei anna. Kui annaks, siis ei suudaks ma nähtavasti vajalikul määral pühenduda päristööle. Teisalt on reisid olnud ikka ja jälle tõukeiks tööpõllul ja andnud ka vahetuid produkte - reportaazhiklippe, artikleid, raadiointervjuusid jne. Ilmselt ei huvita mind miski rohkem kui inimene, eriti eesti inimene. Nähes inimesi kõikjal mujal, eeskätt nende loomulikus elukeskkonnas, on see erakordselt huvitav ja õpetlik kogemus. Ka see, kuidas nemad muust maailmast arvavad ja oma ütelustega justkui juhuslikult stampe lõhuvad. Hiljaaegu teatas mulle üks Petseri vene poiss näiteks, et eestlased on palju sõbralikumad kui venelased...

Eesti muusikaakadeemias õppinuna olete kõrva ja kätt harjutanud ning ka kuulmismeelt teritanud. Samuti olete aastaid töötanud Klassikaraadios. Milline on Teie muusikamaitse?

 

Poolele sellest küsimusest on võimalik vastata väga lihtsalt. Kuulake mõnel reedesel hommikul Vikerraadiot. Ehkki valik on tehtud teise saatejuhiga kahasse, ei pääse eetrisse ükski lugu, mis teisele päris vastukarva. Klassikalise poole nii otsest väljundit mul ei ole. Lemmikheliloojate asemel räägiksin pigem lemmikteostest. Kuigipalju neid ei ole, kuid omapärasel kombel on nende seas terve ooper ja ballett. See viimane on näiteks Sergei Prokofjevi "Romeo ja Julia". ühes kõige naha ja karvade, saba ja sarvedega.

Teid tuntakse TV3 uudiste ankrumehena. Lisaks veel raadio ja kirjutav meedia. Pole kerge läbi lüüa. Väga palju on räägitud ühelt poolt sõnumi sisu devalveerumisest kui ka meedia rolli suurenemisest ühiskonnas? Meedia sõltumatust positsioonist, ajakirjanduse headest tavadest ja arvamusliidrite veesogamisest nn konnatiigis. Kuhu suunda areneb nn "neljas võim" Eestis?

" Läbi lüüa" kõlab nagu "läbi põleda". Iga meeletu töötempoga inimene teab, et need mõisted ei seisagi päriselus teineteisest kaugel. Mis meediateooriat puudutab, siis on kerge ja veidi kergemeelne sogada valdkonda, kus kõigil on võimalik näida tark. Meedia rolli tähtsuse üle polemiseerides võiks esiteks kujutada ette tänapäeva ilma ühegi väljaandeta, kujutada ette nädalat ilma ühegi uudiseta. Ootamatuid suundi ei saa meedia tervikuna eales käsile võtta, sest inimest, kellele teenust pakutakse, kujutatakse ikka ette pigem konservatiivsena. Järelikult piisab heast ajalookursusest ja intellektist, et mõistatada, millal miski mille mõjul mil viisil muutuma hakkab.


Mida arvate globaalse majanduse arengutrendidest järgmise dekaadi jooksul ning kuidas mõistad kultuuri tähtsust selles protsessis?

Nagu meedias, nii ei saa ka muus ärielus olla olulisemat märksõna kui inimene (tarbija kõlab kuidagi loomalikult). Vaadake, kuidas muutuvad inimesed ja näete, kuidas toimib majandus. Eestlased on kümnekonna aasta vältel äratundmatuseni muutunud. Kas mitte ka kohalik majanduselu?

Kultuur tähendab kogu inimsuhtluse, -kommete, -käitumise ka kõige ülejäänu aluspõhja. Pitsa ei oleks ju samuti taignaosata vähimgi tervik.

Olete noor isa ja abieluinimene. Mida arvate emapalgast ja kas üksikemad peaksid saama riigi poolt rohkem tuge ja abi, kui seda praegu võimaldatakse?

Vanemapalk on õige otsus, detailides võib tingida. üksikemadega on lood keerulisemad, sest riigi ülesanne ei ole üksikemale meest leida, küll aga aidata alimendiküsimuse lahendamisel. Põhimõtteliselt meeldib mulle riik, kes annab selgelt mõista - hoolitsege kõigepealt iseendi eest, siis aitame meiegi. Ka üksikema, põllumees ja puudega inimene saavad end veenvalt ise aidata.


Mis seostub Teile hetkel sõnaga poliitika? Nii isiklikus kui ka laiemas plaanis?

Tähelepanelik inimene luges üht-teist välja ka eelmisest vastusest. Muide, väga paljudele ajakirjanikele seostub poliitika leivaga. Aga loomulikult ei saa ükski inimene ainult leivast söönuks. Poliitilisest retoorikast on palju kõrva taha panna. Tõtt öelda saab poliitikast palju huvitavaid mõtteid ja mõttekäike.

Euroopa Liidu liikmeks olles jääb Eesti Euroopa Kapa-Kohilaks või ootab meid ees hiilgavam saatus?

Ei ole kellegi eest varjanud, et ütlesin 14. septembril "Ei!". Võin teiegagi diskuteerida tunde, kuid säästan teid meeleldi. On olnud sünnipäevi, mille külalistest olen mõnekümne kutsutu seas jäänud opositsiooni ainsana. Siis läheb hari punaseks ja Eesti tundub kaunimana kui eales varem. Samas tean ja tunnen Eestit keskmisest paremini ja muretsen tema pärast siiralt.

Sissejuhatuse ja põhiosa jätan kõrvale ja möönan kokkuvõtteks, et Eesti peaks õieti olema õnnelik, kui tal õnnestuks jääda Kapa-Kohilaks. Minu silmis on Kapa-Kohilal märkimisväärselt suurem väärtus kui identsetel tolliväravatel ja pisidetailideni renoveeritud väärtmajadel. Teisiti öeldes - enne rikas vaesus kui vaene rikkus.

Kui pidada töökust, visadust ja õppimisvalmidust osaks kultuurist, siis kas usud, et eestlaslik jonn võib meid heas mõttes maailmale tutvustavaks saada, sama edukalt kui seda kinnitab meile kindel teadmine jaapanlaste töökusest ja innovatiivsust?

 

Töökus, visadus ja õppimisvalmidus ei ole mitte väärtus, vaid vahend. Jonn niisamuti. Kõige olulisem on, kas "meie" on tulevikus oluline või mitte ja mida suurem jagu rahvast selle all mõelda söandab? Täna Eesti nägu kujundavaile põlvkondadele tähendab eesti pere õnneks ikka veel valgepäiseid lapsi ja rookatust ning neile on äraütlemata soe mõelda.

Küsimus on selles, mida tähendab "meie" kümne või kolmekümne aasta pärast? On vaja, et eesti emad sünnitaksid armsas eesti kodus lapsi, kes mõistaksid une pealt, mida mõista sõnade "meie" või "Eesti" all. Kui need lapsed suureks saavad ning oma valitud elualal tuntust koguvad, annavad nad vingerdamata ja häbenemata mõista, missuguse maa muld neile kallis on ja miks.

Jätate tihti teleekraanil mulje, et suhtute kriitiliselt lihtsalt palagani ja showbusiness?’i poolt toodetud meelelahutusse. Mis on Teie jaoks hea nali ja naudingut pakkuv meelelahutus?

Siis on telepilt jätnud õige mulje. Head naljad ja teravmeelsused sünnivad tõesti mujal. Suurepärane eeldus korraliku elamuse saamiseks on näiteks väga hea kava ja esinejaskonnaga sümfooniakontsert. Möönan, et eelteadmiste ja sobiliku kasvatuse-hariduse puudumise tõttu ei saa enamus maailma kodanikest sellest vaimustusest naudingut.

Suurim vale või sigadus, mis on tekitanud viimasel ajal tahtmise ?“kivi?” haarata?

Tõtt öelda pean ma oma närve korras hoidma, et tervis stabiilsemana püsiks. Kivi võib merre visata ka mitte millelegi mõeldes.

Mis annab Teile elujõudu ja toob rõõmu?

Kõik see, mis elujõudu ei võta ja rõõmu ei pärsi. Näiteks kodu ja kõige armsamad inimesed.

Osale arutelus

  • Ingrid Stahl

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Restoranitestid

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara