Arenguvestlus - asjalik ennustaja

Kui töötaja kuuleb, et nüüd läheb ülemusega arenguvestluseks, tabab teda tavaliselt mõte, et ülemus ega töökoht pole minuga rahul ja tagatipuks ähvardab mind koondamine või vallandamine. Siin näevadki personalijuhid olulist vahet töötaja hindamise ja arenguvestluse vahel.Arenguvestlusalaseid koolitusi läbi viinud AS Eesti Ehituse personalijuht

Taimi Elenurm

on seda meelt, et arenguvestluse tagajärjeks ei saa olla töö kaotamine või madalam ametikoht, Kui see nii juhtuks, siis on tegemist taandarenguvestlusega. Samuti soovitab ta, et on parem, kui töötaja arenguvestlust ei seostaks palga muutmisega.Arenguvestlus toimub töötaja ja üldjuhul tema otsese ülemuse vahel vähemalt kord aastas ja esimene selline dialoog viiakse üldjuhul läbi enne katseaja lõppu. Katseaja lõpus peetavas vestluses on arenguvestlusele sarnaseid elemente, kuid peamine erinevus on selles, et selgitatakse välja, kas uus töötaja on oma tööülesannetest aru saanud, hinnatakse tema tööoskusi ja tulemusi.

Arenguvestluse otsene eesmärk on anda töötajale hinnang eelmisel perioodil tehtud tööle. Vestlusest sünnivad uued eesmärgid ja järgmise perioodi individuaalne arengukava. Paljuski seetõttu organisatsiooni juhtimisteooriad räägivadki arenguvestlusest, kui peenest juhtimisteooriast, mis aitab organisatsioonil planeerida tulevikku ja olla võimalikult jätkusuutlik. See võimaldab luua paremad töötulemused töötaja ja juhi vahel - tööandjal tekib üldpilt töötaja huvidest ja arenguvõimalustest, koolitusvajadusest jne.

Viljandi linnavalitsuse sekretär

Vivi Aleksejeva

ütleb, et tema arenguvestlus toimus just sellises stiilis, küsimused puudutasid erialaseid teadmisi ja oskusi, koolituse vajadust ja tööga rahulolu. Riigiasutuse sekretär ütleb, et talle endale andis see võimaluse analüüsida oma oskusi, teadmisi ja ka palganumbrit.Personalijuht Taimi Elenurm kinnitab, et tema on lausa näinud töötajaid, kes ise soovivad arenguvestlust, et kõneleda pikemalt oma karjääripüüdlustest, huvidest, motiividest ja arenguplaanidest. Diplomeeritud psühholoogina arvab ta, et inimene tahab oma tegemistele natuke laiemat ja sügavamat tausta ehk siis seda, kuidas ta suurte süsteemide taustal välja paistab. Tööandjal aga tekib nüüd võimalus töötajale edastada firma tähtsad eesmärgid ja oodatavad võtmetulemused, arutada läbi, kuidas töötaja oma tööga neid saavutada aitab ja milles ning kuidas teineteist toetada. Teooria soovitab töötajal enne arenguvestlust mõelda selle üle, kuidas paremini välja tuua juhile oma ootused, sest läbi selle võivad sündida uued ideed, koostöö parandamine, iseseisvuse suurenemine ja motiveerimise tugevdamine.Viljandi linnavalitsuse sekretär soovitab lähtuda samuti iseendast, läbi mõelda oma soovid ja vajadused koos enda oskuste ja teadmistega.

Personalijuht peab kõige olulisemaks, et töötaja ise end häälestaks. Arenguvestlus on peamiselt kokkuvõte tehtust ja uute sammude seadmine tuleviku tarbeks - selle võikski töötaja enda jaoks läbi mõelda. See peaks toimuma kolmel tasandil - mina, allüksus ja firma. Taimi Elenurm soovitab ka enda rollivahetust tööandjaga ja mõelda stiilis "kas kõik, mida ma kavatsen tööandjalt taotleda on ikka talle jõukohane ja realistlik"?. Et anda töötajale aimu, mis küsimused võivad teda vestlusel tabada, avab personalijuht veidi saladusloori ja toob välja mõned tüüpküsimused:

* sõnasta, mis on sinu arvates su töö eesmärk; * räägi oma tüüpilisest päevast: mida sa teed enamasti tööl hommikust õhtuni; * mida sa loetletud töödest kõige parema meelega teed, mis sul kõige paremini välja tuleb; * millise töö tegemist sa ehk lausa naudid, mida sellist oled sa viimasel ajal teinud; * millega sa rahul pole; * mida sa sellest enda jaoks õppisid; * millega sa oma tööpäeva alustad, miks; * mis sind töös väsitab; * mida on sul raske ja ebameeldiv käsile võtta; * räägi millestki uuest, mida oled viimasel ajal oma tööga seoses õppinud;

* mida teed, kui keegi kolleegidest midagi halvasti teeb või tegemata jätab?

Personalijuht ütleb, et vestlusel jälgib ta partneri järjekindlust oma peamiste mõtete väljatoomisel - mõtete kordamist erinevates variatsioonides ning isiklikku loogikat - millega ja millal ta midagi põhjendab, kus peab vajalikuks selgitusi ja kõrvalepõikeid - et aru saada, mis on talle tõeliselt tähtis; et suuta eristada tema jaoks oluline viisakus-pöördumistest, vahelõikudest, sisse- või väljajuhatavast jutust, manipuleerimisest ja demagoogiast, juhuslikest kõrvalepõigetest.

Vivi Aleksejeval jäi arenguvestluse puhul mulje, et päris palju arvestati tema individuaalsusega, sest neil on väike kollektiiv ja ülemused üldjoontes tunnevad oma alluvaid. Ta usub, et arenguvestlus lõi võimaluse, et enesetäiendamises tema soove arvestatakse.

Personalijuht Taimi Elenurm ütleb: "Minu järeldused kannavad sihte, kuhu töötaja tahab jõuda - tema eluülesannet, isiklikku missiooni ja visiooni sellest, kes ta oma tööelus olla tahab ja milleks ta üldse tööd teeb. Järelduste kaudu tahan koos töötajaga jõuda arusaamisele, milles on ta hea pingutamatagi ning mida ei tasu tal teha, sest ka kõva tööga saavutaks ta vaid kehva keskpärase tulemuse. Ehk lühidalt: kelleks on ta end loonud ning kuidas ta seda on teinud"?. Elenurm usub, et Eestis on arenguvestlused jälle moes töötajate surve ja uudishimu tõttu, selleks, et teada saada tööle esitatavaid ootusi. Ta kinnitab, et Eesti Ehituses on arenguvestlused toimunud regulaarselt aga fragmentaarselt - mitte kõigi töötajatega ja mitte igal aastal. Kuid sellel sügisel võtame asja jälle hoogsalt käsile, lubab ta.

Viljandi linnavalitsuse sekretär Vivi Aleksejeva kinnitab, et nende asutuses toimuvad arenguvestlused iga-aastaselt. Sellest lähtuvalt, küsisin riigiameteid valikuliselt edasi. Eesti raadio vastas, et konkreetselt arenguvestluse nime all, neil töötajaid ei küsitleta, kuid peamine on see, et kõik toimib ja inimesed teavad, mida nad tegema peavad. Eesti televisioonis toimus analoogne vestlus loominguliste töötajatega alles sellel kevadel. Teadus- ja haridusministeerium kinnitas, et neil toimuvad sellist tüüpi vestlused pidevalt.


Kokkuvõtteks: mida annab arenguvestlus töötajale?

* Tööandja saab sinu vajadustest selgema pildi. * Mida avatum oled, seda enam selgub sinu koolitusvajadus, arenguvõimalused, teadmised ja oskused. * Tööandja saab sulle edastada firma eesmärgid ja sinu panuse selles. * Sa saad edastada, millises osas on sul vaja tööandja abi.

Osale arutelus

  • Anu Viita

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Maxima is looking for a MANAGING BOARD ASSISTANT

Maxima Eesti OÜ

13. märts 2018

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirja tellimine