Naistejuttu üliõpilasest õppejõuga

Janne Kerdo on väikest kasvu naerune naine, kellega vesteldes tundub, nagu oleksite juba vanad tuttavad. Naeruga on maailmas alati kergem hakkama saada kui paha tuju ja mossis näoga. Sest naeratav ja heatahtlikult energiline inimene mõjub kaasvestlejalegi toniseerivalt.

Peaaegu sadat ametit pidav ja kõikjale jõudev Janne muretseb, kas tema kõrval seisev meespäevajuht on ikka piisavalt pikk, sest kahte jupatsit kõrvuti vaadata pole ilus.

Lausa uskumatu, kui laia tööampluaaga võivad inimesed olla. Sekretäriamet ei olnud Janne karjääri esimene ega kaugeltki viimane etapp. Ameteid on jätkunud ja jätkub siiani. Poja sünd tegi temast lasteaia toidulao juhataja. Nii oli võimalik ka laps lasteaeda panna, ühildades töö ja poja hoidmise. Toitlustusalal jätkas ta ka endise Mustamäe polikliiniku juures, kuid kasvas keldrikorruselt kiiresti neljandale. Põhjuseks peab Janne suurt soovi tegeleda paberitega ning kasuks tuli ka oskus õigel ajal õigete inimestega suhelda: ?“Tuleb rääkida, mida teha tahad, millised on su eelistused.?” Kaadriosakonnast viis tee õige ruttu sekretäride tuppa. Ning ülemus tegi ettepaneku sekretäride kursustele minna.

Janne töötas mitmetes riiklikes ja eraasutustes. Praeguseks on käes diplom Tallinna Tehnikaülikooli halduskorralduse erialalt ning käimas magistriõpe.

Kas oli vahe riigi- ja eraasutuses töötamise vahel? Janne tunnistab, et oli küll. Riigiasutuses oldi tööl sellepärast, et tööl käia, erasektoris aga selleks, et mingi tulem, kasum saada. Erines töösse suhtumine. Isegi paljukiidetud avatud suhtlemist ja meeskonnatööd esines erasektoris rohkem kui riiklikus. Janne siiski loodab, et suhtumine on muutunud.

Kivi peab aga viskama ka erasektori kapsaaeda, sest sekretäridega päev-päevalt suheldes kuuleb Janne nii mõndagi. Kasvõi värvikaid pilte sellest, kuidas paljud eraasutuse juhid töötajatesse suhtuvad.

Koostöö Eesti Juhi Abi ühinguga algas sekretäripõlves, mõningaid loenguid pidas Janne juba sel ajal. Kui aga otsiti lektorit Sisekaitseakadeemiasse, otsustas ta kandideerida. Sealsed üliõpilased kuulavad loenguid riiklikest õigusaktidest dokumentide arhiveerimiseni, Tallinna Kergetööstustehnikumis räägib Janne muuhulgas ka juhiabi töökorraldusest.

üliõpilase portree

Tänapäeva üliõpilane on väga enesekindel ja teadmishimuline, tahab kõike teada, küsib julgelt ja ei karda vaielda. Ta teab täpselt, mida tahab . Kui vanasti oli palju neid, kes õppisid vaid paberi pärast, siis nüüd tahetakse teadmisi. Mõnikord satub lektor hätta, sest esitatud küsimus on raske. ?“Proovin kohe vastata, kuid kui vastus esimesel korral päris adekvaatne pole, teen järgmiseks loenguks endale küsimuse selgeks ja vastan siis,?” seletab Janne.

Iga loeng ei õnnestu, sõltumata sellest, et ettevalmistus on olnud hea. Auditooriumi ette minnes tunnetad kohe, kuidas sind vastu võetakse. Esineb ka suhtumist ?“mida sina veel tahad??”. Aga kõik ei peagi alati hästi minema. Siis võib kukkumine, kui äkki enam hästi ei lähe, olla väga valus.

Janne ise on ka veel üliõpilane, sest Tallinna Tehnikaülikooli magistriõpe oleks pidanud ühele poole saama juba möödunud kevadel. ?“Võtan ennast käsile,?” lubab Janne. ?“Praegu on prioriteediks number üks loengud, kaasa arvatud ka koolitusasutustes. Kodune surve on ka tugev, sest abikaasa arvab, et minu üliõpilaspõlv on täis saanud.?”

Diplomeeritud rätsep

Meie vestluse kõige suuremaks üllatuseks kujunes see, et Janne esimene eriala oli Klementi Kutsekeskkooli lõpetades hoopiski naiste ülerõivaste rätsep ning ta on sel alal Kirovi nim. Kalurikolhoosis töötanudki. Nii läheb vestlus paratamatult moele ja naistele nii omasele teemale- mida panna selga.

?“Eelistan riideid, mis on spetsiaalselt mulle tehtud,?” ütleb ülerõivaste rätsep resoluutselt. Ta käib õmbleja juures, kes kurdab mõnikord, et Jannele on raske õmmelda, sest ta vaatab ka riide allapoole ehk õmbluseid.

Küsimusele, kas riidepoed ei saagi Janne pealt kasumit teenida, vastab ta, et vabaaja rõivad ta siiski ostab. Kindlat kaubamärki, mida eelistab, pole. Peamine on mugavus ja hinna- kvaliteedi suhe. Kostüümid, pluusid ja muud klassikalisemad riided tulevad aga individuaalõmbleja käte vahelt.

Kas õmblusoskus on päris ununenud? ?“Endale ma tõesti enam ei õmble, kodusesse majapidamisse aga küll. Näiteks kaasa nõudmisel õmblen kardinaid,?” seletab Janne. Hakkame naerma, sest selgub, et viimased uuendust vajavad aknakatted ta siiski tellis.

üliõpilasest õppejõu moe-eelistused

Õppejõud peab auditooriumi ette minnes paratamatult mõtlema, mida selga- jalga panna. Janne on suhteliselt konservatiivne, eelistades klassikalist kostüümi. ?“Viimase aasta jooksul olen aga paljuski oma põhimõtteid muutnud ja läinud kuulajate ette ka teksaga. Trend on ju ikkagi vabama stiili poole ja mugavus on ka oluline. Viimase aasta jooksul pole vist ranget klassikalist kostüümi selga saanudki,?” seletab Janne. Ta mõtleb enne auditooriumi ette minekut riietuse hoolikalt läbi. Kui loeng toimub teises linnas, ei võta ta kohvritäit riideid kaasa, vaid otsib kapist kostüümi, millega saab kaks päeva läbi. Kui aga esinema peab sama auditooriumi ees, tuleb küll teine pluus kotti pista.

Värvidest eelistab Janne musta, kuid viimasel ajal ka bee?ži, pruuni ja punast. ?“Olles ise päris palju koolipinki nühkinud, tean, et tegelikult vaadatakse enda ees seisvat lektorit tähelepanelikult- kuidas ta välja näeb. Paraku on see väga oluline. Naiste puhul vaadatakse ka ilu, kuid mitte niipalju ilu aspektist, vaid pannakse tähele, kas esineja on soliidne. Muuseas, oluline on see ka meeste puhul. Sest auditoorium keskendub lisaks teadmiste saamisele ehk kuulamisele ka vaatamisele,?” ütleb Janne.

Kahe jalaga maa peal

Naise arsenali kuuluvad ka meik ja soeng. ?“Sätin end alati enne auditooriumi ette minekut,?” lisab ta. Õnneks on mood paljulubav ning soeng ei pea olema range, nii et ükski juuksekarv ei tohi vabalt olla.

Kosmeetikavahendite valikul eelistab Janne kindlaid tooteid, suvalist kraami endale näkku määrima ei kipu.

?“Olen reaalne inimene ja ostan, mida vaja,?” muigab Janne. ?“Jah, kingi tahaks küll rohkem, kui lubada saab. Teatud nõrkuseks on käekotid. Alles hiljuti tegin väljamineku ja ostsin portfelli. Kui mul kinnisidee tekib, et pean selle asja saama, siis ka pean. Portfelliostuga oligi nii. Mul oli koosolekuni 15 minutit aega, käisin paaniliselt otsimas, sest ilma portfellita ei oleks kuidagi koosolekule minna saanud. Õnneks ei teki selliseid kinnisideid eriti tihti, paar-kolm korda aastas.?”

Paljude sekretäride kurtmisele, et kontoris ranget riietust nõutakse, soovitab Janne siiski asutusesisestest kokkulepetest kinni pidada. Väga populaarseks on aga muutunud niiöelda vabamad päevad, kui lubatakse konservatiivne kostüüm koju jätta. Näiteks reedeti.


Mida rohkem teed, seda rohkem jõuad

Janne on tööloom. Ta kuulub ka Eesti Juhi Abi ühingu kutsetoimkonda. Esimesed 17 kutsetunnistust jaotatud, peab tunnistama, et paljud suhtuvad nendesse skeptiliselt. ?“See on ka päris loomulik, sest iga uus asi võetakse vastu kartlikult.?” seletab Janne. Mida rohkem asjast teame, seda suurem on huvi. Inimene peab ise kutsetunnistuse vajalikkust teadvustama. Huvitatud peaksid olema ka tööandjad. Kuid juba leidub neidki, kes tahavad, et kõikidel tema alluvuses töötavatel sekretäridel oleks paber olemas.

Selgub, et Janne kuulub nende õnnelike hulka, kes on osanud ühitada töö ja hobi. Kõik tegemised on seotud ühe valdkonna- asjaajamisega. ?“Kui peaksin cv-sse oma hobid kirutama, jääksin tõenäoliselt hätta .Vanasti oleksin maininud suusatamist, reisimist, kudumist ja õmblemist. Aga suusatanud pole ma enam paar aastat, kudumisest ja õmblemisest ei tasu rääkidagi. Niisiis ongi hobiks asjaajamine,?” muigab Janne.

Nagu igal töötaval naisel, on ka Jannel teatud süümepiinad, kui sõidab reede hommikul ära ja naaseb alles laupäeva õhtul. Niikaua peab pere üksi hakkama saama. Loomulikult eelistab siis pereema oma vähest vaba aega koos perega veeta.

Lõõgastuseks mõjub hästi klaas head veini meeldivas seltskonnas ning saun. ?“üht asja on elu mulle õpetanud: kui tahad lõõgastuda, tuleb hommikuti mõnikord kaua magada. Vanasti ajasin end ka nädalavahetusel kell 8 üles arvates, et päev on siis pikem. Toonust aitab aga tõsta just pikem uni,?” annab Janne nõu.

Igaüks valib oma

14- aastane poeg on emast juba pikem. ?“Ta on nö teadja-tüüp,?” seletab Janne. ?“Kuna oleme mõlemad Lõvi tähtkujust, siis riidleme koos ja lepime ka koos. Kodus meil uksi ei ole, nii ei saa need puberteedi-ealise käes ka paukuda, kuid kõvem hääletoon kuulub elu paratamatu osa juurde. üldiselt on ta tubli.?”

Poja heaolu nimel vahetati sel sügisel kooli. ?“Veel on vara öelda, kuid tundub, et poiss on palju stabiilsem ja kindlam. Silmad igal juhul säravad ja koolitõrget pole,?” on ema rahul.

Ja nimetab ahistamiseks seda, kui vanemad lastele oma ootusi- lootusi peale suruvad. Jah, vanem peab olema teerajaja, et laps selle õige üles leiaks. On tema poegki katsetanud klaverimängu, ujumist, judot, kuid nüüd käib poiss hoopis squashi mängimas. Omal valikul.

Edasiviiv jõud - usk iseendasse

Janne usub horoskoope. Iga päev ta neid siiski ei loe, sest alateadvus töötab siis just selles suunas ja lähebki nii, nagu ennustatud. Fakt on aga see, et Lõvile iseloomulikud jooned on nii temas kui pojas vaieldamatult olemas.

Veel usub Janne saatusesse- kõik, mis ette määratud, ka tuleb. Mida rohkem on inimesel negatiivseid kogemusi, seda paremini elus läheb. Sest oma vigadest tuleb õppida.

Iseendasse peab ka uskuma, sest igaüks on oma õnne sepp. Suheldes me manipuleerime - kas tahtmatult või meelega. Manipuleerime iseendaga, lähedastega, töökaaslastega. Oma soovide täitumiseks astume alateadlikult mingeid samme, mõjutame kedagi teist, et oma unistusi täita. Et õnn olemas oleks, peab inimene ka ise vaeva nägema. Jah, mõned on kõigega rahul ja ei astu parema õnne nimel sammugi. See on nende asi, nende valitud elu. Aga kui tead, mida tahad ja näed selle nimel vaeva, siis pead endasse ka uskuma, et sul kõik õnnestuks.

Kodus valmistatakse laps ette lasteaiaks; lasteaias valmistutakse kooliks. Koolis pead olema kõige parem, et kõrgkooli sisse saada, muidu tööturul hakkama ei saa. Kui need lapsed nüüd ükskord tööle jõuavad, on nad harjunud pideva liikumise ja tormamisega. Aga milleks peaksid nad valmistuma tööl olles? Noored vastavad: ?“Pensioniks.?” Janne soovitab hoopis aja maha võtta ja mõelda, kuhu me õieti tormame.

Osale arutelus

  • Maris Veerus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Korralda oma koolitus või konverents tulirelvamuuseumis ja lasketiirus

Taktikalise laskmise keskus suudab teile korraldada unustamatu firmaürituse. Meie konverentsiruum asub tulirelvamuuseumis, kus saab tutvuda tulirelvade ajalooga, viia läbi koolitusi või konverentse.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara