Intervjuu Peipsi Koostöö Keskuse sekretäri Mari Keskkülaga

Peipsi Koostöö Keskus on mittetulunduslik valitsusväline kodanikeühendus, mille bürood asuvad Tartus, Sankt-Peterburis ja Pihkvas. Keskuse eesmärk on edendada säästvat arengut ja aidata kaasa koostööle Peipsi-äärsetel aladel.

Tartu büroos töötab sekretärina Mari Keskküla, kes on selles ametis 2003.aasta märtsist. ?“Olin parajasti puhkusel, kui sain e-maili Peipsi Koostöö Keskusest. Nimelt leiti mu CV ühest internetipõhisest andmebaasist ning sooviti kutsuda töövestlusele sekretäri ametikohale. Ega ma kaua ei kõhelnud, sest sekretäri amet huvitas mind ja nii jõudsingi järgmisel päeval juba vestlusele. Huvitav oli ka see, et Peipsi KK kontor asub minu elukohast praktiliselt 50 meetri kaugusel!?”

Enne töövestlust oli Maril vaja teha lühike test - tõlkida kiri eesti keelest inglise keelde. ?“Töövestlus oli aga väga tore, täiesti pingevaba ja sõbralik. Sain kõikidele oma küsimustele vastused ja erinevalt mõnest eelnevast töövestlusest ei jäänud mul küsitavusi ei tööülesannete ega tingimuste suhtes. Seda otsekohesust hindasin ma väga palju.?” Töövestluse päeva õhtul helistati Marile ja teatati, et ta on töökohale valitu. ?“Otsustasin samas töö vastu võtta ning kahe nädala pärast asusingi ametisse.?”

Töö ja õpingud

Mari ei ole sekretäri kutset otseselt omandanud. ?“Praktiliselt kohe peale keskkooli asusin tööle. Eks siiamaani kahetsen, et siis ülikooli ei läinud. Õppisin hiljem kutsekoolis ettevõtlust ja raamatupidamist ning paar-kolm aastat tagasi alustasin õpinguid erakõrgkoolis, kuid õpingud on katkenud. Olen läbinud palju erinevaid koolitusi ?– näiteks müügi, asjaajamise, personalitöö, suhtlemise, koolitaja, projektijuhtimise alal. Eesmärgiks on omandada kõrgharidus, loodetavasti jõuan selleni lähiajal.?”


Millised on Teie varasemad töökogemused?

?“Oma esimese töökogemuse sain Võru külalistemajas administraatorina, olin seal küll kõigest mõne kuu, sest nii füüsiliselt ja vaimselt olid pikad vahetused väga kurnavad. Siis võtsin lihtsalt ühel päeval kätte, sõitsin Tartusse ja hakkasin erinevates ettevõtetes tööd küsima. Kokkuvõttes tehti mulle päeva jooksul kaks tööpakkumist. Valisin suure ja üsna tuntud tollase TeleMedia Eesti (praegune Eniro Eesti AS), läbisin kahenädalase koolituse Tallinnas ja asusin tööle. Tegemist oli müügikonsultandi ametikohaga ja seetõttu sai palju Eestis ringi sõidetud.

Aasta pärast aga helistati mulle ootamatult Hansapangast ja kutsuti vestlusele - Tartusse vajati tellereid. Ma olin juba üsna mitmesse ettevõttesse kandideerinud, sest pidevad komandeeringud ja peamiselt müügitulemusest sõltuv sissetulek hakkasid segama. Lõunapausist käisin katsetel ja vestlusel ning mõne aja pärast juba asusin panka tööle.?”

Kui Enirost sai Mari enda kinnitusel korraliku müügikogemuse, siis pangatöö tegi ta rikkamaks suhtlemiskogemuse ja paljude uute teadmiste võrra. ?“Tuli ennast pidevalt täiendada ja muudatustega kursis hoida. Hansapanga näol oli tegemist suurepärase tööandjaga ja oskusega inimesi motiveerida. Siiski ammendas telleriamet end minu jaoks kiiresti ja vajasin teist laadi väljakutseid.?”

Meeldib vastutus

Mida peate oma praeguse ameti võluks? Mis valmistab Teile rõõmu ja mis muret?

?“See, mida ma enne siia tööle asumist sekretäri ametist arvasin, ei pea kohe kindlasti paika. Arvasin, et sekretär peab olema käsutäitja, kes igas olukorras kannatlikult ja vastuvaidlematult viib täide kõik esitatud ülesanded. Mina aga armastan sageli improviseerida ning mulle ei meeldi lahendada ülesandeid ette antud viisil, kui tean, et saan paremini ja kiiremini. Aga õnneks olid need arvamused täielikult valed!

Meeldib praeguse ameti juures see, et küsitakse minu arvamust ja see loeb. Ja paljudes küsimustes olen mina otsustaja rollis. Meeldib vastutus. Väga oluline on see, et saan teha ettepanekuid küsimustes, mis ei puuduta otseselt minu tööülesandeid, vaid aitavad kaasa organisatsiooni üldisele arengule. Muret valmistavad aeg-ajalt ajapuudus, samuti paratamatud nn viimase minuti muudatused, mis käivad kaasas just rahvusvaheliste seminaride korraldamisega.?”

Mida arvate, kui kaua on ühele sekretärile tema amet väga huvitav, kui kaua lihtsalt tore ja mis ajast võib see muutuda rutiiniks? Kas viimane võimalus on ka Teie puhul mõeldav?

?“Minu meelest on sekretäri amet üks rutiinivabamaid ameteid, loomulikult ikka, kui endal tahtmist ja soovi väljakutsetele vastata. Minu töö on väga mitmekesine, korraldame palju rahvusvahelisi konverentse, see vajab hulgaliselt organiseerimist ja valmisolekut ootamatusteks.

Olen ka võtnud enda kanda uusi tööülesandeid ?– nt tegelemine meie veebilehekülgedega jms. Siiski tunnen vahel, et mõned ülesanded on muutunud rutiinsemaks, aga eks kolleegidki tunnetavad seda ja püüavad neid mulle teistmoodi esitada ?– näiteks mõne nalja saatel. Arvan, et parimateks rutiinipeletajateks ongi töökaaslased ja nende oskus ülesandeid esitada.?”


Kellelt saab sekretär oma ametis olles tuge?

?“Ma arvan, et omal moel ikka kõigilt. Eks ülemuselt oodatakse eelkõige hinnangut ja motivatsiooni, organisatsioonilt tunnustust ja kolleegidelt mõistmist ning võrdsust. Meie organisatsioonis on lihtsalt niivõrd mõnus ja üksteisest hooliv kollektiiv ning tuge saab kõigilt. Pole veel kordagi sellist tunnet olnud, et oma murega ei julgeks abi paluda - olgu ta siis tööalane või isiklik. Sageli ei jõua ise veel pöörduda kui juba on abistav käsi ulatatud.?”

Töötate keskkonnaalaste projektidega tegelevas firmas - milline on Teie suhe loodusesse ja keskkonna kaitsesse?

?“Peipsi Koostöö Keskus on mittetulunduslik ühendus, mis aitab kaasa Peipsi-äärse piirkonna arengule nii Eestis kui Venemaal. Me tegeleme peale keskkonnaalaste projektide ka veel väga paljude teemadega ?– üldsuse kaasamise, kogukonna arengu, kogukonnafondide arendamisega ning piirialade koostöö hõlbustamisega. Samuti on meil koolituskeskus Peipsi Seminar, mis pakub keskkonnaalast koolitust ning keeleõpet. Ma ei ole ennast küll kunagi eriliseks aktivistiks pidanud, ega ka keskkonnateema üle eriti sügavalt arutlenud ja see on tõesti üks asi, mida kolleegid on mulle vaikselt naha alla süstinud! Eriti hämmastab mind mitme suurriigi hoolimatus looduslike ressursside piiratuse suhtes ja puuduv tahe midagi muuta.

No ja loomulikult armastan ma loomi, eriti aga kasse! Meil oli korra isegi kontoris kass ?– tuli ühel hommikul, uuris kõik ruumid läbi, nõudis kõigilt kööginurgas süüa ja heitis kontoritarvete kappi magama. Panime talle nimegi ära ja varusime külmkappi kassitoitu, aga järgmisel päeval ta kahjuks tööle ei ilmunud.?”

Millistele põhimõtetele tugineb Teie elufilosoofia?

?”Lähtun oma valikutes sellest, et pigem kahetsegu ma tehtut kui tegemata jätmist. Minu jaoks on kergem elada üle ebaõnnestunud katset kui seda, et ma üldse ei proovinud.?”

Kui palju tasub usaldada elus juhust ja kui palju tuleb ise olla elu juhtija?

?“See juhuse usaldamise asi on väga personaalne teema, sest mõni ei suuda endale andestada ka korra juhusega kaasa minemist, teisele on see pigem eluviis.?”

Kolleegi kommentaar

Margit Säre, projektijuht:

?„Mari on väga sõbralik ja armas inimene. Ta tajub hästi, mis meeleolus on üks või teine bürootöötaja või meie klient ja kasutab sellele vastavat suhtlemisviisi. Mulle tundub, et talle meeldib, mis ta teeb, ja see on väga oluline.

Sekretäril on oma iseseisev töö - kontori tehnilise funktsioneerimise eest vastutamine - ja see ei ole ainult projektijuhtide või juhi abistamine. Mari vajalikkust märkame aga büroos eelkõige siis kui teda mingil põhjusel ei ole - kas ta on haige või puhkusel. On tuhat väikest ja suuremat asja, mida meie büroos oskab Mari kõige paremini: näiteks on ta väga tugev tehnikas ja lahendab väga kiirelt printeri, telefonide, arvutitega seonduvad probleemid.

Soov Marile? Soovin rohkem enesekindlust ja usku sellesse, kui harukordne, võimekas ja meeldiv inimene Sa oled!?”

Osale arutelus

  • Aive Antsov

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Küsitlus

Kas osaled võistlusel PARIM SEKRETÄR 2018?

  • Osalen ise
    0%
    0%
  • Soovitan kolleegi
    0%
    0%
  • Soovitan tuttavat sekretäri
    0%
    0%
  • Ei osale ega soovita, kuid jälgin võistlust veebis
    40%
    40%
  • Ei osale ega soovita
    50%
    50%
  • Muu
    10%
    10%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara