Andmekaitse ja avalik teave dokumendihalduses

Isikuandmed ja andmete töötlemine dokumendihalduses

Eesti Vabariigis reguleerib isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse seadus. Selle seaduse uus versioon jõustus 1. oktoobrist 2003. Nimetatud õigusakt käsitleb isikuandmeid, järelevalve teostamist ja vastutust isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral.

Seadust ei kohaldata:

- kui füüsiline isik töötleb isikuandmeid isiklikul otstarbel - näiteks telefonimärkmikud, sünnipäevade nimekirjad, kogutud ajaleheartiklid jne; - kui töödeldakse õiguspäraselt avalikuks kasutamiseks antud isikuandmeid - näiteks erinevatelt veebilehtedelt kogutud andmed, milledest ei koostata andmebaase edasimüümise eesmärgil;- juhul kui isikuandmeid edastatakse läbi Eesti territooriumi, ilma neid kohapeal töötlemata;- kui töödeldakse riigisaladust sisalduvaid isikuandmed - näiteks Kaitsepolitseis või Teabeametis peetavad andmebaasid.


Mis on isikuandmed?

Isikuandmed on andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Seega on enamus isiku kohta käivad andmed isikuandmed selle seaduse mõistes ja töötlemisele tuleb kohaldada kõiki nõudeid, mis on erinevate isikuandmete kategooriatele nõutud.

Isikuandmed jagunevad kolme kategooriasse:
isikuandmed, eraelulised isikuandmed ja delikaatsed isikuandmed.

Eraelulised isikuandmed on:

- perekonnaelu üksikasju kirjeldavad andmed;- sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemist kirjeldavad andmed;- isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi kirjeldavad andmed;

- isiku kohta maksustamisega kogutud teave, välja arvatud teave maksuvõlgnevuste kohta.

Seega eraelulised on kõik need andmed, mis piltlikud öeldes jäävad sissepoole kodu/haigla/polikliiniku/pensioniameti ust.

Delikaatsed isikuandmed on:

- poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta;- etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed;- andmed terviseseisundi või puude kohta;- andmed pärilikkuse informatsiooni kohta;- andmed ametiühingu liikmelisuse kohta;

- kriminaalmenetluses või muus õigusrikkumise väljaselgitamise menetluses kogutav teave enne avalikku kohtuistungit või otsuse langetamist või juhul kui see on vajalik kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid.

Seega: millesse usute, kellele valimistel pöialt hoiate või millele põhinevad Teie arusaamised maailmast on sügavalt Teie oma teadmus ja ei kuulu reeglina arutelude ega kollektsioneerimise alla. Sama kehtib ka Teie tervisliku seisundi, pärilikkuse info (nt andmed geenihälvete) ja puude kohta, juhul kui töö iseloomust ei tulene kohustus tööandjat informeerida (nt töötate meditsiini valdkonnas või allamaatöödel).

Kõik eelpooltoodud kahest loetelust väljajäävad andmed on isikuandmed, võib ka kasutada väljendit tavalised isikuandmed.

Eri kategooriate andmetele kehtivad erinevad töötlemisereeglid, st tuleb kohaldada erineva turvatasemega kaitsemeetmeid. Kõige rangemaid meetmeid kohaldatakse delikaatsete isikuandmete töötlemisele. Nimetatud andmete töötlemise tuleb registreerida ka andmekaitse järelevalveasutuses e Andmekaitse Inspektsioonis. Eraeluliste isikuandmete töötlemisest tuleb järelevalveasutust teavitada. Aga see teema ei kuulu tänasesse päeva ja kui on kellegi huvi, siis Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt saab täpsemat informatsiooni.

Mida peab dokumendihaldur arvestama isikukoodide töötlemisele?

Isikukoodi töötlemine on lubatud ilma isiku nõusolekuta, kui isikukoodi töötlemine on ette nähtud välislepingus, seaduses või määruses.

See tähendab seda, et muudel juhtudel peab isik andma nõusoleku. Nõusolek peab olema selge ja teadlik andmesubjekti tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid töödelda.

Seega, kui kliendihaldur sisestab oma kliendiandmebaasi uue kliendi andmeid, peab ta olema veendunud, et ankeedis on olemas isiku kinnitus selle kohta, et kliendikandidaat teab: miks neid andmeid kogutakse; kellele neid andmeid edastatakse; kes töötleb neid andmeid ja millised on kontaktandmed; et tal on õigus nõuda oma isikuandmete töötlemise lõpetamist, parandamist, kustutamist, sulgemist; informatsioon selle kohta, kuidas on tagatud tema juurdepääs tema kohta töödeldavatele andmetele.

Sama kehtib ka sel juhul, kui olete ise see isik, kes soovib mingi organisatsiooni kliendiks saada. Mis tähendab seda, kui kui soovitud infot ei ole ankeedis, on Teil õigus seda nõuda ja kui Teile seda ei anta, siis on Teie õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni, et algatada menetlus, mis selgitaks välja miks töötleja ei reageerinud Teie soovile. Soovitan kõigil inimestel hoolega jälgida milliseid andmeid ja kuhu Te annate. Tundke huvi oma andmete vastu! Teil on õigus kord aastas tasuta saada infot enda kohta käivate isikuandmete töötlemise kohta ükskõik millisest asutusest/organisatsioonist/ettevõttest.


Enamesinevad probleemid ja kitsaskohad

Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse või välislepinguga ettenähtud kohustuse täitmiseks.

Kui asute tööle ja Teil tuleb täita hulk dokumente ja Teil tekib kahtlus mõne lahtri korral: kas ikka peab täitma? , siis on Teil tööandja/tema esindaja käest õigus selgitust nõuda, miks neid andmeid vaja läheb. Kui olete tööandja esindaja, siis on Teil kohustus selgitada uuele töötajale, miks on just sellised andmed vajalikud esitada.

Kas alati on vajalik küsida isikukoodi? See on esimene küsimus, mida peaksite esitama? Võib-olla piisab sünniajast, sest selge on see, et isikukoodi küsimine on kõige lihtsam variant garanteerimaks isiku samasust.

Kui tekib kahtlusi, kui laia andmete koosseisu kasutada, siis lähtuge alati põhimõtetest:

- seaduslikkuse põhimõte - isikuandmeid võib koguda ausal ja seaduslikul teel;- eesmärgikohasuse põhimõte - isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning isikuandmeid ei tohi töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkide saavutamisega kooskõlas;- minimaalsuse põhimõte - isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks;- kasutuse piiramise põhimõte - isikuandmeid võib muudel eesmärkidel kasuta üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal;- andmete kvaliteedi põhimõte - isikuandmed peavad olema ajakohased, täielikud ning vajalikud antud andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks;- turvalisuse põhimõte - isikuandmete kaitseks tuleb rakendada turvameetmeid nende tahtmatu või volitamata muutmise, avalikuks tuleku või hävimise eest;- individuaalse osaluse põhimõte - andmesubjekti tuleb teavitada tema kohta kogutavatest andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist.


Teabenõue ja teabenõudest keeldumine

Avaliku teabe (jõustus 01. 01.2001) seaduse mõtteks on, et tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu.

Avalik teave

on mistahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.

Lihtsaim viis mõista nimetatud termini sisu on selline: kui riik on raha andnud, siis on maksumaksja õigustatud teada saama, kuidas ja millele on see kulutatud. Teabele juurdepääsu võib piirata ainult seaduses sätestatud korras ja juhtudel.

Teabevaldaja

Teabevaldajateks võivad olla: riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; avalik-õiguslik juriidiline isik; eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik, kui ta täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid - kuid ainult sellise teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist; teabevaldajateks on ka ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli - teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi; mittetulundusühing, sihtasutus või avalik-õiguslik juriidiline isik - teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest eraldatud vahendite kasutamist.

Näide:
teabevaldajateks on Eesti Energia poolt hinna kujundamine (kooskõlastab Energiaturu Inspektsiooniga). Seda sellisel juhul, kui Konkurentsiamet kinnitab organisatsiooni kaubaturu valitsevat seisundit - vaadake Konkurentsiameti kodulehte. Kultuurkapital on ka teabevaldaja selles osas, mis puudutab ministeeriumi poolt eraldatud rahade avalikustamist. Teabevaldajateks on kõik koolid, kultuurimajad, seltsid - juhul kui riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest neile summad eraldatakse ja ainult selles osas.

Teabenõue

Teabenõue on teabenõudja poolt esitatud taotlus teabe saamiseks ja selleks, et teda ka teabenõudena käsitletaks, peab ta vastama seaduses sätestatud nõuetele. Juurdepääs teabele loetakse täidetuks, kui teabenõue on täidetud või teave avalikustatakse. Teabevaldajatele pani seadus jõustudes kohustuse pidada veebilehte ja avaldada neis teatud hulk teavet.


Millist teavet peab edastama ja millist ei tohi edastada?

Avalikustamisele kuuluva teabe leiate seaduse 28. -st paragrahvist (nt erakondade liikmete nimekirjad; jõustunud kohtuotsused; asutuse dokumendiregister; avalike ürituste kavad; andmed ohu kohta inimeste elule ja tervisele; andmed riigieelarve kulude laekumiste kohta; andmed juhtide vastuvõtuaegade kohta jne)

Seaduse paragrahv 36. annab ka teabe loetelu, millele mingil juhul ei tohi juurdepääsupiiranguid kehtestada (sh avaliku arvamuse küsitluse tulemusi, teabevaldaja töö aruandeid, andmeid ülesannete täitmise kvaliteedi ja juhtimisvigade kohta; samuti andmeid eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta; andmeid teabevaldajale kuuluva vara kohta jne)

Hoolimata teabe avalikustamise kohustusest nõuab seadus teatud sisuga informatsioonile juurdepääsupiirangute kehtestamise.

Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks:

- kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe kuni asja kohtusse esitamiseni, kuid mitte kauemaks kui aegumistähtaja lõpuni;- riikliku järelevalvemenetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni- teabe, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist;- teabe kaitsejõudude väeosade ja isikkoosseisu relvastuse ja paiknemise kohta, kui see teave ei ole riigisaladus;- teabe, mille avalikuks tulek ohustaks muinsuskaitse all olevat objekti;- teabe, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist;- teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta;

- teabe tehnoloogiliste lahenduste kohta, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks teabevaldaja huve või sellise teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine on ette nähtud eraõigusliku isikuga sõlmitud lepingus.

Institutsiooni juht võib asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada ka:

- õigustloovate aktide eelnõud enne nende kooskõlastamiseks saatmist või vastuvõtmiseks esitamist;- halduse üksikakti eelnõu ja selle juurde kuuluvad dokumendid enne akti vastuvõtmist või allkirjastamist;

- põhjendatud juhtudel asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida dokumendiregistris ei registreerita (sh arvamused, memod, õiendid, nõuanded jms)

Kuidas toimub teabenõude menetlus?

Teabenõude menetluse lihtsustamiseks (eriti kui organisatsioon on suur ja teabenõuetele vastavate ametnike ring lai) võib teabevaldaja määrata kindlaks teabenõuete täitmise ja teabe avalikustamise eest vastutavad struktuuriüksused ja ametiisikud või töötajad ning teabenõuete või avalikustamisele kuuluva teabe asutusesisese menetlemise korra. Miks lihtsustamine - kui teabenõudeid laekub asutusele/organisatsioonile palju, siis on lihtsam nii dokumendihaldajale kui menetlejale (arvestada nii aja- kui närvikulu), sest oma töökohustusi (sh teadmine selle kohta, mida kindlasti MINA tegema ei pea) tunneb töötaja reeglina hästi. Ja kuna teabenõue tuleb täita kiiresti (viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul), siis on iga tund arvel. Resolutsiooni saamine täitja kindlaksmääramiseks reguleerimata menetluse korral võib võtta aega terve tööpäeva.

Kui seda reeglistiku kehtestatud pole, siis vastutab teabenõude nõuetekohase täitmise eest iga ametnik või töötaja, kellele teabenõue on täitmiseks antud või kellele see on esitatud.

Kõige esimeseks sammuks on dokumendihalduril kohustus kontrollida, kas esitatut saab käsitleda teabenõudena. See tähendab, et iga avaldust, taotlust, nõuet ei saa käsitleda teabenõudena, hoolimata sellest, et isik pealkirjaks on teabenõude märkinud. Kui tegemist on avalduse/kaebuse/nõudega, siis tuleb avaldajat ka informeerida, miks ei saa esitatud käsitleda teabenõudena.

Terminid kirjutasin lahti eespool, seega tooks teema ilmestamiseks näite. Isik esitas teabenõude Oü X-le, soovides teavet asutusele esitatavate kaebuste kohta. Oü X keeldus teabenõude täitmisest. Isik esitas vaid Andmekaitse Inspektsioonile. Oü X käitus õigesti, keeldudes teabenõude täitmisest. Positiivne on, et isikule vastati. Samas ei olnud Oü teabevaldaja ega omanud infot, mida saanuks käsitleda avaliku teabena, st puudusid kõik seaduses toodud nõuded. Siit tulenevalt ka soovitus: kui soovite esitada teabenõuet, siis veenduge, et nõude adressaat oleks teabevaldaja. Küsimuste tekkimisel helistage/meilige Andmekaitse Inspektsiooni.

Teabenõue registreeritakse kas teabenõude saamise päeval või hiljemalt saamisele järgmisel päeval. Registreerimiskohustust pole, kui tegemist on anonüümse teabenõudega või kui teabenõue esitatakse suuliselt ja täidetakse viivitamata.

Oluline on teabenõudmise täitmise viis

Teabenõudja on siin "tugevam" pool, sest tema määrab ära teabenõude täitmise viis. Näiteks: kui asutuse veebilehel on küsitav teave avalikustatud ja teabenõudja soovib teavet paberkandjal, siis teabevaldaja on kohustatud täitma teabenõude, edastades paberkandjal soovitud teabe. Juhul, kui teave on rohkem kui 21. lehel, siis võib teabevaldaja teabe väljastamise eest tasu nõuda ja tasu nõudmise õigus algabki alates 21. lehest. Võib teha ka erandeid, st tasu nõudest loobuda (kui kulude sissenõudmine ei ole otstarbekas, kui teabenõudjale on teave vajalik teadusliku töö tegemiseks või kui teabenõudjale on teave vajalik oma õiguste ja vabaduste teostamiseks või kohustuste kaitsmiseks ja tal ei ole majanduslikke võimalusi kulude katmiseks).

Teabenõude täitmisest keeldumise korral kindlasti kontrollige keeldumise põhjenduse olemasolu. Keelduva vastuse väljastamisel peab olema alati keeldumise põhjus ja viide selle kohta, kuhu võib teabenõudja vaide esitada.

Uuendusi lisas avaliku teabe seadusesse 01.oktoobril jõustunud isikuandmete kaitse seadus. Olulisema muudatusena võib käsitleda teabenõude täitmisest keeldumise korral Andmekaitse Inspektsioonile keeldumisest teatamise kohustuse kadumist, juurdepääsupiirangute kehtestamist viieks aastaks ja selle perioodi möödumisel veel viie-aastane pikendamise võimalus. Seega võib kehtestada juurdepääsupiirangu kokku 10 aastaks.

Piiratud juurdepääsuga dokumendid ja nõuded töötlemisele
Piiratud juurdepääsuga teave ehk riigisaladus

Juurdepääsupiiranguga teabena käsitletakse igasugust teavet ja materjali, mille ilma loata avaldamine võib eri määral kahjustada organisatsiooni/asutuse huve.

Euroopas kasutatava mõiste - classified information - vasteteks Eestis on riigisaladus ja salastatud teabekandjad. Riigisaladuseks oleva teabe, riigisaladuse juurdepääsu ning riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise korra aluseid reguleerib riigisaladuse seadus ja selle alusel kehtestatud riigisaladuse kaitse kord ja riigisaladusele juurdepääsu loa andmise kord. Lisaks kahele eelpoolnimetatule andis Vabariigi Valitsus alles hiljuti välja määruse, millega reguleeritakse Euroopa Liidu dokumentide menetlemist.

Kuigi see viimane nimetatud õigusakt on suhteliselt hiline, puudutab see siiski lähemas tulevikus paljusid riigi- ja kohaliku omavalitsuse institutsioone. Seetõttu tahakski peatuda olulisimal.

Seega laieneb olulisest töötajate ring, kes hakkavad kokku puutuma teabega, mida käsitletakse riigisaladuse tasemetest kõige esimese astmena - "piiratud" tasemega riigisaladusena.

Riigisaladuse seaduse kohaselt on riigisaladusel neli taset. Alustades kõige madalama tähtsusega tasemest: "piiratud" tasemega riigisaladus, "konfidentsiaalse" tasemega riigisaladus, "salajase" tasemega riigisaladus ja "täiesti salajase" tasemega riigisaladus.

"Piiratud" tasemega riigisaladus on teave, mida käsitletakse "piiratud" tasemega saladusena Eesti Vabariigiga välislepingu sõlminud välisriigis või rahvusvahelises organisatsioonis, kui see on vastavas välislepingus sätestatud. Selline teave salastatakse 10 aastaks.

Riigisaladuse tasemed

Mille alusel siis tasemeid määratletakse? Alused on riigisaladuse seadus ja välislepingud ning nende alusel kehtestatud teisene õigusregulatsioon.

Riigisaladuse seadus annab mõistete riigisaladus, salastatud teabekandja, riigisaladuse valdaja, juurdepääsuvajadus, põhjendatud teadmisvajadus definitsioonid.

Euroopa Liidu dokumentide menetluse korrale vastavalt "piiratud" tasemega riigisaladust sisaldavad EL dokumendid võetakse vastu Välisministeeriumis või Riigikantseleis. ülejäänud kolme taseme dokumentide vastuvõtmisega ja edastamisega konkreetsele adressaadile tegeleb Kaitseministeerium. Juhul kui dokumendid otse saabuvad teise valitsusasutusse, edastatakse need Kaitseministeeriumile registreerimiseks ning erastamiseks asjaomasele asutusele.


Tingimusi piiratud juurdepääsuga teabe menetlemisel

Valdkonda reguleerib eelpoolnimetatud Vabariigi Valitsuse määrus "Riigisaladuse kaitse kord ja riigisaladusele juurdepääsu loa andmise kord".

Riigisaladust sisaldavaid andmekandjaid töödeldakse vaid turvaalal, millel on määratletud ja kaitstud perimeeter kontrollitavate sisse- ja väljapääsudega.

Erandina võib "piiratud" tasemega saladust töödelda ka administratiivalal. Kuid ka see ala peab olema selgelt määratletud perimeetriga ning kõiki sellel alale sisenenud isikuid ja sõidukeid peab olema vajadusel võimalik kontrollida.

Kõik riigisaladust sisaldavad andmekandjad märgistatakse vastava taseme salastusmärkega. Märgistamise õigsuse vastutavad teabekandja koostaja ja isik, kelle allkirja või heakskiitu vajab teabekandja. Vormistamisel juhindutakse haldusdokumentide vormistamise põhinõuetest, arvestades erisusi, mis tulenevad eelpoolnimetatud korrast.

Salastatud dokumendid vormistatakse vaid ühele lehepoolele. Kohustus on nummerdada kõik lehed, ka esimene ning samuti tuleb igale dokumendi lehele märkida lehtede koguarv. Salastatud dokumendi esimesele lehele tuleb lisaks märkida ka salastatuse alus.

Salastatud teabekandja kuulub kohustuslikule registreerimisele. Selleks tuleb sisse seada salastatud teabekandjate register. "Piiratud" tasemega salastatud teabekandjaid võib asutuse juhi loal registreerida ka asutuse üldises dokumendiregistris eeldusel, et salastatud teave ei saa teatavaks kõrvalistele isikutele.

Salastatud teabekandjat tuleb hoida või säilitada lukustatavas konteineris, kapis või sahtlis, mis on kaitstud kõrvaliste isikute juurdepääsu eest.

Kuldreegel on: riigislaaduse ja salastatud teabekandjate töötlemisel arvestatakse teadmisvajaduse põhimõtet. See tähendab, et võimaldatakse juurdepääs infole vaid selles ulatuses, mis on hädavajalik teatud ülesande täitmisel. See ei pea mitte olema terve teabekandja.

Kohustus on ruumist lahkumisel salastatud dokumendid sulgema vastavalt salastatuse tasemele turvakonteineritesse. Kindlasti tuleb sulgeda ka ruum, kui lahkutakse. Erisusena on lühiajalisel lahkumisel ruumidest lubatud "piiratud" tasemega riigisaladust sisaldava andmekandja konteinerisse mitte sulgemine.

Osale arutelus

  • Piret Birk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara