Millised on probleemid tööandjaga ja kuidas neid lahendada?

Tuntud psühholoogiatõde kinnitab, et meile meeldivad need inimesed, kellele meie ise meeldime. Küllap on asjal jumet, sest fakt on ka see, et küllalt peened tarkused ja tehnikad, mida psühholoogia edastab, kujutavad ilmselt siiski küllalt läbinähtavat meeldimistehnikat.

Muidu oleks ju nii, et ülemus enda arvates ei olegi ettevõtlik, uuenemislembene ja optimistliku eneseteostusega inimene, tema elupsühholoogia ei põhinegi tervel elutarkusel. Ja küllap see nii ongi, kui ta on teile, kui töötajale, kõike seda etteheitnud. Aga kas etteheidetest sünnivad probleemid ja kas neid ka kuidagi avitada saab.

Eha, kes alustas oma karjääri sekretärina on tegelikult õppinud raamatupidajaks ja täna töötab ta valitud erialal. Ta ise väidab, et traditsioonilises mõttes sekretär pole ta kunagi olnud, sest ta ei allunud otse juhatajale/omanikule vaid müügijuhile. ülesanded olid küll samad, mis sekretäridel aga tema töönimetus oli müügisekretär.

Oma otsese ülemusega polnud tal probleeme kunagi, pigem vastupidi, nad said üsna hästi läbi ja seda seetõttu, et esiteks oli tegemist mõistliku mehega, kellega oleks üsna raske olnud konflikti pöörata. Omanik/juhataja on aga naise sõnul "poolsooda"? ja tänaseks on sellest firmast lahkunud enamus Eha kaastöötajaid. "Tegelikult kui ma sulle ausalt ütlen, siis see töökoht kuhu mind tööle võeti oli täiesti mõttetu, sest müügijuht oleks jõudnud need asjad (hiljem ka jõudis) ise vabalt ära teha", ütleb naine. Hiljem kinnitab ta, et oli ka liiga terava keelega ja ikka üsna julmalt klatshis omanikku/juhatajat ja mõnikord lausa isegi nii, et ta kuulis. "Ilmselt seetõttu ma küllalt ruttu kinga sain ja muidugi ka sellepärast, et pooled päevad, sellest 1,5 kuud tööl käidud ajast, tegelesin ma logelemisega".

Esimene töökoht ei toonud naisele just kõige parema kogemuse aga lõpetuseks väidab ta siiski, et tema tutvusringkonna sekretärid on ilma konfliktideta toime tulnud. ühel tuttaval oli küll arusaamatusi, aga seda seetõttu, et ta lihtsalt kasvas oma tööst välja ning kui talle firmas väljavaadet paremale töökohale ei olnud, siis ta lahkus.

Kui Ehal on töökohti olnud tänaseks peetud kaks, siis Eda on oma nelja töökoha ja vanusega jõudnud Eesti tööjõuturul nn "kriitilisse piiri". Naine räägib, et tal on olnud aastakümnete jooksul viis ülemust ja parim oli see, kes lõi käed külge igas asjas ja igal pool. Enne "suurt pauku", milleni me alles jõuame, väidab ta, et tal oli tööandjaga ainult üks väike probleem, millest pool sündis seetõttu, et ta viimased kuid rase oli ja lihtsalt emotsioonid lõid ülepea. Võib arvata, et seekord tuli vabandama ülemus. Sama mehe kohta kinnitab ta, et tegemist oli inimesega, kes kõrgemalt pähe saades, ei tulnud iialgi oma komplekse, tujusid ja läbikukkunud ideid nende peale välja elama, vaid võttis kogu vastutuse enda kanda.

Naine, kellel piisav elukogemus võimaldab teha paikapidavaid üldistusi, kinnitab et üldiselt on ikkagi nii, et paljudel ülemustel on suur ego, mis ei mahu kuhugi ära ja see nagu omakorda nõuab seda, et on olemas üks tõde ja see on loomulikult ülemuse tarkus. Naine arvab, et probleemide tekkimisel, ei taha kõrgem aste tunnistada töötajapoolset tõde. Ta arvab, et probleemid üldjuhul siiski lahenevad aga ei tee seda mitte siis, kui tööandja sinust ikkagi väga lahti tahab saada. "Eksimine viib su justkui nõiaringi ja siis on ülemused valmis kasutama isegi ebamoraalseid võtteid, et sinust lahti saada", kinnitab Eda veendunult. Kui ülemusega probleemid ilmnevad, soovitab naine veidi oodata ja vaadata, mis toimub, et näha kuhu suunda asjad liikuma hakkavad ja vastavalt sellele käituda, aga rahu ja enesekindlus peavad olema igal juhul säilitatud. Kui naine ise ülemuseks saaks, seisaks ta eelkõige just nimelt töötajate eest.

"Suur pauk" tuli Eda jaoks tol korral siiski küllalt ootamatult, firmasse tekkis küll uus omanik aga tookord oodati teistsuguseid muutusi. Riid sai alguse ebaseaduslikust töölt vabastamisest. Eda seaduskuuleka kodanikuna astus loomulikult töötajate poolele, ülemus aga leidis, et ta pole lojaalne ja seda seetõttu, et seisab töötajate mitte tööandja poolel. Eda kinnitab, et töötajast lahti saada tahta ju võib, aga leiab, et seda tuleb teha ikkagi seaduslikult, vassida ja valetada ikkagi ei maksa. Tõe kinnitamiseks toob naine välja selle, et lõpuks ta lõi tööandjat just tema enda relvaga. Töövaidlus ja kohus kinnitasid, et tööandja oli Eda suhtes käitunud ebaseaduslikult. Peale suurt pauku otsis ta kaua tööd, ta ei tea, kas põhjuseks oli vanus või väike koht, kus naine elab aga tööle õnnestus tal saada alles poolteist aastat hiljem ja sinna, kus tal polnud just otsest kogemust välja pakkuda. Praegu nendib ta, et poleks tookord rohkemat suutnudki, sest oli ikka tugevasti kummuli.

Praeguse ülemusega veab ta ühtset vankrit juba viis aastat ja naisest on saanud vahetusevanem. Nemad klapivad hästi aga ütleb, et teistel töötajatel on temaga ütlemisi küll aga küllalt normaalsetel põhjustel. Kellele ikka meeldib, kui tööülesanded on täitmata või võetakse töölepingus öeldut kergelt. Aga inetuks pole ta läinud iial, noomib emalikult aga küll on olemas seaduspärasus, et vaikusele järgneb üldiselt torm.

Tänaseks on naine ennast kogunud nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Kõige lõpuks teatab ta, et on negatiivse kogemuse tänaseks ümber pööranud ja toob töövestlusel selle kindlasti välja õpetliku ja positiivse kogemusena. Mõned päevad hiljem helistab ta ja ütleb, et läbis edukalt konkursi sekretär-personalijuhi ametikohale.

ühe Tallinna kõrgkooli sekretär Ilda ütleb, et tema jaoks on antud teema võõras, sest talle ei meenu ühtki sellist situatsiooni oma tööaastatest. Ilda räägib: "Ilmselt on mul vedanud - meie väärtushinnangud on olnud sarnased. Loomulikult olen ma neid ja nende arvamusi austanud ning meeles pidanud, et minu vabadus lõpeb seal, kus algab nende oma. Sekretäri ülesanne on ülemust igati abistada tema pingelises töös, mitte võimendada eriarvamusi konfliktideni". Ta usub, et tänapäeval on konfliktid ülemuste ja sekretäride vahel haruldased, sest töövestlused ja vastavad testid sõeluvad ebasobiva iseloomuga kandidaadi välja. Kui aga konflikt siiski peaks tekkima soovitab ta meeles pidada, et igal inimesel on oma tõde, oma vaatenurk olukorrale ja kompromiss on alati parem kui konflikt.

Seda muidugi ei ole reaalses elus alati kerge järgida", peab ta oluliseks lõpuks veel mainida.

Psühholoog Urmas Paju Oü Willonast rõhutab seda, et edukad juhid püüavad oma ettevõtetes rakendada muude juhtimisprintsiipide kõrval kindlasti kahte printsiipi:

  1. Subjektse suhtlemise printsiipi, st. igasuguse suhtlemise aluseks on vastastikune austus ja lugupidamine ehk teiste sõnadega suheldakse subjektsel alusel.
  2. Vastastikuse rikastamise printsiipi, st. õpitakse üksteiselt ja õpitakse koos.
Oluline on ettevõtte sisese kultuuri eetiline aspekt. Inimesed hindavad kõrgelt turvatunnet ja hingerahu. Hirm, alandus ja mure on tööga rahulolematuse peamised tegurid. Probleemide lahendamiseks on eelkõige vaja probleemi märgata, siis selgeks teha probleemi olemus ja seejärel probleem lahendada. Kui neid printsiipe ja asjaolusid ei arvestata, siis on konfliktide tekkimiseks loodud soodne olukord.

Palusin psühholoogil analüüsida kirjeldatud juhtumeid. Ta ütleb, et kõike mida ta eelnevalt analüüsis on kirjeldatud ka eelnevalt kirja pandud naiste ütlustes ja tähelepanekutes. Viimastest on veel näha, et enamikel juhtudel lahkutakse Eestis töölt või vahetatakse töökohta tekkinud konfliktide tõttu (ainult Eha tuttav vahetas töökohta eelpooltoodud näidete varal enda arendamise eesmärgil, arenenud maades peetakse vajalikuks töökoha vahetust enese arendamist ja oma töö efektiivsust silmas pidades hiljemalt 5-7 aasta möödudes ja lahkudes saadakse kaasa soovitused uue töökoha jaoks ning väga tähtis on veel see, kes need soovitused kirjutab. Eestis kahjuks sellist traditsiooni veel ei ole ja see on seotud suuresti just sellega, et lahkutakse konfliktsituatsioonis).

Kindlasti on kaasajal igal töötajal vaja tunda tema töökohustustega ja õigustega kaasnevat seadusandlust, nagu on märkinud eelnevalt Eda, sest vastasel juhul võivad hilisemad sündmused muutuda väga ebameeldivaks, sest ei vabasta ju seaduse mittetundmine vastutusest.

Samas tuleb Ilda tähelepanekutest välja tõde, et erinevad kutsesobivuse ja võimete struktuuri hindamise teed aitavad tänapäeval vähendada riske tööleasumisel ja hilisemaid võimalikke konfliktsituatsioonide teket tulevikus. Efektiivse kaasaegse sekretäri iseloomuomadused väljenduvad paindlikkuses, tasakaalukuses, avatuses, otsustusvõimelisuses, planeerimis- ning analüüsivõimes, osavõtlikkuses, kuulamisoskuses ja õppimisvõimes ning lisaks peab ta oskama kasutada kaasaegseid kontori tehnoloogilisi vahendeid.

Kui 90-ndate aastate alguses Eestis otsiti ettevõtetesse sekretärideks enamikel juhtudel naisi, kelle vanus ei tohtinud ületada 25 eluaastat ja kes pidid väga kenad välja nägema, iseloomuomadused ja muud oskused ei olnud eriti tähtsad, siis nüüdseks on aru saadud, et sekretär on ettevõttes üks tähtsamaid persoone ja tema ülesandeks ettevõttes ei ole ainult kena välja näha ja kohvi või teed keeta, vaid ta peab ka suutma juhi äraolekul asendada juhti teatud küsimustes. Selleks aga on vaja omada päris palju teadmisi ja kogemusi ning käesoleval ajal otsitakse ettevõtetesse sekretäre, kes on saanud vastava koolituse ja/või omavad sekretäri töökogemust.

Minu kui psühholoogi poole pöördusid mitmed sekretärid 90-ndate alguses probleemidega, mis olid seotud autoritaarsete juhtidega ja sellel pinnal, et nii mõnedki juhid ajasid omavahel segi töö- ja intiimsuhted ning tekkinud probleemid ei olnud kuidagi seotud sekretäride tööülesannetega.

Enamikel juhtudel käesoleval ajal sekretäride töös ettetulevad probleemid tööandjaga, mille puhul nad pöörduvad psühholoogi poole, on seotud inimeste suhtlemisoskusega ja stressiga, mis on põhjustatud hirmust, alandusest ning murest seoses oma tööga ja mis omakorda on seotud ettevõtte sisese kultuuri eetilise aspektiga ning suurest tööülesannete mahust ja ümbritsevast keskkonnast.

Töökohale peab saama inimene ja tema perekond alati kindel olla, sel juhul võib ettevõte kindlalt arvestada ka töötajaga.

Olulisemateks teedeks antud probleemidest väljatulemiseks on aktiivne vaba aja sisustamine erinevate ettevõtmistega ja inimestega ning pidev erialane täiendkoolitus.

Palusin teemat kommenteerida ühel keskastmejuhil, kes ise on ühekorraga nii ülemus kui alluv. Tema kinnitab, et probleemid on järgmised:

  • Alluvale pole tööülesandeid täpselt püstitatud. ülemus pole alluvate omavahelist tööjaotust täpselt määratlenud ning sellest tekib vastutuse hajusus ja konfliktid. Eriti on see probleemiks, kui tekib juurde lisatöökoht ning kellegi ülesanded jaotatakse ümber.
  • ülemus elab oma negatiivseid tundeid või temale tehtud noomitust alluvate peal välja.
  • ülemus ei püstita selgelt perioodi eesmärke ja tähtaegu ning eeldab, et alluvad teevad töö ära selleks hetkeks, mis tema oma peas oli välja mõelnud.
  • ülemus on liiga hõivatud ning ei jõua suhelda alluvatega ning ei tea alluvate probleemidest. ülemus peab võtma aega ja suhtlema ja ära kuulama alluvad.
  • Alluv ei aktsepteeri ülemust, sest ülemus ei ole autoriteet. Selle probleemi lahenduseks on alluva lahkumine.
  • ülemus lükkab otsustamist edasi, mis võib samuti tekitada pingeid kollektiivis.
  • ülemus eelistab ühte alluvat teistele ja lubab ühele kõike. See tekitab samuti probleeme kollektiivis.
  • ülemus laseb ühel alluval kogu osakonda terroriseerida.
  • ülemus ei kiida alluvaid edukalt tehtud töö eest ning see toob kaasa motivatsiooni puudumise alluvates
  • Kahekümne viie sajandi eest kinnitas tark Hiina õpetlane Laozi: "Põhjus, miks sajad mäestikuojad kummarduvad jõgede ja järvede ees, on see, et viimased asetsevad neist madalamal. Tänu sellele võivad nad valitseda kõigi mäestikuojade üle. Samuti teeb ka tark, kes tahtes olla teistest inimestest üle, asetub neist alamale; tahtes olla neist ees, asetub neist tahapoole. Seepärast inimesed ei tunne tema raskust, kuigi ta koht on teistest kõrgemal; kuigi tema koht on nende ees, ei pea inimesed seda haavavaks."

    Osale arutelus

    • Anu Viita

    Raadio ettevõtlikule inimesele

    Hetkel eetris

    Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

    RSS

    Peopaik

    Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

    Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

    Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

    Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

    Küsitlus

    Millal plaanid suvel puhata?

    • Juunis
      17%
      17%
    • Juulis
      83%
      83%
    • Augustis
      0%
      0%
    • Ei puhkagi suvel
      0%
      0%
    • Muu
      0%
      0%

    Valdkonna tööpakkumised

    Uudised

    Teabevara

    Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine