Postimehe sekretäri Kersti Jõelat juhib naeratus

Tartus Postimehe maja ees seisab uhkelt Jaan Tõnissoni kuju ja tema juures pargis istuvad soojadel suvepäevadel lisaks ajakirjanikele meelsasti paljud linnakodanikud. Omamoodi naljatledes võib öelda, et Jaan Tõnissoni kuju ja hiljuti rajatud väike pargike on Postimehe üks visiitkaart Tartu linnas. Ent sugugi mitte ainuke. Postimehel on varuks veel üks trump - väga avatud suhtlemisega ja esinduslik trump. Nimelt firma "visiitkaart" Kersti Jõela, Eesti Meedia ja Postimehe sekretär Tartus.

Kersti töölaud on teisel korrusel juhtkonna ja personaliosakonna ruumide kõrval. Töölaua vastu asuvas koridoris on raamatupidajate ja juristide ruumid. Päevalehe sekretär toimetab kesk Postimehe Tartu maja sõlmpunkti, olles vajalik osa juhtareeni edukast tööst.

Ligi 100 telefonikõnet päevas

Postimehe sekretäri töölaua taga helepruunil riiulil laiutavad kogukad infoatlased. Laual võtavad mahuka ruumi enda alla personaalarvuti ja telefon. Kaheksatunnise tööpäeva jooksul võtab Kersti Jõela vastu palju telefonikõnesid, mille keskmist arvu on raske hinnata.

Sageli kipub kõnede arv päevas jõudma sajani. Meie intervjuu pooleteise tunni sisse mahub vähemalt seitse-kaheksa telefonikõnet.

üks, mida Kersti Jõela kunagi ei unusta, ongi see, et Postimehe majast ja töölaua tagant lahkudes suunab ta sissetulevad telefonikõned mobiilile, sest helistada võivad talle lisaks ülemustele ajakirjanikud ja fotograafid, küsides mõne kolleegi majasisest lühitelefonininumbrit. Võivad helistada ka need kodanikud, kes soovivad tellida lehte või panna sinna kuulutust.

"Vahel sekka juhtub selliseid ko?šmaarseid päevi, kus Postimehe trükk hilineb. Siis helistavad paljud lehetellijad ja on nii, et panen telefoni hargile ja kohe tuleb järgmine kõne," nendib sekretär, kes oskab alati naeratada ja minna probleemidele vastu positiivse meelestatusega.

"üks sekretär peab olema nagu hea haldjas. Kui mõnikord on vaja suhelda agressiivselt meelestatud inimesega, kes pole millegagi rahul, tuleb astuda talle vastu naeratades. See on parim "relv" ja probleemid saavad kõige edukamalt lahendatud."

Tänavu on "tööjuubel"

Kersti Jõelal täitub tänavu 10 aastat sellest, kui ta asus sekretärina Postimehesse tööle. 1993.aastal lõpetas ta raamatupidaja-ökonomisti eriala, aastaks jäi pisitütre Kerdaga koju ning 1994.a veebruaris kandideeris Postimehes väljakuulutatud töökonkursil.

Konkurss, mis oli tema päris esimene ametlik töökohale kandideerimine, kujunes tõeliselt edukaks - paljude kandidaatide hulgast valiti välja just Kersti. Ehkki tal polnud mitte sekretäri, vaid hoopis ökonomist haridus ja puudusid töökogemused.

"Olin puhas valge leht, ju see sai määravaks, miks just mina sõelale jäin. Mul ei olnud mingeid ootuseid ja nägemusi selle ametikohaga seoses. Postimehes polnud ka varem sekretäri, 1994.aastal see töökoht loodi."

Kui Kersti asus ametisse, hakkasid koos tema tulekuga tekkima asutuse sisesed konkreetsed tööülesanded. Vastata kõnedele-kirjadele, sorteerida post, kanda osakonniti laiali päevane ajakirjandus, tellida bürootarvete poest vajalikud kirjatarbed, paber. Kui vaja, muretseda päeva jooksul grafoprojektor jne.

Postimehe sekretäri tööpäeva plaani määrab ära see, kas juhtkond on majas. ?„üks ülesanne on juhtkonna liikmete päevakavade jälgimine ja külaliste vastuvõtmine. Kogu see info liikumine, mis puudutab Eesti Meediat."

Kui juhtkond on ära, pühendub Kersti rohkem toimetusele, täites pakilisemaid toimetuse soove. Näiteks otsides karikaturistile väga spetsiifilisi töövahendeid ja paberit, mida tellitakse otse Saksamaalt. Hetkel oleks vaja leida karikaturistile spetsiaalsed pildiraamid.

?„Kui midagi on vaja osta, siis ma alati nii ei tee, et helistan kusagile firmasse ja ütlen tooge kaup kohale. Arvan, et on lihtsam, kui lähen ise kohale ja kasutan kauba toomisel Postimehe autot."

Kuigi tehes koostööd ka toimetusega, peab Kersti end vähe seotuks Eesti juhtiva päevalehe sisulise toimetuse tööga ning näeb end ikkagi "tehnilise personalina".

?„Postimehe sisu poole pealt ?– mis artiklid lehte lähevad või mis on hetkel kõige kuumemad päevateemad ?– seda ma ei tea. Olen pigem "tehniline tegelane". Muretsen töövahendid ja tööheaolu eest. Toimetuse tegemistes olen suhteliselt kõrvalseisja."

Olla vajalik "filter"

Oma ametit iseloomustab Kersti Jõela selliste sekretäride kohta juba tuntud sõnadega nagu "asutuse peegel" ja vajalik "filter".

"Tegelikult ongi sekretäritöö esmane ülesanne olla asutuse "filter", kes hoiab juhtkonnast eemal need inimesed, kellel pole vajagi tippjuhtideni jõuda. Palju probleeme saab sekretär ise kohapeal ära lahendada," ütleb Kersti Jõela enesekindlalt. ?„Samas ei tohi kunagi teha viga ühegi inimesega suhtlemisel ning unustada olulisi ja lihtsaid asju, nagu kirjadele vastamine, sest kõik mõjutab firma mainet."

Edukas sekretär peab Kersti Jõela sõnul olema väga kohusetundlik ja lojaalne. Oskama jääda areenil nähtamatuks ja tagaplaanile. Kuid vajalikes olukordades alati kättesaadavaks. Ka vastutulelikkus on üks märksõna, mida oma tööülesannete täitmisel tähele panna, usub ta.

?„Minu ülemused on kõik Eesti Meedia ja Postimehe juhid. Mind ei ole kinnistatud kellelegi ja püüan kõigile nii palju vastu tulla, kui suudan. Kõik ülesanded on tähtsad ja minult oodatakse professionaalsust. Ei saa jääda kinni ainult ametijuhendis piiritletusse."

Kas tema arvates on olemas veel mõni selline amet, millega võiks võrrelda sekretäri töökohustusi ja vastutust?

Kersti Jõela: ?„Mul ei tule head võrdlust ette. Pigem on sekretäri amet iseenesest juba hästi eriline ja spetsiifiline. Firma peegliks olemist oodatakse eelkõige ju sekretärilt ja selle eest on vaja seista, et näidata firmat ainult heast küljest."

Õpib psühholoogiks

Postimehe Tartu sekretäri arvates on võimalik sekretäri ametis õppida palju elust enesest ja areneda tööülesandeid täites üha täiuslikumaks.

Samas tõdeb Kersti Jõela, et oluline on läbida täiendkoolitusi alati, kui võimalus avaneb. Seni on talle ainult kasuks tulnud igasugused seminaridel ja koolitustel käimised. Ametikaaslastega suhtlemine on vajalik, ütleb ta.

Kuid Postimehes töötades tundis Kersti, et vajab õppimise ja enese täiendamise alal rohkemat kui ainult aastas korra täiendkoolitustel käimine. Ning kuna ta on juba lapsest peale kujutanud ette, et õpib kellekski, kelle töö on tihedalt seotud inimestega, on ta nüüd juba kolmandat aastat Tartu Mainori Kõrgkoolis rakenduspsühholoogia eriala täiskoormusega üliõpilane.

Kui kõik õnneks läheb, saab rakenduspsühholoogi diplomi kätte tänavu. Diplomitöö teema on seotud Postimehe töötajatega. Nimelt tahab ta uurida Postimehe töötajate töörahulolu ja analüüsida töömotivatsiooni tõstmise võimalusi osakonniti. Tõenäoliselt kasutab ta seejuures valideeritud teste.

Koolis käib Kersti õhtuti, pärast tööpäeva ja nädalavahetustel. Kas ta stressi ja pinget ei karda, kui päevad hilisõhtusse venivad?

?„Pingehetki on küll. Neid perioode on olnud, kus tuleb palju tööülesandeid üheaegselt. Kõik ülesanded on tähtsad ja sinult oodatakse vastust. Siis on kohati tunne, et ei tea, mis nüüd teha. Samas aga järgmine päev on juba hoopis teine. Pingehetked tuleb lihtsalt üle elada ja mitte paanikasse sattuda."

Puhata saab siiski nädalavahetustel ja suvepuhkused veedab Kersti koos perega. Lugemine ja samuti ajalehe lugemine on tema sõnul puhkus. Tööpäeviti ei jõua alati lehte korralikult isegi sirvida.

?„Olen rahul puhkusepäevaga, kui leian nii palju aega enda jaoks, et lugeda või käia juuksuris. Siis on tunne, et hea päev on olnud, ma olen puhanud."

Enda sõnul on Kersti hakanud sekretäri ametis olles rohkem tähelepanu pöörama välimuse korrashoiule ja riietusele. Siiski on ta arvamusel, et sellel ametikohal maksab rohkem kui välimus inimese isiksus ja sära. Ning sekretäritöö ülesannete täimisega saab edukamalt hakkama pigem tagasihoidlikuma natuuriga inimene.

"Erinevatele ametikohtadele sobib erinev isiksus. Sekretäri ametikoht eeldab minu arvates pisut vaoshoitumat inimest." Kersti Jõela leiab, et tööülesannete täitmine peab tulema loomulikult. ?„Pingutada ei tohi, siis on see väär ja võlts. Minu enda isiksus ei tohi jätta kellelegi vastakat muljet," on sügav veendumus sekretäril, kes "filtreerib" viis päeva nädalas Eesti populaarsemat päevalehte.

Lisaküsimus - milline on sekretäri lõunamenüü?

Postimehe imepeenike ja habras sekretär lõunatab peamiselt oma maja kohvikus, kus kohviku perenaine tõmbab Kersti tulles üsna sageli kriipsu peale igasugustele toorsalatitele ja hautatud aedvilja- ja köögivilja roogadele. Nimelt juhtub, et Kersti jõuab puhvetisse alles siis, kui paljud on oma lõuna juba võtnud, ning talle meeldib einestada tervislikult, valides näiteks lillkapsa-porgandihautise. Sinna juurde tomatimahla.

Kersti tööruumis on aga olemas alati värske kohv ja tee. Hommikuti muretseb sekretär värske kohvikoore ja kontrollib, kas suhkur mitte otsas juba pole. ?„See on nii loomulik tööülesanne, millele nagu eraldi ei mõtlegi."

Millised kohvi- ja teesordid Postimehes kõige rutem otsa saavad? Kersti sõnul juuakse palju tavalist masinakohvi ja cappuchinot, teesortidest pooldavad tema töökaaslased kibuvitsasegusid ja rohelist teed. "Olen tähele pannud, et roheline tee jasmiiniga on eriti populaarne," ütleb Kersti Jõela.

Osale arutelus

  • Aive Antsov

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine