Büroo sisustus võib põhjustada stressi ja haigust

Kontorit ehitades peab lisaks proosalisele kütteprobleemile mõtlema ka ventilatsioonile, läbikaalutud valguslahendusele ja viimistlusmaterjalidele, et töötajaid ei hakkaks kimbutama allergiline nohu või tööstress.

Tervishoiuinstituudi vanemassistent

Argo Soon
näeb kontoris töötavate inimeste enesetunde mõjutajana materiaalset ja vaimset keskkonda. Viimase olulisus on Soone hinnangul sageli alatähtsustatud. "Tööstress võimendab kõiki füüsilisi tegureid, mis võivad tekitada vaevuseid,"? möönab Soon.

Kontorite füüsilist sisseseadet analüüsides kiidab Soon, et olukord on muutumas töötajasõbralikumaks: "Euroopasse minek on kahtlemata hea, sest normid on rangemad ja tänapäevased ehitusmaterjalid on tervisele ohutumad. Ka lenduvaid materjale kasutatakse vähem."?

Allergikutele on sagedaseks probleemiks kontoritolm, mida ruumides koguvad endasse vaipkatted. "Mõnikord on pilt pealtnäha korras, aga me ei tea, mis vaiba all toimub - seal võib näiteks niiskus olla jne,"? seletab Soon. "Muidugi oleneb tolmu hulk ka koristaja hoolikusest"?.

Töötervishoiu keskuse teabejuht

Eva Tammaru
selgitab, et tekstiilvaibad (näiteks kontoris palju kasutatud Mistra) eritavad kahjulikke lenduvaid osasid eriti just uutena, aga probleemsed on ka vanad vaibad, sest need hakkavad lagunema ja inimesed hingavad nende osakesi sisse.

üha olulisemaks küsimuseks kontori ehituses ongi muutumas ventilatsiooniprobleemid. "Korralik ventilatsioonisüsteem on kallis. See on siiski arenev nähtus, sest muutus aktuaalseks alles seitsmekümnendatel,"? selgitab Soone. "15 aastat tagasi arvati, et hea oleks, kui ühes sekundis tuleks 10 liitrit värsket õhku. Praegu arvatakse, et kogus peaks olema kaks korda suurem. Enam levinud ventilatsioonisüsteemid tekitavad tõmbetuult ja müra. Hea, kui kontoris on olemas nii korralik mehaaniline ventilatsioonisüsteem kui tuulutusvõimalus."?

Ka

Leena Albrecht
Tervisekaitseinpektsioonist räägib, et inimesed on küll aru saanud, kuidas külm ei tohi aknast tuppa tulla, ent samas käib see sisemise õhuvahetuse arvel. Kui nüüd puhta välisõhu juurdepääs ruumi väheneb, siis suureneb saasteainete hulk just hoone siseõhus.

Murekohaks on ka niiskusesisaldus ruumis, sest talvel tarbitakse kontoris ülessoojendatud kuiva õhku. Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet - nina ja silma limaskesta ärritust. Eva Tammaru sõnul toovad kergendust õhuniisutajad ja konditsioneerid.

Eestimaa valgusevaeses talves on olulised ka kontori valgustusküsimused. "Nii palju, kui päevavalgust on, peaks teda ära kasutama,"? arvab Soon. "Kui töölaud on kontoris akendest kaugel, siis tekib kergemini ka stress, aga paraku tehakse paljudes büroodes ruumipuudusel just siin kompromisse."?

Eva Tammaru selgitab, et töökoha valguse suhtes muutuvad oluliseks ka pealtnäha pisidetailid: "Näiteks valguse peegeldus väsitab inimest, seepärast peaks kontoris vältima väga kiiskavaid toone, ka valget. Arvuti tuleks asetada nõnda, et päikesevalgus ei langeks otse arvutile, sest see väsitab silmi. Kontori interjöör - seinad, lagi ja mööbel - võiksid olla matid."?

Oluline töösaavutust määrav tegur on ka müra. "Probleemne on siin kontorite vali sundventilatsioon,"? osutab Eva Tammaru probleemile, "aga isegi arvuti võib tekitada ebamugavustunnet."? Argo Soone sõnul mõjub nii mõnelegi stressitekitavalt ka avatud kontor: "Eksperimentides osalenud inimesed tegid selles keskkonnas rohkem vigu"?.

Sisekujundaja

Sirje Kadalippu
sõnul on sarnaselt üldiste trendidega praeguses bürookujunduses suund naturaalsusele ja tervislikkusele: "Paljud bürood väldivad juba odavaid sünteetilisi vaipkatteid,"? selgitab Kadalipp. Ka tema näeb probleemkohana ventilatsiooniküsimusi, seda eriti ruumides, kus korraga töötab palju inimesi. Ka mitteavanevad aknad võivad tunduda psühholoogiliselt ahistavad ja mõnda inimest võib see väga häirima hakata."?

Ka ruum võib olla "haige"?

Mõiste "haigusttekitava hoone sündroom"? tähendab, et inimestel tekivad haigusnähud, kuna nad on tundlikud hoone ehituses kasutatud materjalide või hoone õhu vastu.

Haige ruumi sündroom võib olla olemas, kui töötajad kurdavad akuutseid probleeme, näiteks peavalu, kuiv köha, nohu, nahaärritus, kontsentreerumisraskused vms. Kaebuste põhjus pole teada ja enamik sümptomeid kaovad peagi pärast hoonest väljumist. Sümptomid võimenduvad uuesti hoones:

- gaasilised lisandid ruumi õhus (keemilised ained polümeersetest ehitus- ja viimistlusmaterjalidest, mööblist ning puhastus- ja pesuvahenditest, bioaerosoolid),- hallitusseened ja nende laguproduktid,- kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmed,- õhu temperatuur ja niiskus,- müra,- valgustus,- ruumis viibivate inimeste tegevus ja nende tervislik seisund,

- ruumide ülekoormatus jms.

Alllikas: Leena Albrecht

Osale arutelus

  • Liivi Tamm

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine