Intervjuu Tallinna Linnateatri direktori abi Maire Janiskiga

Tallinna Linnateater pidas 13. veebruaril oma 38 sünnipäeva. Nimelt, 1965. aastal lõi legendaarne eesti lavastaja Voldemar Panso aluse tänase Eesti teatri ehk kõige tugevamale ja omanäolisele alustalale. Lisaks on märts teatrikuu - seega hea põhjus, et kirjutada teatrist ja selles maagias töötavast inimesest. Kuid niisamuti nagu räägitakse teatri nõiduslikkusest, räägitakse veel nii mõneski asjast"».


Teater - teostamata minevik, unistus, tulevik või"¦.?

Linnateatri direktori abi Maire Janisk kinnitab, et tema jaoks ei tähenda teatrisse tööle tulek seda, et ta lapsepõlves ainult lavast unistas: "Teater korraldas 1999. aasta kevadel konkursi sekretäri leidmiseks ja otsustasin viimasel avalduste esitamise päeval sellel siiski osaleda. Õppisin raamatupidamist Tallinna Kergetööstustehnikumis ja finantsjuhtimist Audentes Mainor ülikoolis, olin töötanud Tallinna Piimatööstuses 5 aastat raamatupidajana ja 3 aastat sekretärina ning 8 aastat väiksemas erafirmas sekretärina - teadsin üsna täpselt, mida töötamine sellel ametikohal eeldab. Meil oli teatri direktoriga kaks väga pikka ja põhjalikku vestlust, kus ma sain ülevaate Linnateatri tööpõhimõtetest ja -korraldusest. Nende vestluste käigus saime põhjalikult rääkida ka sellest, mida kumbki pool ootab ja eeldab. Enne konkursile avalduse esitamist kaalusin enda jaoks väga tõsiselt läbi, missugused võiksid olla teatris töötamise võimalikud plussid ja miinused, aga üks oli mulle küll selge - lavale ma mingil juhul ei kipu"?.

"Linnateater - see on inimkooslus, mis tekitab emotsionaalse tunde, pluss meie ruumid, s.t majad, mis seda inimkooslust igapäevaselt ümbritsevad, pluss looming, etendused ja rollid, mis kahe eelneva koosmõjul sünnivad. Kõik, kes me siin majas töötame, oleme imetilluke osa sellest tervikust, olgu ametinimetuseks direktor, koristaja, peanäitejuht, autojuht, lavastaja, näitleja, raamatupidaja, riietaja, valgustaja või direktori abi, kõik me oleme ühe asja eest väljas - et õhtul kell kuus saaks publik saali tulla"?. Samas saab ta aru ka sellest, mida teatri igapäevatööga mitte kokkupuutuvad inimesed tunnevad.

"Kõrvalseisjale võib tõesti teatritöö tunduda väga põnev ja romantiline, kuid tegelikult on teatris suurem osa ametikohti sellised, mis nõuavad täpsust, distsipliini, valmisolekut. Meie teatris töötab 114 inimest ja ainult 24 neist on näitlejad, kes õhtul publiku ees lavale astuvad, ülejäänud 90 töötajat on niiöelda meie tagala, ilma kelleta etendus ei sünniks"?. Ta jätkab: "Vahel võrdlen teatrit väga täpse masinavärgiga - kui üks lüli selle töös on häiritud, kannatab kogu tervik. Püüame selle poole, et meie majas töötaksid oma ala tõelised professionaalid, seda ka lava taga. Aga alati võib tekkida olukordi, kus kellelgi tuleb minna appi ja lahendada arusaamatusi, likvideerida avariitagajärgi jms, olgugi et see ei kuulu otseste tööülesannete hulka."? Oma päevakava kohta ütleb Maire, et tema tööülesanded ei olegi nii väga seotud tavapäraste sekretäriülesannetega, sest teatris on tööl ka selline inimene, kes toimetab tavapäraseid sekretäriülesandeid.

Päevakava mõjutab see, missugused sündmused teatris parajasti toimuvad, kas on lähenemas teatri sünnipäev, esietendus, välisgastroll, juhtkonna koosoleku päev või veel midagi - rutiini siin eriti tekkida ei saa ning töölepingus märgitud tööaeg ei loe.

Põhitegevuseks on lepingute ettevalmistamine ja koostamine, personalitöö, statistiliste andmete kogumine, süstematiseerimine ja analüüs, direktori abistamine ja veel tuhat pisiülesannet, mida teatri direktori abi amet nõuab. Maire kinnitab, et talle meeldib väljend tühikargamine, selline mu töö ongi - erilist jälge sellest justkui ei jää, kuid vajalik ometi.

Teatriimet laseb ta nuusutada sellega, et räägib imetoredatest traditsioonidest, mis tegelikult saavadki sündides olla nii erilised ja omapärased ainult teatris. 38. aasta jooksul on suudetud säilitada seda, et alati tähistatakse 13. veebruaril teatri sünnipäeva, Metsakalmistul käiakse külas teatri asutajatel ja endistel kolleegidel, õhtul peetakse pidu. Esietendusi tähistatakse omavahelise koosolemisega. Kaunis traditsioon on seegi, et lavastuse viimasel mängupäeval pannakse meie teatri ajaloos olulistele lavastustele mälestustahvel maja ette kõnniteele, toimuvad tõelised peied, kus põlevad küünlad, lauldakse vahel, meenutatakse "kadunukest" ja minnakse siis peielauda.

Aga enne kadumist elab etendus iseenda elu ja Maire kinnitab, et pisut käib tema tööülesannete hulka ka see, et ta vaatab ära kõik oma maja teatri etendused ja ühtlasi püüab kiigata ka teiste teatrite etendusi, mis teda huvitavad, kas siis teatri, lavastaja või mõne näitleja pärast. Vaatab ja kritiseerib, see on juba nagu töökrititsism, sest ka teiste teatrite puhul ei ole Maire sõnul enam nii väga teatriimet olemas, võrreldes sellega, mis oli enne teatris töötamist ja seda sellepärast, et nüüd, aru saades laval paistvatest "traagelniitidest", on ta kasvanud kriitilisemaks ja norivamaks.

üldine arvamus näikse teatrile peale panevat just seda taaka, mis puudutab loomingulist poolt oma sügavate veidruste ja skandaalidega. Nagu on Linnateatris tugevaid näitlejaid, on seal ka olemas samatugevaid isiksusi, kuid selle peale, kinnitab direktori abi, et loominguline personal koosneb ju samuti tavalistest inimestest! "Pole ju vahet kas ma suhtlen näitleja või koristajaga, nad mõlemad on meie majas väga olulised. Küll on vahel esietenduse eel mõni näitleja-lavastaja tundlikum ja seotud ainult oma tulevase lavastuse või rolli sünniga - seda tuleb loomulikult arvestada ja lükata mõne küsimuse lahendamine edasi esietendusejärgsele ajale"?. Ta kinnitab, et Linnateater on väga ühtne ja ühtehoidev grupp inimesi.

Aga ma uurin edasi. Linnateatri direktor on Raivo Põldmaa ja peanäitejuht Elmo Nüganen - arvatavasti on mõlemad tugevad isiksused, kuidas selliste meestega töö sujub ja milline on üks teatrijuht. Maire kinnitab, et loomulikult on nii Raivo Põldmaa kui Elmo Nüganen mõlemad väga karismaatilised ja tugevad isiksused. Ta iseloomustab: "Nüganen on teatraalsem, heas tujus isegi ülevoolavalt teatraalne, Põldmaa jällegi tasakaalukam, kaalutlevam. Mõlemal on olemas väga konkreetne visioon teatri tulevikust ja nad liiguvad kindlalt selle poole ja teavad väga täpselt, mida nad selle saavutamiseks teevad"?. Abi peab Linneteatri suureks eeliseks väiksust - enamus teatrit puudutavaid probleeme arutatakse läbi koos ja võetakse vastu otsused kas siis juhtkonna või loomenõukogu koosolekutel või lausa trepiotstel seistes. Põldmaa kohta toob ta sellise näite: "Kord oli meil väikese teatriseltskonnaga vestlus unistustest, meie direktor arvas, et tema võiks olla päris hea mõisnik. Tõesti, ta juhib ka meie teatrit kui üht suurt majapidamist - hoolitseb selle inimeste, hoonete, materiaalse poole ja külaliste eest ning seda kõike mitte kakskümmend neli vaid kakskümmend kaheksa tundi ööpäevas"?. Ise iseloomustab Maire oma ülemust nõnda : "Ta on parim direktor Linnateatrile"?. Iseenda õnnestumiste kohta ütleb ta, et ei oska neid nimetada. "Me töötame kõik teatris selle nimel, et õhtul kella viiest alates publikut vastu võtta ja see ongi kõige suurem õnn, et publik Linnateatris käia tahab"?.

Tööstress, kui see teatris üldse tekibki, siis seda saab Maire sõnul ainult tööga maandada. "Kui esietenduse eel on maja närviline, siis üksteist torkida eriti ei tasu, nali läheb kõrvust mööda või tundub kohatu, siis uuslavastust vaadates unub kõik eelnev ja terve maja rõõm on määratu, tekib selline ühtehoidmisetunne - me saime jälle hakkama!"?. Ta lisab, et praegu ei kujutaks ta küll mõnda muud töökohta ette, sest tunneb end Linnateatris niivõrd hästi.

Inimesest juba rääkisime, kuid kindlasti peab teatris olema veel midagi, mis loomingule kaasa aitab. Maire mõtleb ja ütleb, et see miski võib vabalt olla ka Linnateatri majadekompleks. Tema sõnul imetlevad seda kõik, kes uksest sisse juhtuvad astuma ja ka seda, et siin saab teatrit teha. Teatri direktori abi ütleb, et üheltpoolt on maja külastajale huvitav nii arhitektuuriliselt kui ajalooliselt, kuid vahel kipub aga publiku vastuvõtuks ruumi nappima, läbida tuleb kitsaid koridore või ronida üles lõputuna näivatest treppidest. See teebki kõige rohkem muret, aga loodetavasti saame iga aastaga seda paremaks muuta ilma vanalinna maja eripära muutmata"?.

Vanalinna majadekompleksi pidevat kohandamist teatri tarbeks peabki Maire üheks iselmoomustavaks jooneks Linnateatri juures. "Majas käivad ringi remondi- ja töömehed, toimuvad puurimised-värvimised-lammutamised. Armas seegi - tähendab see ju kellelegi töötajatest uut tuba, prooviruumi, publikuruumi suurenemist või lausa uut saali"?.

Uurin veel, et miks on Linnateatri etendustele nii raske pileteid saada. "Sellele on ainult üks vastus - meie saalide väiksus (suurim saal on 200-kohaline). Ja loomulikult meie loomingulised õnnestumised, ka ma ise sooviksin näha laval koos ühes tükis mängimas selliseid meistreid nagu Aarne üksküla ja Lembit Peterson, Anu Lamp ja Ain Lutsepp, Marko Matvere ja Epp Eespäev, Indrek Sammul ja Kalju Orro jt.

Aga milline on Linnateatri direktori abi ja see võimas teater 10 aasta pärast? Maire loodab, et Linnateater ja selle töötajad on ikka sama loomingulised, hakkajad, armsad ja oma teatrit hoidvad idealistid kui siiani. "Ja muidugi loodame me kõik, et eelmise aasta lõpul välja kuulutatud suure saali ideekonkursi läbiviimine päädib meie suure saali avamisega 2010. aastal ja teatril on olemas siis ka 400-kohaline saal"?, unistab Linnateatri direktori abi Maire Janisk.

Osale arutelus

  • Anu Viita

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine