Perfektsionism - kas edu alus või õnnel jalus?

Eesti, väike ja tubli nagu ta on, liigub kindlalt edu teed. See edu tuleb läbi konkreetsete inimeste unistuste, loovuse ja töö. Tundub, et meil läheb hästi. Ometi näitab Saar Polli hiljutine uuring, et ~70% inimesi Eestis elab pidevas stressis. Edu hinnaks on tavapärasest kõrgem stress. Me kõik teame sotsiaalseid põhjusi, miks see nii on.Võiks arvata, et nende hulgas on suhteliselt vähe noori, haritud, hea sissetulekuga, igati edukaid inimesi. Kuid meie kogemus töös firmade meeskondadega ja suhtlemistreeningu gruppides näitab, et paljud inimesed, vaieldamatult edukad, ei ole tegelikult rahul sellega, mida nad teevad ja kuidas elavad - nad tunnistavad, et kogevad ängistavat stressi ning pole üldse õnnelikud.

Stressi põhjusi võib otsida väliskeskkonnast, kuid ka inimese enese sisemaailmast. üheks meis endis pesitsevaks pinge ja rahulolematuse allikaks võib olla perfektsionism - täiuslikkuse taotlus. Meis kõigis on teatud täiuslikkuse ihalus. Igati terve on püüdlus seada endale kõrged ja nõudlikud (üle seniste saavutuste) eesmärgid, panna end proovile uute raskete ülesannete täitmisega, saavutada suurepäraseid tulemusi ja tunda rõõmu nii tegevuse protsessist kui oma saavutustest. See on isiksuse ja ühiskonna arengu alus.

Teisiti on siis, kui inimese sisemine motiiv on tunne (tihti teadvustamata), et ta pole piisavalt hea ja peab end pidevalt tõestama. Ta usub, et tema väärtus võrdub tema saavutustega. Seades endale ülejõukäivad kõrged eesmärgid, sunnib ta end neid järgima ja on võimetu tundma rahulolu ja rõõmu nii protsessist kui tulemusest, sest tunneb, et kunagi pole asjad tehtud nii hästi kui peab - s.t. perfektselt, täiuslikult. Perfektsionist kardab teha midagi, milles ta pole kindel, et teeb seda täiuslikult, kuna ebaõnnestumist ei saa ta endale lubada - ta arvab, et inimesena on ta siis vähem väärt. Perfektsionist usub, et ta ei tohi eksida, sest siis näevad teised tema puudusi ja ei aktsepteeri ega austa teda enam. Eksimise hirm ilmneb sageli tegemiste ja otsustamiste edasilükkamisena. Perfektsionistile on omane kõik-või-mittemidagi mõtlemine. Tal on raske näha olukordi perspektiivis. Näiteks, kui üks asi läheb halvasti, siis kõik asjad on kohe halvasti. " Ma ei kõlba mitte kuhugi ", " Mitte kunagi ei saa ma millegagi hakkama "?. Perfektsionisti elu juhivad lõputud sunnid: "ma pean"?, mis on kui jäigad reeglid selleks, kuidas oma elu peab elama. Seetõttu arvestab perfektsionist harva omaenda soovide ja tahtmistega. Tõeline perfektsionist püüab ka puhata perfektselt. Ta jälgib hoolega ümbruse arusaamu õigest puhkamisest ja püüab ka siin parimal võimalikul moel nõuetega kaasas käia.Perfektsionistile tundub, et teistele tuleb edu minimaalse pingutusega, kergelt, väheste vigade hinnaga, ilma emotsionaalse stressita ja maksimaalse enesekindlusega. Samal ajal näeb perfektsionist omaenda vaeva ja jõupingutust kui lõputut ja alati kui ebapiisavat.


Perfektsionismi iroonia peitub selles, et see on müüt! Tegelikkuses ei ole täiuslikkust olemas. Perfektsionismi "nõiaring"? võib näiteks toimida nii:

* Esiteks, seatakse ebarealistlikud eesmärgid. * Teiseks, nende eesmärkideni jõudmine ebaõnnestub, kuna olid juba algselt liiga kõrged. * Kolmandaks, pidev surve olla täiuslik ja vältimatu krooniline ebaõnnestumine vähendab produktiivsust ja efektiivsust rahuliku tegutsemisega võrreldes.

* Neljandaks, järgneb enesekriitika ja enesesüüdistus, mille tulemus on alanev enesehinnang. See võib viia ärevuse ja masenduseni.

Sellesse punkti jõudnud, võib perfektsionist oma eesmärkidest täielikult taanduda ja seada endale uued sihid mõeldes, et "sellel korral, kui ma ainult rohkem püüan, siis ma saavutan edu". Ja nii algab uus "nõiaring"?.

Uurijad eristavad vähemalt 3 tüüpi perfektsionistlikku tendentsi: enesekeskne, teistele suunatud ja sotsiaalse orientatsiooniga perfektsionism.

Enesekeskse perfektsionismi
korral seab inimene endale ülikõrged ootused ja püstitab kättesaamatud eesmärgid ainsa sihiga olla täiuslik kõiges, mida teeb. Näiteks kujutlegem, et kutsute oma head sõbrad külla. Selle asemel, et mõelda, kuidas õhtu kõige mõnusamalt veeta, asute meeleheitlikult oma korterit läikima lööma ja jalustrabavaid roogasid valmistama. Kui külalised kohale jõuavad, olete omadega läbi, jaksate vaid kurta,kuidas toit läks untsu ja jälgite hirmuga, et keegi ei läheks tuppa,mis ei ole nii tip-top, nagu teie arvates peaks olema. Eesmärk-veeta tõeliselt nauditav õhtu oma sõpradega - asendus hoopis millegi muuga.

Teistele orienteeritud perfektsionismi

puhul ootab inimene täiuslikkust kõigilt teistelt. Võimalik on ka vastupidine hoiak: keegi teine ei suuda asju teha nii hästi kui mina. Seda hoiakut kohtame tihti ülemusel, kes pole kunagi millegagi rahul või kui on, siis ei näita seda välja, pigem leiab mingi pisiasja, mis oleks võinud olla paremini. Koostöö sellise hoiakuga kolleegiga on keeruline.Komplitseerituks võib osutuda abielu perfektsionistiga.

Sotsiaalse orientatsiooniga perfektsionism

sunnib inimest püüdlema täiuslikkuse poole, et täita teiste ülikõrgeid ja liialdatud ootusi. Nad ei taha kedagi alt vedada ja soovivad saada heakskiidu ja tunnustuse osaliseks.

Sotsiaalse orientatsiooniga perfektsionist on tööandjale sulaselge õnnistus-ta teeb vastuvaidlematult ära kõikvõimalikud lisaülesanded, kuni jõud raugeb. Kui siia lisada perekonna ja sõprade-tuttavate ootused, tuleb koorem päris hirmuäratav.

Perfektsionismi "juured"? peituvad lapsepõlves. See on õpitud läbi sotsiaalse kogemuse, et teised inimesed väärtustavad meid meie tegude ja tulemuste eest. Kuna elame saavutusele orienteeritud, konkureerivas ühiskonnas, kus püüe maksimaalsele tulemusele on kõrgelt hinnatud sotsiaalne väärtus, toetab see meie püüdlusi perfektsuse poole. Me usume, et kui suudaksime mingil moel olla täiuslikud, siis midagi head ilmub maagilisel kombel meie ellu.

Paljude firmade organisatsioonikultuuris on rõhutatult välja toodud maksimaalse tulemuse saavutamine kui väärtus. Selles pole midagi halba niikaua, kuni perfektsionistlike isiksuslike tendentsidega töötajad, eriti juhid pööravad selle perfektsionismiks.

Väljakujunenud perfektsionism mõjutab tugevalt inimese inimese elu- ja töö kvaliteeti - halvab kujutlusvõime ja loovuse, röövib rõõmu, tapab vaimsuse, vangistab energia ja tegutsemissoovi. Perfektsionistil on sageli raskusi lähisuhtete loomise ja hoidmisega ning seetõttu ei paku suhted teistega talle rahuldust. Uuringud näitavad selget seost perfektsionismi ja psühhosomaatiliste haiguste vahel. Enesele suunatud ja sotsiaalse orientatsiooniga perfektsionismis näevad uurijad (näit.Dr.S.Blatt Yale ülikoolist) depressiooni ja suitsiidi kõrgendatud riskiallikat.

Kuna perfektsionism on mitte päritud, vaid õpitud hoiakute, uskumuste ja käitumise kogum, siis saame seda muuta ning kujundada oma perfektsionistlikud pingestavad tendentsid terveks rahulolu ja rõõmu pakkuvaks eneserealiseerimiseks. Esimene samm perfektsionistliku suhtumise muutmisel on teadvustada endale, milles ja mil määral olen ma perfektsionist. Järgmine samm on esitada väljakutse perfektsionismi toitvatele mõtetele ja käitumisele. See on pikk tee, nõuab enesega tõsist tööd. Kuna paljud meie perfektsionistlikud uskumused ja hoiakud on teadvustamata, on mõistlik kasutada asjatundjate abi ja lugeda vastavat kirjandust. Mõned viited leiate meie koduleheküljelt www.meistriklass.ee Eesmärgiks ei ole lasta latt alla ja elada laiska pingutusteta elu. Oma mõtteviisi muutes võime avastada, et me saavutame rohkem, tunneme end paremini selles, mida teeme ja oleme õnnelikud.

Osale arutelus

  • Maire Riis, Tiiu Saks

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine