Arvuti taha istudes mõtle silmadele

Kas teate, et firma peab teatud aja tagant arvutiga töötajad silmakontrolli saatma? Või et silmad kannatavad stressi all? Uurisime, mida peab arvuti taga istuja teadma silmade tervishoiust, millised on arvutitöötaja õigused ning kuidas oma töökohta nii planeerida, et see silmadele vähem kahjulik oleks.

Silmaarst Reet Ots ütleb, et esmane kaebus, millega arsti poole pöördutakse, on silmade kipitamine ja punetus. Arvutiekraan pole võrreldav raamatuga, millega inimese silm üsna hästi on harjunud. Raamatus on heledale tagapõhjale trükitud kontrastse värviga selgete piirjoontega tähed. Tervetel silmadel on pilku kerge fokuseerida, sest tekst ja taust on samal tasapinnal ning tähtede piirjooned selgesti eristatavad.

Arvutiekraanil sellist kontrastsust pole, sest seal koosnevad tähed nagu üksikutest punktidest. Tähe kontrastsus ekraanil on suurem keskosas, kuid tähe piirjoonte poole selgus väheneb. See on tingitud sellest, et kujutis ekraanil ei asu kogu ulatuses samal tasapinnal ning asub ekraani eesmisest pinnast sügavamal. Nii väsivadki silmad kiiresti. Lähedale vaadates peab ka silmalihaseid rohkem pingutama, et lähedalolevat objekti lähemale tuua.

Kuivad silmad

Kui raamatutekst püsib paigal, siis arvutipilt muutub ja vilgub sageli, eriti Internetti kasutades. See tekitab nn silmastressi. Vibreerivat objekti vaadates võngub ka silmalihas, püüdes iga hinnaga pilti teravustada. Pingsalt ekraani vaadates unustame silmade pilgutamise, kuid pisaravedelik peab silma kogu aeg niisutama (normaalselt pilgutame 16 korda minutis). Silma sarv- ja limaskest hakkavad kuivama ning limaskest punetama. Hiljem lisandub kipitustunne.

Kuiv silm on soodsaks pinnaseks kõikvõimalikele bakteritele ja viirustele- tulemuseks silmapõletik. Kui põletik kimbutab, ole meikimisega ettevaatlik- mida mõõdukamalt, seda parem.

Kontaktläätsede kandjadki võiksid arvuti taga istudes prillid ette panna. Kontaktläätsed kuivatavad nagunii kergelt silma. Kui sellele kuivusele lisandub arvutiga töötamisest tingitud kuivus, ongi pahandus käes. Apteekide vabamüügiletis on saadaval kunstpisarad, mida tuleks vastavalt vajadusele silma tilgutada.

Et kuiv ruum muudab silmadki kuivemaks, muretse kontorisse võimalikult palju toalilli, mis ruumi niisutaksid. Või veena ülemust õhuniisutaja vajalikkuses.

Tööandja peab su silmadest huvitatud olema

Paljud firmad saadavad töötajad silmakontrolli, makstes osa visiiditasust ja prillide hinnast. Tegelikult peavad nii tegema kõik ülemused, sest Tervisekaitsetalituse koduleheküljelt (www.tervisekaitse.ee) leiame Vabariigi Valitsuse 1. märtsil 2001 jõustunud määruse. Seal öeldakse, et tööandja peab korraldama töötajate silmade ja nägemise kontrolli mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul või töötaja nõudmisel, kui nägemine on halvenenud. Kui selgub, et nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja arsti tõendi alusel hankima töötajale prillid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse. Tööandja on ka kohustatud töö korraldama nii, et töötaja saaks silmade ülepinge ennetamiseks perioodiliselt pidada puhkepause (nende kestus peab moodustama vähemalt 10 protsenti arvutiga töötamise ajast).

Igal juhul külasta nägemisteravuse langusel silmaarsti kohe, mitte ära jää ootama, millal sind sinna saadetakse. Tõsi, eriti pingelise tööperioodi järel võib nägemine halveneda ka lihtsalt ülepingest. Kui puhkuse ajal (1-3 nädalat) silmalihase spasm möödub ja lihas saab lõõgastuda, taastub ka nägemine.

Päästvad prillid

Paljud vajavad prille vaid arvutiga töötamiseks. Lühinägelikud kipuvad arvama, et kuna ekraan on ju nagunii silmade lähedal, pole prille vaja. Halb nägemine võib olla ka peavalude põhjuseks. Inimene ei oska paremaid silmi tahtagi ning arvab, et nägemisega on kõik korras. Alles arvuti taga istudes tekivad peavalud- põhjuseks lühinägelikkus. Kuna arvuti koormab silmi, peaks siiski laskma prillid välja kirjutada.

Prille võiksid kanda ka need, kel nägemisteravusega probleeme polegi. Antireflekspinnaga ehk peegeldusvastase kattega klaasid pannakse tavalistesse prilliraamidesse. Need on 0-klaasiga prillid, millel antireflekspind. Tööks arvutiga annab maksimaalselt hea tulemuse prillilääts, mis sisaldab 10% värvitooni ja antireflekskatet. See võtab peegelduse ja annab teravuse, mis pole liigselt kontrastne ning väsitab silma vähem.

Tervisekaitse kodulehekülg soovitab ka ekraanifiltrit, mille ülesanne on teha pilt kergemini jälgitavaks. Filter eemaldab peegelduse ja võnkesagedusest tingitud väreluse, reguleerib kontrastsust ja teravustab pilti, kaitseb kiirguse ja elektrivälja eest.

Silmasõbralik töökeskkond

Selge on see, et arvuti kahjulik ei ole. Inimene lihtsalt pingutab arvutiga töötades liialt silmi. Et neid vähem koormata, peab töökeskkond olema võimalikult silmasõbralik. Oluline on õige valgustus- ruum ei tohi olla ala ega ülevalgustatud. Liiga intensiivne valgus vähendab nähtavust ekraanil, liiga hämar ruum aga koormab silma kohanemisvõimet. Töö iseloomu ja töötaja nägemist arvesse võttes peab üld- ja kohtvalgustus tagama töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse.

Ekraanilt peegelduva ja pimestava valguse vältimiseks tuleb tööruum kujundada selliselt, et valgusallikad- aknad, läbipaistvad või poolläbipaistvad seinad, eredalt värvitud seinad ja üld- ning kohtvalgustus- asetseksid ekraanist võimalikult kaugel. Akendele tõmba ette valgust reguleerivad katted.

Ekraan peab olema silmadest pisut kaugemal kui tavaline lugemiskaugus- umbes 50-70 cm. Ekraani ülemine serv ei tohi olla silmadest kõrgemal. Tähed peaksid olema mitte väiksemad kui 5 mm. Kergesti tolmukoguvat ekraani tuleb kontrastsuse parandamiseks tihti antistaatilise lapiga pühkida.

Lõdvestavad silmaharjutused

Mida teha aga siis, kui kibedal tööajal silmad kipitavad ja väsivad, tööd on aga nii palju, et lõppu pole nähagi? Proovi iga tunni aja tagant teha 5-15- minutiline paus. Mine akna alla ja vaata kaugusesse. Vali eemal olev kindel objekt ja vaata seda ainiti. Nii lõdvestad silmalihaseid.

Kui pausi teha pole võimalik, pigista arvuti tagant lahkumata silmad kõvasti kinni ja tee jälle lahti. Nii parandad silmade verevarustust. Siis tee mõlemas suunas silmaringe. Silmalihas saab puhata ka siis, kui vaatad oma pöialt algul lähedalt, siis viid aga järjest kaugemale.

Silmatabletid

Apteekide vabamüügilettidest võib leida mitmeid põnevaid tooteid, mis aitavad kaitsta silma kaasaegsest elustiilist põhjustatud nägemishäirete korral. Saadaolevad silmatabletid aitavad silma tervist hoida ja taastada. Tegu on loodusliku preparaadiga, mis muuhulgas sisaldab ka mustika- ja Aafrika saialille ekstrakti.

Meediaagentuuri CMA müügijuht Valmer Luks töötab arvutiga kuni 10 tundi päevas. Siiamaani on prillideta hakkama saadud, kuid nägemine läheb järjest kehvemaks. Igas tunnis teeb Valmer 10-minutilise pausi ja puhkab silmi. Ta leiab, et iga tööandja lausa peab sellest aru saama. Pisaravedelikku kannab ta alati endaga kaasas ning tilgutab silma kohe, kui tunneb, et silmad hakkavad kipitama.

Osale arutelus

  • Piret Birk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine