Intervjuu Eesti Rahva Muuseumi avalike suhete sekretäri ja sekretär-personalijuhiga

Eesti Rahva Muuseum (ERM) Tartus on vaieldamatult oluline kultuuriasutus, mille kanda ja hoida Eesti ajaloo väärtused. ERM koosneb neljast osakonnast: teadusosakond, kogude osakond, majandusosakond ning näituste ja avalike suhete osakond.

Muuseumis töötavad kolm erineva valdkonna sekretäri: sekretär-personalijuht, teadussekretär ja avalike suhete sekretär.

Avalike suhete sekretär Agnes Aljas: "Sekretär-personalijuht on administratsiooni abi, kes haldab lepinguid, muuseumi infot jms. Lisaks tegeleb personalialase tegevusega. Teadussekretär töötab teadusosakonnas, tema tegevus seondub kultuuriasutuste vahelise suhtlusega teadusvallas Eestis ja väljaspool Eestit. Lisaks teadusstatistika ning ERMi toimetised, teaduslikud ajakirjad ja raamatud, ERMi aastaraamatu koostamine, toimetamine, väljaandmine. Sekretäride vaheline koostöö käib eelkõige trükiste ja välissuhtluse alal."?

Agnese kui avalike suhete sekretäri kompetentsi kuuluvad ERMi avalike suhete korraldamine ning avalikkuse informeerimine muuseumis toimuvate ürituste, näituste ja programmide osas. Samuti osaleb ta muuseumi projektide, reklaami- ja näitusetegevuse planeerimises ning uuendab muuseumi kodulehekülge. Avalike suhete alla käib ka sisekommunikatsioon ja uuringud. "Töö on üsna liikuv ja vaheldusrikas, sisaldades palju suhtlust ja teiste kultuuriasutuste külastamist."?

Sekretär-personalijuht Marianne Pruks tõdeb samuti, et tema tööülesanded on väga erinevad: "Alustades telefonile vastamisest ja lõpetades töösuhete juriidiliste küsimustega. Personalitöö aspekt lisab pideva enesetäiendamise kohustuse."?

Käesolev intervjuu on üheaegselt kahe inimesega: sekretär-personalijuhi Marianne Pruksiga ja avalike suhete sekretäri Agnes Aljasega. Mõlemad harivad Eesti Rahva Muuseumis tööl käimise kõrval end ka ülikoolis. Agnes õpib Soomes Turu ülikooli magistrantuuris, Marianne aga täiendab end Tartu ülikoolis.


Kuidas jõudsite ERMi tööle?

Agnes Aljas: "ERMiga olen kokku puutunud alates sellest ajast, kui asusin õppima Tartu ülikoolis etnoloogiat. Esimestel aastatel külastasin muuseumi näitusi, kogusid ja raamatukogu, siis osalesin külastajauuringu läbiviimises museoloogia loengu raames ning töötasin suvepraktikal muuseumis giidina. Tööle asusin avalike suhete sekretärina käesoleva aasta aprillis."?

Marianne Pruks: "Sattusin Eesti Rahva Muuseumisse tööle läbi konkursi üheksa aastat tagasi, kui otsiti direktori sekretäri, kes asendaks lapsepuhkusele jäänud töötajat. Olin siis üliõpilane ja arvasin, et oleks vaja veidi raha teenida ning otsisin ajutiselt mingit tööd.

Juhtus nii, et mind valiti ametikohale, kuigi mul ei olnud ei töökogemust ega sekretäri oskusi. Kuna olin ülikoolis majandusteadust õppides läbinud ka õiguse algkursuse, milles suur rõhk oli tööõigusel, siis muuseumisse tööle asudes hakkasin ka selles vallas tööd tegema."?


Milline tööandja on Teie jaoks ERM?

Agnes: "Eelkõige auväärne ja turvaline tööandja. ERMi roll ja traditsioonid esitavad tööle kvaliteedinõudmisi. Pea 100-aastane muuseum on eesti kultuuri säilitaja, uurija ja eksponeerija. Muuseumialane töö üldiselt on põnev, iga näitus on kui uus projekt, mis annab uusi teadmisi ja esitab uusi väljakutseid."?

Marianne: "Eesti Rahva Muuseumi näituseid külastavad palju lapsed ja nendele kultuurist lugupidamise õpetamine on minu arvates üks kõige tähtsamaid ülesandeid, sest kes muu tulevikus ikka meie kultuuri eest hoolitsema hakkavad kui mitte tänased noored muuseumikülastajad. Teine oluline ülesanne on muidugi muuseumikogude säilitamine ja nende kasutamise võimaldamine uurijatele, kolmandaks teadustöö. Kõik need kolm erinevat ja ühtemoodi olulist muuseumitöö valdkonda koos meie asutuses töötavate inimestega annavadki muuseumitööle erilise hõngu."?


Kirjeldage mõnda momenti, mis on töös Teile endale väga huvitav?

Marianne: "Enamus mu töös ette tulevaid momente ongi huvitavad, aga tooksin esile ehk võimaluse suhelda väga mitmesuguste inimestega, seda nii kolleegide kui ka kultuurihuviliste osas, samuti kultuuriasutuses töötamise kui hoopis teise dimensiooni vaimsuse mõttes."?


Kas oleks võimalik tänapäeval juhtida näiteks mõnda muuseumi või üldse suuremat ettevõtet ilma sekretäri abita? Mis sellest välja tuleks?

Marianne: "Ma ei usu, et suure ettevõtte juht saaks efektiivselt töötada ilma sekretäri või juhi abita. Sekretäri positsioon on staatuse mõttes küll erinevates asutustes erinev, kuid samas on minu arvates sekretär juhtimisfunktsiooni täitmisel kui tugistruktuur. Sekretär paneb teatud mõttes paika ka juhi ja alluvate suhted, kujundab asutuse või firma mainet, koordineerib infoliikumist jpm. Sõltuvalt sekretäri kompetentsist saab juht anda talle lisaülesandeid (personalitöö, raamatupidamine, avalikud suhted, müügitöö jne), mis aitavad tööd üldiselt efektiivsemaks muuta."?


Kirjeldage mõnda oma tööpäeva.

Agnes: "Tööpäevad koosnevad paljudest tegemistest, vestlustest, kõnedest ja asjaajamistest. Näitena ehk tavapärane reedene tööpäev, kui avatakse ERMis uued näitused. Uus näitus on suure projekti lõppfaas teadurite, kuraatorite jaoks, näituseosakonna tegevus alles algab. Toimuvad iganädalased koosolekud, kus arutatakse läbi uue näitusega seonduvad küsimused alates turvanõuetest kuni programmideni, jagatakse tööülesanded ja tehakse kokkuvõtteid. Vaadatakse läbi eelneva nädala sündmused, mis toimub avamisepäeval ja mis järgmisel nädalal.

Minu töös tähendab see suhtlemist sihtgruppidega - näitusega kaasnevate programmide puhul koolid, lasteaiad, õpetajad - kirjad, plakatid, flaierid, nende koostamine, kujundamine ja levitamine. Näituse avamise kohta on varem laiali läinud kutsed ja pressiteated, avamise päeval tuleb vahendada infot näituse kohta, viia kokku kuraator ja ajakirjanikud. Avamise organiseerimine on toimunud varem - kohal peavad olema esinejad, lilled, suupisted, joogid, avamine tähendab suhtlust sihtgruppide ja näitusetegijate vahel."?

Marianne: "Mu tööpäev algab tavaliselt kirjade läbivaatamisest ja nendega tegelemisest. Seejärel võtan aja oma kolleegidega suhtlemise, probleemide ja uudiste arutamise jaoks, alles peale seda alustan oma tegelikku tööpäeva. Tööpäeva lõpuks püüan lõpetada kõik pooleliolevad tööd, vastata kõigile vastamist vajavatele kirjadele ja küsimustele. Kõige viimaseks tööks jääb reeglina kirjade posti toimetamine. Ma ei saa vahet teha, kas rõõmsamad on hommikud või õhtud. üldiselt ei ole mul tööletuleku tüdimust, ma tulen tööle rõõmuga, sest mulle meeldivad inimesed, kellega ma koos töötan ja ka töö ise."?


Kellelt saate oma töös juhtnööre?

Agnes: "Allun otseselt ERMi näitusteosakonna juhatajale, koostöös näitustekorraldaja, kujundaja, ürituste läbiviija ja giididega sünnivad minu tööülesanded. Päevaplaan kujuneb olenevalt näitusemaja üritustekalendrist ja näitusteplaanist. Päevaplaani koostan endale ise. Tavaliselt teen hommikul ülesanded, mis nõuavad suuremat tähelepanu, jättes õhtupoole planeerimise, erinevad projektid, mustandite koostamise pressiteadete, kirjade ja nimekirjade kohta."?


Kui oluline on Teie meelest koostöö kogu asutuse ja personaliga?

Marianne: "Koostöö on enam-vähem igal elualal väga oluline, sekretäritöö kui paljuski koordineerimisega tegelev ala sealhulgas. Aga ilmselt on sama oluline omadus sekretäritöö juures ka võime saavutada kokkuleppeid ja kompromisse konfliktisituatsioonides."?


Kas olete ka mõelnud, kui kaua antud ametikohal töötada võiksite?

Agnes: "Töötamine ühel ametikohal - ehk 5 aastat, siis võiks töökohta või asutust vahetada, et värskus säiliks, aastad loomulikult varieeruvad olenevalt inimesest ja keskkonnast, see võib ka olla 10 või 15 aastat, kuid ühel hetkel on endale ja asutusele kasulikum edasi liikuda ja edasi areneda."?


Missugune elufilosoofia sobib kokku inimesega, kes on sekretäri ametipostil?

Marianne: "Kõige tähtsam on lugupidamine teistest inimestest, sõltumata tema rahalisest seisust, väljanägemisest, harjumustest või ühiskondlikust positsioonist. Minu elufilosoofia võibki nende sõnadega kokku võtta: lugupidamine teiste inimeste ja nende arvamuste suhtes."?


Kolleegi kommentaar


Kristjan Raba,

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja juhataja:

"Mõlema kolleegi töölõigud on muuseumile igapäevaselt väga elutähtsad. Nii Agnes kui Marianne toimetavad meie muuseumis igas mõttes informatsiooni keskmes, mis on tähendab asjaajamise juures suurt usaldust ja pühendumist.

Kogen seda iga päev, et saan neile igal juhul kindel olla. Marianne oskab suurepäraselt otsida lahendusi koostööks erinevate muuseumi osakondade vahel, kelle spetsiifika on vahel küllalt erinev, ning Agnes suudab väga edukalt tegeleda ERMi kui küllalt suure asutuse suhtekorraldusega väljapoole, mis on kujundanud kuvandi ERMist kui arenevast ja kaasaegsest asutusest."?

Osale arutelus

  • Aive Antsov

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine