Mõnusad traditsioonid parandavad firma kultuuri

"Kelle koogipäev täna oli?", hõikab sekretär kontoris ja uurib tähelepanelikult graafikut. Esmaspäev juba pooles lõunas, ent kooki veel kööginurka ilmunud pole. Töötajate hulgas on kuulda hukkamõistvat suminat. Lõunatunniks ilmub hõrk küpsetis siiski lauale ja sinine esmaspäev on päästetud.

Sellist pisut naljakat idülli võib kohata ühes Eesti firmas, kus kõik esmaspäevad ametlikuks koogipäevaks kuulutatud. See meeleolukas traditsioon on nüüdseks kestnud juba mitu aastat, ent alguse sai hoopis firma sisekoolitusel. Nimelt pidi iga töötaja esitlema oma oskusi, milles ta suurepärane on. Kui juba neljas naisterahvas teatas, et tal küpsetamiseks eriline anne on, saigi naljatlemisi koogi toomise veksel välja pinnitud. Alguses olid kooginimekirjas vaid kokakunsti lembelised, ent nüüdseks on sinna lisatud kõik. Väikese mööndusena ei pea kooki tingimata ise küpsetama, vaid võib ka kondiitrifirmade abi kasutada. Kodusest ahjust tulnud shedöövritega need muidugi võistelda ei saa. Nende retseptid ringlevad kuluaarides veel pikka aega meilinglistides.

Sarnase maiustamise on omaks võtnud nii mõnigi teine firma. Näiteks väikeses 5 liikmelises firmas on reedeti pirukapäev. Pirukate juurde räägitakse muidugi ka tähtsat juttu, ent seda siis juba mõnusas mitteformaalses õhkkonnas.

Tundub kummaline, et miks peaks raiskama oma aega ja raha. Kolleege kostitama ilma erilise põhjuseta. Tegelikult täidab selline traditsioon aga mitmeidki firma kultuurilisi eesmärke. ühendab inimesi, loob sidusaine ja tekitab perekondlikult turvalist õhkkonda.

Miks mitte haarata sügisandidest rikkal ajal kolleegi jaoks kaasa korv õunte või ploomidega. Mõelda sinna juurde mõni mõnus legend, et tegemist on erilise stressi maandava sordiga või et iga kolmas täidab soovi. Õnnehormooni juurdevool töötajate ajusse on garanteeritud.

Kolmapäev on bowlingupäev

ühendava gurmaanluse kõrval võib firmas olla ka palju tervislikumaid traditsioone. Näiteks käia bowlingut mängimas, sõita kartti, käia ujumas, saunatada või koguni kalamehe rõõme nautida. Suuremates firmades on võimalik kokku panna oma võrk - jalg- või korvpallimeeskond. Oluline on see, et asja harrastatakse järjepidevalt, kindlatel aegadel, et kõigil on võimalus osa võtta. Lisaks peaks ühishobi olema huvitav ja paeluv enamikele töötajatele. See, kui juhid käivad isekeskis reedeti golfi mängimas pole veel traditsioon, mis firma töötajaid meeskonnaks liidaks.

Traditsioonid võivad varieeruda ka aastaaegade lõikes. Näiteks talvel kord nädalas uisutamine võib asenduda kevadel ujumise ja sügisel sootuks metsajooksuga. Firma poolt võiks olla organiseerimine, karastusjoogid, võimalusel varustust. See annab edasi sõnumit, et firma propageerib tervislikke eluviise, väärtustab töötajate aktiivsust ja võimaldab seda oma meeskonnas.

Igasugune tööväline ühistegevus võimaldab ka tööasju teises valguses näha. Kolleegidega vabamalt suhelda ja leida muidki tööväliseid ühisteemasid.

See omakorda parendab aga oluliselt mikrokliimat.Peale ühistegemist ei suhtle ma enam nõudliku ja pedantse müügijuhiga, vaid Kaiega, kes tõmbas eelmisel reedel 3 kilose haugi järvest välja. Rääkis muhedaid anekdoote ja laenas mulle oma isa kalamehesäärikud.

Inimeste erinevates elurollides nägemine aitab neid ka paremini mõista.

Klubilisus toidab sünergiat

Miks mitte juua kohvi ühiselt kell kolm päeval. Selline vahva traditsioon on firmas, kus kasutatakse lõunatundi reisimuljete jagamiseks, piltide vaatamiseks ja "kuidas sul on läinud"? juttude rääkimiseks. Selline koosviibimine annab võimaluse töömõtted hetkeks maha laadida, teiste elamusi kuulata, omi mõtteid mõlgutada ja uusi ideid saada.

Sarnaselt võib jagada ka loetud raamatute muljeid, luues raamatu- või inspiratsiooniklubi. ühes riigiasutuses on selle tarbeks koguni töötajale vaba päev eraldatud, et ta hiljem teistele loetust kokkuvõtteid teeks. Nii täidab traditsioon ka töötajate arendamise funktsiooni.

Kunstilembelisemad firmad võivad algatada oma käsitöö klubi, käia õppimas potimaalimist või vitraažide tegemist. Ideid aja sisukaks veetmiseks võib ammutada Tallinna Rahvaülikoolist ( http://www.kultuur.ee/ ), kus kõik kursused lahkelt huvilistele välja pakutud.

Väga tähtsal kohal firma traditsioonide arendamises on tähtpäevade pidamine. See, kas sünnipäev möödub trafaretse lillekimbu ja käepigistuse saatel või tehakse töötajale üllatuspidu, on juba loovuse küsimus. Ka näiliselt klassikalise õnnitlustseremoonia saab huvitamaks muuta ühislaulmise, ühiselt joonistatud kaardi või kirjutatud luuletusega. Selles on juba märksa rohkem soojust ja hoolivust kui anonüümses lillepoe lillekimbus.

Tähtpäevi on aga teisigi, mida lennukalt tähistada saab. ühes reklaamiagentuuris tavatsevad mehed naistepäeval ülikonnad selga panna ja oma naisperet laulude ja lilledega üllatada. Kuigi punanelgimaigulist naistepäeva sovjetlikuks peetakse, on tegemist vahva ettevõtmisega, mis naiskolleegide põsed tükiks ajaks naeruseguse õhetusega värvib.


Kuidas traditsioonid sünnivad?

Erksate mõtlejate peas. Juhuslikult. Kellegi algatusel ja eeskujul. Eesti firmad on enamasti piisavalt noored, et mitte omada veel jätkusuutlikke traditsioone. Seda rohkem on ruumi töötajate eneste initsiatiivil kujundada oma firma nägu ja muuta selle õhkkond mõnusalt nauditavaks.Kutsuge oma töötajad kokku ja selgitage välja, mis hobisid firma sees harrastatakse. Korraldage vaba mõttevahetus või sedelküsitlus traditsioonide kohta, mida firmas võiks algatada. Valige enim nimetatute hulgast favoriidid ja pange hääletusele.

Selleks, et asi soiku ei jääks tuleks valida ka vastutaja (võib vahetuda) ning hoolitseda tagasiside eest. ühistegemised vajavad ka kajastamist, tunnustamist ja tulemuste fikseerimist. Nii energiseerivad (loe: motiveerivad) need ikka ja uuesti osa võtma ja oma energiat firma kultuuri loomisesse panustama.

üks tasuta idee ka: Kui teie firmas veel traditsiooni pole, uurige kui paljud kolleegidest kaebavad valutavate õlgade ja seljavalude üle. Kutsuge iga nädal kindlal päeval endale 3 - 4 massööri koos mattide ja massaazitoolidega külla. Või broneerige endale paar tundi aega mõnes salongis ning pidage graafikut, kes millal läheb. Tavalist massaazi saab varieerida nii aroomi - idamaisete tehnikatega ja nii ongi "relax- klubi"? loodud.

Sügis on parim aeg uute traditsioonide algatamiseks. Kolleegid on suvepuhkustelt tagasi ning vajaksid tööelusse sisseelamiseks midagi ergutavat.

Osale arutelus

  • Tiina Saar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine