Intervjuu AS Eesti Posti juhiabi Kersti Sõõrumaaga

Eesti Posti juhiabina töötab Kersti Sõõrumaa, kelle tööülesanded hõlmavad eriilmelisi kohustusi: alates turundus- ja suhtekorraldustöö erinevatest tahkudest ning lõpetades ruumide renoveerimise ja sisustamisega.

"Selline ülesannete paljusus ning erinevus on õpetanud oma aega ja jõudu väga täpselt planeerima, ülesandeid täpselt eesmärgistama," tõdeb Kersti. "Väga totaalses kriisiolukorras pole ma olnud. Kuid pingeline töö ja ülesannete paljusus hoiab vaimu värske ja erksa, ei lase mõtetel töntsiks ja laisaks minna. Ja minu suureks rõõmuks kahte sarnast päeva pole veel olnud."

Kersti usub, et sekretäri, juhiabi või mistahes ametikohal töötaja, kes teeb oma tööd pühendunult, hästi ja tulemuslikult, on alati kõrgelt tunnustatud ja hinnatud. "Eestis on ju tööl medaliga sekretär: president Meri tunnustas mõned aastad tagasi oma sekretäri Valgetähe medaliga. Eesti Juhi Abi ühingu au- ja asutajaliige Tiiu-Reet Kõrven pälvis tänavu kõrge riikliku autasu asjaajamise edendamise eest.

Kuid ametialane tunnustus võib olla ka suusõnutsi öeldud tänu või kirjalikult avaldatud kiitus või hoopiski sulle usaldatud eriülesanne. Tunnustusena saab võtta ka seda, kui ametipäeval sekretäri või juhiabi lilledega meeles peetakse."

Arvata võib, et tunnustust ja kiidusõnu ei lausuta väga tihti, tõdeb Kersti samas. "Aga meil on ju vanasõna: mida külvad, seda lõikad. Seega: kõik on siiski töötegija enda teha! Arvan, et mind on väärikalt hinnatud. Võtsin härra Raudsepa poolt esitatud tööpakkumist asuda Eesti Posti ametisse väga suure tunnustusena. Minu meelest oli see tunnustus eduka koostöö eest."


Arendav amet

Tartu ülikoolis õppimise ajal töötas Kersti toimetajana Riiklikus Tehnikaraamatukogus. Aga ta on proovinud ka lasteaiakasvataja ja personalitöötaja rolle, enne kui jõudis juhiabi ametisse.

"Kui pidin kunagi oma pisipoja kõrvalt taas tööle asuma, olin valiku ees: lapsele lasteaia kohta polnud, minu tööpäevad oleksid olnud hommikul 9-st õhtul kella 6-ni, vanavanemad käisid tööl ja hoidjat polnud kuskilt võtta. Otsustasin koos lapsega lasteaeda minna - st mina töötasin kasvatajana (keskkoolist sain vastava õpetuse) ja lapsest sai täievoliline lasteaialaps."

Bürootööga puutus Kersti kokku Eriteenistuses. "Edasi pidasin vahelduvalt personalitöötaja, büroojuhi ja juhiabi ameteid ETK Hulgi AS-is, Eesti SPAR AS-is, Fanaalis (nüüdse nimega K-Rautakesko) ja nüüd siis Eesti Postis."

Juhiabi amet on Kerstile andnud tema enda sõnul parimad sõbrad ja palju uusi tuttavaid, kellega ta teeb tõhusat koostööd tänini ning kellega on alati rõõm mistahes maailmakohas kohtuda.

Kersti: "Amet on andnud mulle ka vajaduse olla pidevalt toimuvaga kursis, olla uudishimulik Eestis ja maailmas toimuva vastu kõige laiemas tähenduses. Kursis tuleb olla kaudselt ja otseselt Eesti Posti puudutavate sündmustega, huviorbiidis on ka enda huvialadega seonduv.

Kui jälgida erinevaid infokanaleid ja seda, kuidas mingit sündmust erinevates kanalites kajastatakse, saab suhteliselt ülevaatliku pildi toimuvatest protsessidest."

Samuti on töö andnud Kerstile vajaduse ise ennast pidevalt täiendada, pidevalt uusi teadmisi omaks võttes. "Õppida saab sisuliselt kõikjal ja kõigist: suheldes erinevate inimestega, lugedes raamatuid ja ajakirju, reisides," leiab ta.

Hea teadmiste omandamise koht on tema meelest erialaühing, mille kogunemistelt saab esmast infot erialamaailmas toimuvast alates muudatustest seadusandluses ja lõpetades sekretäritööd toetavate teadmistega.

"Tööga on mul juurde tulnud teadmisi erinevate äriprotsessidest. Olen saanud suurepärase kogemuse töötades erinevates meeskondades, mille ülesandeks oli ettevõtte ühendamine, müümine, uute väärtuste juurutamine, ettevõtte uue imago loomine, uue kaubamärgi turule toomine, ja saanud ka teadmised sellest, mis toimuvad inimestega sellistes suurtes muudatustes.

Minu amet on andnud mulle ülemuse, kellega olen praegu juba kolmekordne kolleeg. Koostöö algas ETK Hulgis, jätkus K-Rautas (endise nimega Ehitusmaailm ja praeguse nimega K-Rautakesko) ning praegu töötame Eesti Postis. Koostöö on kestnud juba 10 aastat."

Juhiabi töö on Kerstile toonud tõdemuse, et ta vajab töösituatsioonides intensiivsust, pingutust, vahel isegi tavatuid olukordi.

"Olen saanud vastu võtta väga erinevad väljakutseid ja ellu viia algul päris pöörasena tunduvaid ideid. Nimetada võib suure vastutusega üritusturundusprojektidena vastuvõtte Estonia kontserdisaalis, aga ka hiljutist Eesti euromündi kujunduse võitja, Lembit Lõhmuse näituse kureerimist ja avamisürituse korraldamist. Või põnevate kliendireiside korraldamist. Siin võib mainida ka tegelemist bürooruumide ümberkujundamise ja sisustamisega, mille tulemusena saab ruum algsest lahendusest hoopis teistsuguse näo."


Mida amet on teilt võtnud?

"Aega. Vahel juhtub nii, et tööpäevad venivad päris pikaks. ületunnid on kulunud mõtete ja ideede vormistamisele, erinevate projektide tarbeks materjale otsides või päeva jooksul vastamata jäänud e-kirjadele vastuseid koostades. Mõnikord on ka kiireloomulise tööülesande täitmine nõudnud tavapärasest pikemat tööaega."


Väike õppetund

Aastaid tagasi oli Kersti elus olukord, kus ta oli ühte jutti kodus peaaegu kuus nädalat. "Võtsin välja korralise puhkuse, eelmistest perioodidest väljavõtmata puhkusepäevad ja saada olnud vabad päevad. Puhkuse lõpus ütles mulle toona varases puberteedieas poeg: "Sa topid oma nina minu asjadesse. Mine tööle!"?.

See lause pani mind mõtlema oma vajaduste üle. Sel korral oli päevselge, et igapäevane koduperenaise roll ei ole minu jaoks ja asusin endalegi märkamatult lähedaste elu korraldama. Jõudsin järeldusele, et mulle on oluline töö ehk tegevus, mis pakub intensiivset suhtlemist, loovuse rakendamist, võimalust kasutada oma teadmisi ja oskusi jne. Ise-endaga toimetulek on ka tähtis, materiaalne sõltumatus sealhulgas."

Enda hinnangul on Kersti praeguse ameti ja rolliga "valdavalt rahul"!

"Kõik on hästi, kui on vaja mingi eesmärgi nimel töötada või midagi saavutada. Super hästi (loe: ruudus) on, kui saab töötada heas meeskonnas.

Halvasti on lood siis, kui pean tegelema asjadega, mis minust ei sõltu või on ette garanteeritud negatiivne tulemus. Vastukarva on olukorrad, kui ma pean kolleegidelt nõudma vastuseid tegevuste kohta, mis nad ise on lubanud tähtaegselt ära teha, aga pole seda teinud korrektselt või on jätnud tegemata. Aga nende tööst jällegi jätkutegevusena sõltub minu töö tulemus! Vahel on tunne, et kõikvõimalikke seletusi kuulates on vaja sisse viia nn loovate ettekäänete vihiku, kuhu saab üles tähendada öeldud eneseõigustused."


Kes on teie arvates hea ülemus ja kes omakorda hea sekretär?

"Ei oskagi eraldi välja tuua mingeid omadusi või iseloomujooni kirjeldamaks head ülemust või head sekretäritöö või mistahes töö tegijat! Hea ja halva mõõtmise instrument siin puudub. Ju on see nagu kõigi teistegi inimeste puhul, et ta peab hästi ja südamega ja pühendunult oma tööd tegema. Ja kõik ülejäänu tuleneb sellest, mida me teistes inimestes hindame."


Koolitus avardab silmaringi

Kersti tõdeb, et erialast koolitust vajab iga töötaja ning temagi pole seejuures erand. Head erialast teavet saab tema sõnul Juhi Abi ühingust.

"ühingu liikmed on paljude asjaajamist ja sekretäride tööd reguleerivate protsesside algatajad ja vastavate töögruppide liikmed. ühingust saadud info alusel saab aegsasti oma mõtted ja tegemised uuenduste suunale sättida. Samuti saab ühingust teavet sekretäritööd toetavate teadmiste osas, ühingu korraldatavatel koolitustel osalen võimaluse korral kindlasti. Koolitustelt ootan lisaks konkreetsete teadmiste omandamisele ka lektori poolt parajat annust "särtsu"?."

Samas leiab Kersti, et silmaringi avardavad kohad on samuti konverentsid - näiteks Bürootöö Konverents ja seminarid. "Nendel osalemisotsuse tegemisel on määravad just lektorid ja loomulikult teemad. Koolitusi, kus osaleda, valin väga ratsionaalselt: kui töö takerdub mingi oskuse või teadmise puuduse taha, siis tuleb õppida.

Viimane hästi tõhus koolitus oli MS Project"™i programmi õppimine. Vahel pean tõdema, et vajaliku ja valitud koolituse programmis lubatakse suurepärast programmi, aga teemasid käsitletakse väga pinnapealselt ja loiult. Siis on küll paha tunne: kahju on asjata kulutatud ajast ja rahast, saamata jäänud teadmistest ja "lisaväärtusena"? külge poogitud viletsast tujust. Et ebaõnnestumisi võimalikult vähe juhtuks, püüan uurida varasemalt samal koolitusel käinute soovitusi."


Kas olete käinud tööga seoses komandeeringutes ja mis on nendest toredat meelde jäänud?

"Mullu suvel viibisin lähetuses Lätis ja Leedus, külastasin Eesti Posti sõsarorganisatsioone nendes riikides. Toredat on palju meenutada: tutvusin uute inimestega, sain teada, kuidas naabritel on tavaks oma organisatsioonides traditsioonilisi üritusi läbi viia. Sattusin nii Lätis kui Leedus piirkonda, kuhu ma pole varem sattunud, sain teada nende organisatsioonide sekretäritöö tegijate igapäevarõõmudest ja muredest."


Kas sekretärid ja juhiabid võiksid käia välislähetustel ja kui tihti?

"Lähetus pole lustireis. See on tööga seotud ülesanne, mida sa teatud ajavahemikul täidad teises piirkonnas. Lähetusel saavad ametikaaslased täita oma igapäevaseid ülesandeid - aidata lähetuses olles kolleege või juhti tema töös - ehk teisisõnu teha oma igapäevast tööd, aga seda välismaal olles. Teisel juhul saavad nad täita iseseisvat tööülesannet, mis on seotud rahvusvahelise suhtlusega. Lähetuses viibimise sagedus sõltub ikkagi tööst."


Töötingimused ja palk

Küsides Kerstilt, kuidas tasuks sekretäril või juhiabil käituda siis, kui leitakse, et töötingimused või palk ei vasta ootustele, leidis ta, et enne, kui alustada palgaküsimuse arutamist, võiks olla ette näidata hea ja tulemuslik töö.

"Peale seda on alles mõtet palka juurde küsida. Kui lihtsalt raisata tööaeg tühja seletamise ja virisemise peale, pole ju põhjust töötasule lisa nõuda. Palju sõltub organisatsioonist ja selle palgapoliitikast. Kui sekretäri ametikoht on palgaastmestiku järgi spetsialisti ametikoht, siis ta saab töötasu ainult vastavalt ametikohale kinnitatud palgavahemiku järgi. Kuidas teha karjääri ja saada spetsialistist peaspetsialistiks, on juba hoopis teine jutt!"

Kui aga sekretär ei ole rahul töövahenditega, kui tunneb, et vajab tehniliselt uuendusi, siis leiab Kersti, et tööandjal on kohustus anda töötajale vajalikud vahendid.

"Sekretar.ee päris lisaprogrammide küsimise kohta. Kui töö põhikohustused nõuavad lisaprogrammi kasutust, siis pole kahtlustki, et seda on vaja, ja kindlasti tööandja muretseb vajaliku programmi. Kui lisaprogrammi on vaja selleks, et äkki võib seda millalgi mingite ülesannete täitmisel vaja minna "• siis see pole kellegi argument ja ilmselt seda programmi ei muretseta.

Arvestama peab ka, et iga programmi kasutamise jaoks tuleb soetada litsents ja see pole sugugi odav. Näiteks Eesti Posti peakontoris käis mõni aeg tagasi jutt, et paljudel on hädasti vaja kujundus- ja fototöötlusprogramme, MS Visio kasutamist jms. Lahendus leidus avatud töökoha loomises - 2004. aasta lõpus loodi töökoht, kus on arvuti ainult nõutud kujundusprogrammidega."

Mis puutub töötingimustesse, tuleb olemasolevatele tingimustele pilk peale panna juba töövestluse käigus, soovitab Kersti.

"Ole enda vastu aus! Kui sa näiteks tead, et sa ei saa avatud büroo tingimustes üldse töötada, siis ei saa sa ka vastu võtta töökohta, mis asub sulle sobimatutes tingimustes. Alati saab tulevaselt tööandjalt pärida, kas, millal ja mis vahenditega on võimalik sulle sobivad muudatused ellu viia. Ilmselt oled minuga ühel meelel, et pidevalt mittesobivas keskkonnas töötamine headele töötulemustele ei innusta, vaid soodustab stressi."


Puhkus maal

Kersti hobide hulka kuulub joogaharrastus, ent mõnusa puhkuse jaoks on tema sõnul veel palju võimalusi: lugeda head raamatut, rüübata head veini, käia kontserdil või teatris, pikalt ja mõnuga süüa teha. Või veeta aega sõprade seltsis.

"Alati on hea reisida! Mulle meeldib "metsikult"? reisida. Välismaale sõiduks võtan reisibüroost sageli ainult transpordivahendite piletid ja mõnikord ka majutuse. Kohapeal vaatan omal käel ringi. Mulle meeldib osa saada reisisihtkoha "päris"? elust ja tunda "?, mis maitse on elul"?. Ekskursioonil käies minu arust giid tõlgib kohalikku elu ja tõeline tunnetus jääb lahjaks. Eks kaotan seeläbi kohutaval kiirusel ja suures koguses ettevuristatud ajaloosündmusi, aastaarve loetelu ja tähtsatest hoonetest möödasõidu. Kuid ajalooliste faktidega saab tutvuda enne reisi ja tähtsad hooned on tavaliselt kirjas linnakaartidel kui (ajaloolised) vaatamisväärsused.

Vahel juhtub ka, et just reisil olles saan oma sõpradega kokku. Näiteks: hiljuti oli mu sõbranna tööl Genfis, minu reisitee viis mind aga Zürichisse. Leppisime kokku, et kohtume kahe linna vahelises keskpunktis Bernis, kus veetsime toreda päeva!

Reisimine ei tähenda ainult sõite välismaale. Meie oma väike Maarjamaa on ka väga, väga ilus. Käige näiteks väikesaartel ja laidudel. Rabad on ilusad igal aastaajal! Näiteks minge päikesetõusul rabasse matkama!"

Veel tõdeb Kersti, et on suur unimüts ja kõige parem puhkus tegelikult ongi talle uni. "Vahel kulub mõni nädalavahetuse päev tagantjärgi magamise jaoks. Siis võin jutti 10-12 tundi magada ja teha veel ka tunnise pealelõunauinaku. Hästi mõnus on end välja magada maal, kus on ahjuküte - ärgates on tunne, et õhk on hästi kosutanud. Mõnus on ka ehtne saun, kus saab kadakase viha ja soola-mee seguga keha turgutada. Hea on olla maal. Perekonna maakodu on mere ääres ja vahel kostab meremüha suisa tuppa. Kõik looduse hääled lõõgastavad. Teleka ja raadio panen kodus ja maal üldse harva mängima."

Palun iseloomustage ennast.

"Selle jätan küll teiste vastata. Ennast on raske iseloomustada! Ma näen endas rohkem neid iseloomujooni, mida on vaja pidevalt arendada. Eks minus peitub kõike, ka neid iseloomujooni, mida ei taha lasta välja paista või võimendada ja neid, mida ise endas näha ei oska. Aeg-ajalt tuleb endas peituvat ümberhinnata - elu me ümber muutub, saame iga päev küpsemaks ja endast teadlikumaks, lapsed saavad täiskasvanuks - see kõik sunnib tegema korrektiive. Mis veidi aega tagasi tundus negatiivse joonena, saab täna hoopis teise värvingu!"


Mida soovite oma kolleegidele?

"Julge pealehakkamine ongi võit! Tee oma tööd (ja kõiki tegevusi, mida ette võtad) armastuse, pühendumise ja rõõmuga. Sa oled lihtsalt õnnelikum, kui teed südamelähedast tööd!"

Kolleegi kommentaar

Peeter Raudsepp, Eesti Posti juhatuse esimees

"Kersti on kolleegi ja isiksusena eelkõige särav, hooliv ja tähelepanelik. Ta on nõudlik nii teiste kui enese vastu. Kerstil on oma isiksusega läinud korda teha palju selleks, et tema kolleegide jaoks pole tööle tulek tüütu igahommikune kohustus, vaid see on pigem igapäevane rõõmus sündmus - üheskoos päev päeva kõrval ühiste eesmärkide poole liikuda on niimoodi fun!"


Kas on midagi, millega ta saab hakkama eriliselt?

"Kersti hool ja tegevus ei piirdu kunagi ainult oma otseste ametikohustuste täitmisega. Ta on leidnud alati omale tegemist kõikjal ettevõttes. Kersti on oma hooleks võtnud selle, et ettevõttes oleks nii klientide kui kolleegide jaoks kõik meeldiv ja korrektne. Seda nii töökeskkonnas, asjade korralduses, kliendisuhetes kui ka meeskonnasisestes suhetes. Arvan, et sellega ongi Kersti eriliselt hästi hakkama saanud. Ta on ettevõttes kui hea perenaine, kellel jätkub oskusi, energiat ja tähelepanu kõige ja kõigi jaoks."


Teie soov Kerstile tulevikuks?

"Oh, temas on ju nii palju olemas, mis teistel puudu! Ma soovin Kerstile, et tema tehtut alati tähele pannakse ja talle vastatakse samaga, mida tema oma kolleegide ja sõprade heaks teinud on. Siis on talle tulevikus väga palju osaks saanud."


Inge Rumessen, Eesti Posti kommunikatsioonijuht:

"Kersti on väga hea organisaator ja ürituste ideede läbiviija selliselt, et igast detailist kumab läbi soov teha üritus kõigile töötajatele tõepoolest meeldejäävaks ja toredaks. Need ideed on alati imetlusväärselt värsked ja uudsed, et vältida mingi ürituse ootuspäraseks või harjumuspäraseks kujunemist. Ta on hea suhtleja. Ta on tõeline oma ala professionaal. Igiliikur - tuleb tööle esimesena ja lahkub siit viimasena."


On midagi, millega ta saab hakkama eriliselt?

"Mastaapsete ja suurte ürituste ohjamisega ei saa igaüks hakkama. Seda võimaldavad tema laialdased kogemused ning põhjalikud teadmised."


Teie soov Kerstile tulevikuks?

"Ära iial harju sellega, et midagi ei saa mingil põhjusel teha. Ja Päikest! (nagu kirjutab Kersti ise iga töötajatele saadetud meili lõppu.)"

Osale arutelus

  • Aive Antsov

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine