Aktiivse kuulamise oskus võib lahendada tööalaseid probleeme

Absoluutselt igas töövaldkonnas vajavad inimesed oskust kuulata, see on ühiskonnas elu jaoks hädavajalik kommunikatsioonioskus. Erinevad koolitusfirmad käsitlevad suhtlemispsühholoogia kursustel seda valdkonda, kuid ka iga inimene ise võib individuaalselt oma psühholoogiast ja tegevusest lähtuvalt kuulamisoskust arendada.

Sest kuulamine pole seotud mitte ainult inimese meelega, vaid ka kommunikeerumisega üldiselt - aktiivse kuulamise oskus on tegelikult palju laiem, kui sageli arvame. See hõlmab nii rääkimist, teise poole ärakuulamist, ühesõnaga sideme loomist iseenda ja oma kaastöötaja või kliendi vahel.

Aktiivne kuulamine on tööalase edu üks võtmeküsimus, kuna õpetab arvestama igas olukorras selle inimesega, kellega töised tegemised kokku viivad. On loomulik, kui erinevalt rääkimisest on kuulamisel teema valik ja jutulõnga lahtiveeremise suunad kellegi teise käes. Seetõttu on kuulamine oluline suhtlemiskompetentsuse element. Ning seisneb tegelikult oskuses kuulata ja mõista kolleegi, võtta vastu infot, mida edastatakse.


Empaatia ja aktsepteerimine

Kuulamisoskusega seoses on suhtlemispsühholoogia vallas välja toodud kolm partnerisse suhtumise aspekti, mis aitavad selle oskuse arengule kaasa. Esimene on tingimusteta aktsepteerimine. Teine - empaatia. Ning kolmas - sotsiaalne soojus.

Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest saada kas hiljem ise ära kuulatud või vältida tõrjutu seisundisse sattumist. Samuti võib kuulamise ajal inimene liigselt mõelda omi mõtteid, sest on soov hankida teatud infokilde või näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone. Tagamõttena võib olla varjul ka soov hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi.

Kuulamine on aktiivne oskus

Aktiivse kuulamise oskust liigitatakse kolmeks: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine ja empaatiline kuulamine.

  • Vaikne kuulamine on oskus tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamise alla kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine.
  • Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine on seotud ka täpsustamisega - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Ning peegeldav on ka ümbersõnastamine - kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust.
  • Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus.
Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle alus on tõepärane enesetunnetus, eelarvamusteta suhtumine. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist.

Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab.

Kuulamistehnikad

Suhtlemispsühholoogia valdkonnas nimetatakse erinevaid kuulamistehnikaid, mille kasutamine on võimalik ka igas tööalases olukorras.

Inimene võib ennast kõrvalt jälgides aru saada, milline tehnika on olnud tema poolt kasutuses. Seejuures võib juhtuda, et teatud tehnika on ülekaalus - tuleks vaadata, kas see on andnud tööalaselt ka edusamme.

Esimene kuulamistehnika, mida ühiskonnas kasutatakse, on ignoreerimine. See on barjääri loomine, mis seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises, rääkija probleemi või isiksuse mitteväärtustamises ning peamiselt vaid oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine.

Teine tehnika on küsimine, enamasti täpsustamine. Selle esinemist on välja toodud kolmes vormis:

  • suletud küsimus - kuulaja esitab küsimuse, mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab;
  • avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot, küsimus puudutab rääkija antud infot lähedalt;
  • suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne.
  • Kolmas kuulamistehnika on soodustamine - kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi. Seejuures võib...

  • ... olla ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata;
  • ... olla kaja - korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni;
  • ... julgustada - mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida ning huvi, toetuse ülesnäitamine;
  • ... teha pausi - jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt.
  • Neljanda kuulamistehnikana toob suhtlemispsühholoogia välja ümbersõnastamise ehk aktiivse tagasiside andmise kuulajalt rääkijale. Sellele aitab kaasa:

  • sisu ümbersõnastamine - sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale.
  • tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust.
  • kokkuvõttev ümbersõnastamine - tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded
  • ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse. Näiteks:

    • Kui ma sinust õieti aru sain, siis "¦
    • Te arvate siis, et "¦
    • Mulle näib, et Te tunnete...
    • Sinu hääletoon peegeldab, et...
    Efektiivne kuulamine

    Aktiivne kuulamine on vastuvõtuprotsess, milles on tähtsad osad mõlemal, nii rääkijal kui kuulajal. See on samas ka tegelikult vastamine - vastamine räägitud informatsioonile ja sellega kaasnenud mitteverbaalsetele sõnumitele.Efektiivne kuulamine on seejuures väärtuslik oskus, mis annab kindla alustala tõepoolest õnnestuvale kommunikatsioonile ja aitab kaasa tööprotsessi paremale sujumisele.

    Efektiivne kuulamine on oskus keskenduda rääkijale, olenemata, kas räägitakse grupile või ainult sinule. Olles hea kuulaja, peaksid suutma oma sõnadega alati väljendada seda, millest just oli jutt.

    Kuulamisprotsessis osalevad: rääkija, kuulaja, info foneetiline esitlus ja ka keskkond. Viimaste arvestades saab kommunikatsiooni keskkonda teha mugavamaks ja kuulamise jaoks efektiivsemaks - näiteks sulgedes tänavapoolsed aknad, vältida müra tekke võimalusi jne.

    Et saada heaks kuulajaks:

  • Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana.
  • Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Ning tea, et suhtlemise tulemus sõltub samavõrra kuulajast kui rääkijast.
  • Väljenda oma tähelepanelikkust alati kui vaja!
  • Keskendu vestluskaaslase jutu sisule. Kõrvalda kõik kuulamist häiriv. Ära lase mõtetel uitama minna.
  • Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid.
  • Suhtu kõnelejasse eelarvamusteta. See loob suhtlemiseks soodsa avameelse õhkkonna, mis aitab rääkijal enda täpsemalt väljendada.
  • Anna peegeldavat kuulamist kasutades rääkijale teada, kuidas sa temast aru said.
  • Kuula iseennast. See oskus eelneb võimele kuulata teisi. Kui miski segab kuulamist, siis ära püüa seda varjata. Nii on olukord selgem ja valestimõistmine välistatud.
  • Täida võimaluse korral kõneleja palve, kui oled selle põhjalikult ära kuulanud.
  • Ära sega vaikselt kuulamist ära vaikimisega. Vaikides saab kuulamise asemel ka oma mõtetega tegeleda.
  • Ära teeskle kuulamist. Huvi puudus ja igavus on enamasti näost näha. See solvab kõnelejat. Parem on öelda, et antud momendil ei ole võimalik teist ära kuulata.
  • Ära katkesta partnerit ilma olulise vajaduseta.
  • Ära tee ennatlikke järeldusi- need segavad edasist kuulamist.
  • Ära hakka vastu vaidlema enne kui oled teise lõpuni kuulanud.
  • Ära esita liiga palju küsimusi. Küsi vaid siis, kui öeldut on vaja täpsustada.
  • Ära kasuta suletud küsimusi. Küsimuste rohkus muudab kuulamise ülekuulamiseks - saad teada vaid seda, mida Sina oluliseks pead, mitte aga seda, mis on oluline rääkijale.
  • Ära ütle lihtsalt: "Ma saan väga hästi aru, mida Sa praegu tunned", vaid väljenda sisuliselt, millest Sa aru said.
  • Ära kiirusta nõuannetega. Nii teevad need, kes kunagi ei aita. Kasuta nõuannete asemel peegeldavat kuulamist, et teada saada, mida partner tegelikult soovib.
  • Kasutatud allikad:

  • Eesti Põllumajandusülikooli suhtlemispsühholoogia loengu kursuse materjalid (www.eau.ee)
  • http://www.listen.org
  • http://www.studygs.net/listening.htm
  • Osale arutelus

    • Aive Antsov

    Raadio ettevõtlikule inimesele

    Hetkel eetris

    Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

    RSS

    Peopaik

    Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

    Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

    Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

    Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

    Küsitlus

    Millal plaanid suvel puhata?

    • Juunis
      17%
      17%
    • Juulis
      83%
      83%
    • Augustis
      0%
      0%
    • Ei puhkagi suvel
      0%
      0%
    • Muu
      0%
      0%

    Valdkonna tööpakkumised

    Uudised

    Teabevara

    Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine