Lastekaitse Liidu sekretär-juhiabi Margit Tasmuthi arvates kujundab sekretär asutuse üldpilti

Eesti laste heaolu eest seisva valitsusvälise organisatsiooni Lastekaitse Liidu sekretär-juhiabina töötab Margit Tasmuth, kes varasemalt on olnud ametis pikka aega lasteaiakasvatajana. "Tundsin aga, et loovus ja entusiasm hakkasid tasapisi kaduma. Jõudsin arusaamisele, et lapsed väärivad paremat ja mulle sobib rohkem kontoriöö," räägib ta.1993. aastal jõudiski Margit Lastekaitse Liitu tööle ning alguses oli tema ametikoha nimetus sekretär-asjaajaja. Praeguses sekretär-juhiabi rollis meeldib Margitile aga see, et on võimalik olla piisavalt individuaalne ja isikupärane ning omal moel kaasa aidata asutuse ettevõtmiste igasse tulemusse.


Uus väljakutse - arvuti!

Tööle asumine Lastekaitse Liitu oli tegelikult suur juhuste rida, leiab Margit. "Olin olnud ligikaudu kolm aastat lapsehoolduspuhkusel ja just lahkunud oma eelmiselt töökohalt, lasteaiast. Kindlat plaani tööle asuda veel ei olnud, kuid mõtted liikusid tasapisi selles suunas."

Lihtsalt käeharjutusena ja selleks, et vähemasti ära proovida, kuidas töö leidmine käib, vastas ta ajalehekuulutusele, mille sisu ei öelnud muud, kui et asutus otsib sekretär-asjaajajat.

"Minu saadetud avaldusele järgnes peagi kutse vestlusele, kus selgus, et tegemist on Lastekaitse Liiduga. Loomulikult oli see minu jaoks väga meeldiv üllatus, kuna ei leidunuks vist valdkonda, mis mulle südamelähedasem oleks olnud. Ega mul kontoritööst vaga palju teadmisi ei olnud, kogemustest rääkimata. Vestlusel ütlesin selle ausalt välja. See, et minu kasuks siiski otsustati, määras, nagu hiljem teada sain, minu varasem töökogemus lastega ja inglise keele oskus."


Millised olid esimesed emotsioonid ja tunded, kui selle ametikoha saite?

"Kõige esimene emotsioon oli üllatus, mis kasvas üle elevuseks. Kainenemine tuli siis, kui olin esimest päeva töölaua taga ja selgus, et minu teadmised kontoritööst ja -tehnikast on kasinamad, kui olin arvanud.

Oli aasta 1993 ja praegu nii igapäevane töövahend - arvuti, oli minu esimene suur väljakutse. Meie kontoris oli tollal ainult üks arvuti viie inimese peale ja kasutati seda kordamööda. Arvutiõpe oligi esimene samm minu pikal iseõppimise teel. Siinkohal ei saa kuidagi mainimata jätta oma vahvat töökaaslast, kes mind toetas ja tänu kellele juba paari päeva pärast kasutasin arvutit kui midagi täiesti iseenesestmõistetavat."


Kas on meeles ka esimene töönädal?

"Esimene nädal on meeles suurepäraselt. Selle sisse mahtus nii palju uut, võõrast ja hirmutavat. Õppida oli väga palju ja ega minust vist esimese nädala jooksul kellelgi suurt kasu ei olnud... Tänu headele kolleegidele oli sisseelamine kerge ja valutu ning pärast esimest nädalat suutsin ma juba hakata kasulik olema."


Individuaalse pärliga amet

Hariduselt on Margit "peaaegu" inglise filoloog, ta on õppinud inglise filoloogiat Tartu ülikooli kaugõppes (pärast Tallinna 7. Keskkooli, praeguse Inglise Kolledzhi eelkäija lõppu), kuid lapse sünni tõttu jäi ülikool tookord lõpetamata.


Kuidas üldse elutee viis Teid just sekretäri/juhiabi ametisse? Kas see oli juhuslik otsus?

"Ametikoha valik oli täiesti juhuslik. Kui olin otsustanud ametit vahetada, oli kindel teadmine ja soov vaid see, et töö peaks olema kontoritöö. Kui elu aga pakkus võimaluse teha tööd kontoris ja samas laste heaks, oli see minu jaoks parim, mis juhtuda sai."

Nüüd, olles Lastekaitse Liidu sekretär-juhiabi, tõdeb Margit, et suurim eelis on selle töö juures, et ta on kõigega kursis ja organisatsiooni tegevuse keskel. "Samavõrd oluline on minu jaoks see, et kuigi ei tee ise alati midagi "suurt ja ilusat" algusest lõpuni valmis, on ometi võimalik oma tööga panustada natukene igasse tulemusse."

Margit väidab väiksemagi kahtluseta, et sekretärina saab alati olla piisavalt individuaalne. "Siin on kindlasti määrav inimese isiksus ja soov, sest igasse töösse ja tegemisse on võimalik panna oma isikupära. Kus on aga piir isikupära ja eheduse ning ametieetika ja käitumisnormide rikkumise vahel, on sügavalt kogemuse ja tunnetuse küsimus."

Margit leiab, et oluline on alati meeles pidada, et sekretär kujundab väga suurel määral asutuse üldpilti.

"Kokkuvõtlikult siis ehk nii, et amet iseenesest ei sea piiranguid ja võimaldab individuaalsust rohkemgi kui nii mõnigi teine amet eeldusel, et ei ületata teatud piire."Sekretäri ja juhiabi rollidel on Margiti arvates vahet teha üsna raske. "Kuivõrd konkreetselt minu puhul on üleminek toimunud järk-järgult. Kui alustasin tavapäraste lihtsamate sekretäri tööülesannete täitmisest, siis aja jooksul oskuste ja kogemuste suurenemisega on lisandunud tööülesandeid, suurenenud vastutuse määr ja iseseisva otsustamise ulatus."


Kas sekretäri roll on asendamatu?

"Asendamatuid inimesi ei ole. Olen veendunud, et kui mind või siis kedagi teist samal ametikohal siin ühel päeval enam ei oleks, ei lakka organisatsioon veel seetõttu toimimast ja midagi väga olulist päris tegemata ka ei jääks - kohustused teiste vahel ära jagades saaks kõik ju kuidagimoodi tehtud. Küsimus on kvaliteedis, ajas ja harjumustes... "


Millised on tööülesanded antud ametikohal ja kas need on teie jaoks alati huvitavad?

"Tavapäraseid sekretäri-juhiabi tööülesandeid pole vist mõtet üles loetlema hakata. Telefonikõned - kirjavahetus - kontoritarvete tellimine - personaliarvestus - dokumendihaldus - kohtumised - protokollid jne. Lisaks sellele on minu tööks ka organisatsiooni tutvustavate infokogumike koostamine-toimetamine ja tõlketööd. Viimast peangi oma töös "suhkrutükiks"? - olgu selleks siis nii eestikeelsete tekstide toimetamine või siis igasugused eesti-inglise ja inglise-eesti tõlketööd. Lisaks sügavale huvile keeleküsimuste vastu olen ennast selles valdkonnas nii kursustel kui iseõppimise teel pidevalt täiendanud ja seetõttu pakub ka sellealane töö suurimat huvi, rahuldust ja eneseteostusvõimalust. Muidugi on ka igavamaid tööülesandeid..... kuid needki on võimalik enda jaoks huvitavamaks mõelda."


Aidata lapsi

Margit tõdeb, et aastate jooksul tekib sekretäri ametis siiski mõningane rutiin, aga rutiini tekkimise põhjus ei ole mitte töö iseloom.

"Tegelikult tähendab sekretäri tööpäev enda jagamist nii paljude erinevate asjade vahel lühikese aja jooksul, et rutiinist mõeldagi pole mahti. Põhjuseid tuleb otsida iseendast. Minu jaoks tähendab see eelkõige seda, et mõtlemisviisist ja enda hoiakutest oleneb väga palju. Ise optimistlikult suhtudes ei teki nii kergesti ka rutiini ja kui tekibki, on sellest kergem üle saada."

Praegusel ametikohal on Margitile iseenesest juba eriline organisatsioon, mille heaks töötab - sest laste kaitsmine on tema jaoks tähtis valdkond.


Miks on Lastekaitse Liit Eestis vajalik asutus teie arvates?

"Lastekaitse Liit on oma eesmärgi sõnastanud lihtsalt: aidata kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele. Lastekaitse Liit ei ole organisatsioon, mis otseselt suudaks lapsi kaitsta, kuigi nimetus sellele justkui viitaks.

Pigem on see ennetus- ja teavitustöö, mis on Lastekaitse Liidu kui mittetulundusorganisatsiooni roll ja põhitegevus. Kindlasti on Lastekaitse Liit vajalik, kuid nagu eesmärgi sõnastusestki nähtub, me "aitame kaasa". Selleks, et lastel oleks Eestis hea elada ja neisse suhtutaks kui täisväärtuslikesse ühiskonnaliikmetesse, ei piisa ühe organisatsiooni tegevusest, vaid pigem on see protsess, kus peavad koostööd tegema erinevad tasandid ja mis ei lõpe kunagi."


Kui kaitstud on hetkel Eesti lapsed?

"Lapsed ei saa üheski ühiskonnas üleliia kaitstud olla. Ei ole nad seda ka Eestis. Probleeme jagub nii riigi, omavalitsuste kui perekonna tasandil. Kuid oma isiklikele tähelepanekutele tuginedes tahan lõpetada ikka positiivsega - varasematest aegadest valusalt mällu sööbinud pildid tänaval laste peale karjuvatest või lapsi juustest sakutavatest emadest on jäänud möödanikku. Me väärtustame oma lapsi rohkem ja järjest enam juurdub arusaamine, et see väike inimene, kes meie kodus kasvab, ei ole mitte asi, mis meile kuulub, vaid mõneks ajaks meie kätte usaldatud isiksus, kellel me peame aitama suureks ja tubliks täiskasvanuks kasvada."


Mida soovite oma tööga seoses tulevikult?

"See on kõige raskem küsimus. Ma ei ole sellele kunagi mõelnud ja olen rahul olnud sellega, mis on. Mul tõesti ei ole erilisi soove. Vahest jääda iseendaks, ei, saada ikka paremaks."


Kolleegi kommentaar

Malle Hallimäe, Lastekaitse Liidu projektijuht:

"?Margit on kohusetundlik ja enesekriitiline inimene, kuid tal on ka arenenud huumorimeel. Ta on empaatiline inimene. Oma töös põhjalik, järjekindel ning annab endast alati parima. Tema panus on hindamatu organisatsioonist väljamineva eesti ja inglise keelse info korrektses esitamises (nii sisuliselt kui vormiliselt). Kolleegina on ta seltsiv, mõistev ja nagu öeldud omab head huumoritaju. Kui ta on midagi lubanud, siis seda ka teeb. Tal on hea tähelepanuvõime, vahe mõistus ning oskus end väljendada. Vahel harva löövad tal nö emotsioonid ülepea, kuid siis suudab ta ka end mõne aja pärast koguda.

Kuna meie töös tuleb ette ootamatuid tööülesandeid ja vahel peab neid täitma väga kiirelt, siis soovin Margitile pöörata tähelepanu enesesäästlikkusele (st vahel "?ei"? öelda, kuigi ei tahaks), et mitte endale liiga teha."?

Osale arutelus

  • Aive Antsov

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine