Hinga ja söö - et oleks hea. I osa

Päike paistab, kevadtuuled puhuvad, linnud laulavad, päev ei oska õigel ajal ära lõppeda - ilus on! Kogu sellest ilust on aga töö rügamise ja probleemide lahendamise tähe all pagana kerge mööda vaadata. Ja seda ilu üldse mitte märgata. Ja siis on kevad läbi! Ja siis on suvi läbi!

Keegi on öelnud, et geniaalsus seisneb lihtsuses. Võta või jäta, aga ma ei ole nii lihtsatele asjadele varem tähelepanu pööranud, nagu "sügavalt hingamine"? ja "rahulikult söömine"?. Ja ma pole vist kunagi varem kogenud oma aistingutes sel määral positiivseid muutusi.

Mis selles "sügavalt hingamises"? ja "rahulikult söömises"? siis nii erilist on? Tegu on ju toimingutega, mis sünnist inimesele omased. Viimasel ajal kogetu aga tõestab mulle jõuga vastupidist - mõlemad toimingud omavad eriliselt suurt ja mitmekesist mõju meie füüsilisele ja ka emotsionaalsele seisundile ning nendele tähelepanu pööramine aitab meil kogeda maailma enda ümber hoopis teistmoodi.

Alustan sellel nädalal hingamisest. Kirjeldan mõningaid erinevatest kohtadest loetud fakte ja lisan sekka omal nahal äraproovitud kogemusi.

1. Enamus inimesi neelab hingetõmbega vähemalt 2 korda vähem hapnikku kui võimalik.

Olen proovinud sügavalt hingamist (ehk "kõhtu hingamist"? või "diafragmaga hingamist"?) ja üks avastus on see, et nii tõepoolest mahub rohkem õhku kopsudesse :). Inimene kipub sportides juba iseenesest (näiteks joostes) sügavamalt hingama, aga rahulikus seisundis saab mõttejõuga sama teha. Diafragmaga hingamise mõte ei ole rahulikus olekus ähkida, vaid kaasata hingamisse pidevalt ka kopsude alumine 2/3. (NB! Seda, kas kopsu alumised osad on hingamisse kaasatud, saab testida, kui vaadata, kas kõht sisse hingates kergelt punni läheb.)

2. Sügavalt hingates paiskuvad kehasse endorfiinid (kehasisesed mõnuained), mis kutsuvad esile hea enesetunde.

Siinkohal ühinen nende inimestega, kes sportimise järel kogevad meeldivat tunnet, suure väsimuse asemel. Ma olen selle mõnusa tunde siiani lihtsalt liigutamise arvele kirjutanud, kuid jooksmise ajal keskendunult sügavalt hingates on enesetunne veelgi parem. Rahulikus seisundis (ehk mitte sportides) on sügavalt hingamisel veel üks positiivne väärtus - nii on võimalik pidevalt kogeda sama meeldivat enesetunnet nagu jooksmise järel.

3. Kõige aktiivsemaks hapniku tarbijaks on aju, kus miljardid rakud ootavad näljaselt oma kütust. Aju, mis kaalub 3% meie kehamassist, kulutab ära 20% üldisest hapnikukogusest. Sügav hingamine ja rohkem hapnikku rahustab aju seisundit ja mõjutab oluliselt keskendumisvõimet.

Mul on tööd tehes aju täiel võimsusel sisse lülitatud praktiliselt kogu aeg, ja seetõttu kipub see instrument aeg-ajalt oma võimete piirini jõudma ja väsima. Kuidas on Sinuga? Minu jaoks tähendab selline võimete piiril toimetamine peaaegu alati kadusid keskendumisvõimes. Sügavalt hingates olen kogenud keskendumisvõime paranemist - aeg-ajalt on see mind isegi päris üllatanud. Lisaks sellele olen kogenud huvitavat efekti - keskendunult sügavalt hingamine toob kaasa füüsilise rahutunde, millele nagu varjuna järgneb emotsionaalne rahutunne. Olen sellest järeldanud, et keha ja vaim käivad ikka palju rohkem käsikäes, kui esialgu tundub.

4. Rikutud tujuga või hirmunud inimene kipub hinge kinni hoidma ja väga pinnapealselt hingama. Pinnapealne hingamine toodab aga ärevusele viitavaid signaale ja vaim kipub jällegi sellega kaasa minema.

üks lihtsamaid ja võimsamaid stressi lagundavaid tööriistu, kui nii võib öelda, on sügavalt hingamine. Olles stressis olnud, olen proovinud "jõuga"? sügavalt hingata, ja esialgu tahaks keha nagu öelda: "Oota, mis Sa teed nüüd?!"? (pinges olles on kõhulihased nii jäigad, et ei lasegi kõhuga hingata). Aga!, kui keha näeb, et mul on sügavalt hingamisega tõsi taga, ta leebub ja "laseb"? mul sügavalt hingata. Ja siis - järgneb füüsilisele rahunemisele varjuna mis? Just! - Emotsionaalne rahu. Proovi järgi.

5. Rakud kas (1) toodavad energiat või (2) ladestavad rasvu. Hapnik on kütus, mis aitab toidu ja vedeliku energiaks "põletada"?. Hapnik aitab viia kehast välja toksiinid ehk produktid, mida keha selles protsessis energiaks muuta ei suutnud.

Kas minu keha on rasvaladu või põletusahi? Hingamine peaks seda rohkem mõjutama kui miski muu. Mõned tulemused, mida olen kogenud: (1) kõht kinni küll ei ole. Tualetis käimist on loodus viimasel ajal sagedamini esile kutsunud ja ehk see näitab, et keha saab paremini toime ka toksiinide väljutamisega. (2) Aeg-ajalt kaalu peal käimine räägib, et millelegi muule rõhku panemata on sügavama hingamise abil ka kehakaal pisut langenud.

6. Stress (ummik maanteel, ülemus vm) paiskab organismi stressivastast hormooni (adrenaliini), tavaliselt on täpsemalt tegu norepinefriiniga. Kui seda on juba verre omajagu eritatud ja selle varu otsakorral, aeglustub ainevahetus ja lisaks sellele hakkab organism tootma rohkem insuliini (ehk näljahormooni), mis meid sööma ajab.

Stressis olen ma ise kogenud imelikku erutust, mis esialgu nagu mobiliseerib, kuid hiljem lihtsalt jõuetuna teelahkmele jätab, kust 10 võrdselt olulist teed laiali hargnevad. Vastik mittehakkamasaamise tunne ajab aeg-ajalt ikka hullult sööma. Sügavamalt hingates"¦ vt punkte 3 ja 4.

7. Väsinud rakk tähendab väsinud organismi ja väsinud Sind.

Äkki ei ole kevad väsimuse ainus põhjus? Äkki ma väsitan oma rakke ise ka parasjagu? Ei saa eitada - sügavamalt hingates on energiapaagid rohkem täis. Ehk - rakud saavad rohkem hapnikku ja selle abil toidust paremini energia kätte, ja raku sisemus on tervem ja elurõõmsam.

8. O. Warburg (Nobeli preemia laureaat) leidis, et terved rakud muutuvad halvaloomulisteks siis, kui nad ei saa piisavas koguses hapnikku.See kõlab pagana hoiatavalt, et mitte hingamise ja hapnikuga varustatusega mitte tegeleda.

Osale arutelus

  • Timo Rein

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine