Hinga ja söö - et oleks hea. II osa

Selle nädala mõtted on, nagu lubatud "rahulikult söömise"? kohta. Seda on vähemalt minul olnud oluliselt raskem teha kui sügavalt hingata. Sest nagu ikka, on ka mul kogu aeg nii kiire-kiire.

Homme lõunale minnes vaata, kas inimesed Su ümber "söövad"? või "teevad ühe kiire lõuna"?. Seejärel kae enda taldrikusse - kas Sa sööd rahulikult seda toitu, mida oma maitse järgi valisid, või tõstad teistega jutuajamise vahel toitaineid suhu ja neelad need kärmelt alla, et piiratud ajaga toime tulla. Mul pole siiani olnud süües "võitmisega"? mingeid probleeme - nii toitumisele kuluva aja kui söögi mahu järgi olen harjunud olema pika puuga eesotsas:).

Nüüdseks olen juba rohkem kui kuu toitumisalasest "tippspordist"? loobunud ja söönud rahulikult. Sõna otseses mõttes. Jagan siinkohal mõningaid loetud fakte ja sekka oma nahal kogetut söömise, ja just aeglase söömise, vallas.

1. Toidu seedimine algab suuõõnes.

Sülg sisaldab tärklist lagundavat ensüümi, mille toimel lõhustub näiteks tärklis suhkruteks. Suus lagundatakse süsivesikud, sülje toimel saab alguse kogu seedeprotsess.

Suule ning mälumisele pole ma varasemalt suurt tähelepanu pööranud. Olen ikka arvanud, et magu on seedimise peastaap, ja peabki kõigega ägisemata toime tulema. Ajutised ägisemised kõhus olen pannud oma mao piiratud võimekuse arvele. Mõni aeg tagasi otsustasin, et prooviks õige teistmoodi. Nüüd istun taldriku ees ja mälun valitud toitu seni, kuni selles on ?½ osa toitu ja ?½ sülge. Alates sellest päevast olen kaotanud kõik söömisvõistlused (läheb kauem aega ja jõuan vähem süüa). Hinges aga tunnen, et tegelikult ma hoopis võidan, ja just selles, mis ma toidust kätte saan. Mis seda tõestab? ühest küljest see, et kõht ei ägise enam peaaegu kunagi, ja teisalt see, et energiat jagub rohkem. Ja veel üks oluline asi - paljud toidud on maitsvamad (osadel on isegi selliseid maitseid, mis esimese hooga ei avaldu). Proovi järele.

2. Toit muutub organismile omastatavaks alles siis, kui ta on jõudnud vereringesse.

Toidul, mis vereringesse ei jõua, ei ole toiteväärtust, ja tuleb kehast eemaldada. Kiirelt süües jääb toitude omastamine poolikuks ja seedimine pikeneb kordades.

Kiire söömine ja sellele järgnev raskendatud seedimine nõuab palju energiat - ja teisalt, palju energiat jääb ka kätte saamata. Piltlikult võiks seda kujutada nii. Bensiinijaam. Kui tankimisautomaadid hakkavad tühjaks saama, kutsud tsisternauto neid täitma. Tankimismees tuleb, kuid tal on vaid üks minut aega, et ennast tühjaks (ja Sind täis) laadida. Kiirustades tehtud protsessi tulemusel voolab osa bensiinist hoidlatesse, sealjuures väsitab kiirustamine kõvasti, ja mis kõige kurvem, SUUREM OSA bensiinist lahkub tsisternautoga. Rahulikult süües ja toitu korralikult läbi närides jõuab keha rohkem suhu aetud toidust ära seedida. Lisaks sellele on seedimisele minev energia väiksem. Tõestuseks piisab mulle sellest, et nüüd ei vaju mu silm peale sööki vägisi looja ja samuti, et söömisjärgselt ringi liikuda on sama kerge kui enne sööki.

3. Süüa tasub nii kaua, kuni Su kehal on veel hea olla.

Oi, kui ahvatlev on vahel kõvasti ning piiritundeta süüa! Ja kui lootusetult ebameeldiv on pärast sellist söömaaega olla. Vähem süüa on olnud minu jaoks suurem väljakutse, kui oleksin osanud esialgu arvata. Vahel satub ikka hirmus häid toite ette, ja kuidas Sa siis loobud sellest või võtad ainult ühe kulbitäie?! Ja vahel on mingi kontrollimatu sundus sedavõrd palju süüa, et peale sööki on raske püsti seista. Tundidega saab keha sellest üle, aga enesetunne on sant tükk aega ning mitu teist head asja jääb võibolla nautimata. Enda üllatuseks olen näinud, et aeglasemalt süües ei jaksagi nii palju süüa (kõht saab täis ja aeg otsa).

4. üks hea mõte veel.

Meie söögiks on taimse ja loomse päritoluga ained, mida organism otse omandada ei suuda. Tärklis ehk süsivesikud (põhikoostisosa nt. leivas, kaerahelvestes, kartulis, makaronides jm), valgud (põhikoostisosa nt. lihas, kalas, pähklites, piimas, munas jm) ja rasvad (põhikoostisosa nt. õlis, võis) läbivad suus, maos ja sooltes füüsilise ja keemilise "peenestamise"? protsessi, et keha saaks need omastada ja energiaks muundada.

Mõned aastad tagasi avastasin, et mu organismil on palju lihtsam (loe: vähem energiat nõudev) seedida süsivesikuid, valke ja rasvasid eraldi kui koos. Olen paar aastat toitumisel näiteks kartulit ja liha eraldi söönud ning tänu sellele peale igat toidukorda end palju paremini tundnud. Erinevate toitainete eraldi söömine on ajaga nauditavaks harjumuseks saanud. Oma kogemuse põhjal julgen väita, et erinevus on sedavõrd suur, et paneb mõtlema, miks sellest nii vähe räägitakse. Milles see erinevus siis väljendub? Mul on peale söömist PALJU KERGEM OLLA ja ma usun, et toitained jõuavad ka nii paremini õigesse kohta.

Sellised mõtted siis keset ilusat kevadet. Rahulikult süües ja hingates on tekkinud aega rohkem vaadata, mis ümberringi toimub. Kõhus on hea, hing(amis)es on hea ja kokkupuude maailmaga enda ümber on seeläbi ka kuidagi talutavam, isegi täitsa mõnus:)

Seekordne lugu on järjeks eelmisele nõuandele "Hinga ja söö - et oleks hea I. osa"

Osale arutelus

  • Timo Rein

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine