Imagost ja edust suhtlemisel

Sõna imago tuleb inglisekeelsest sõnast image, mis tähendab kellestki või millestki avalikkuses loodud kujutluspilti.

Imidzh ehk imago on inimese jaoks oluline väärtus, sest igaüks mõtleb vahel sellest, kuidas ennast muuta võiks, millises suunas areneda ning mil moel olla suhtlemisel selline, nagu tegelikult sisimas soovitakse. Vahel võib nii mõnelgi sekretäril olla probleem see, kuidas anda edukalt edasi soovitud sõnum oma ülemusele, kaaskolleegile ja kliendile...

Mis ikkagi on imago? Kuidas seda muuta?

Sageli väidavad psühholoogid, et sellel, kuidas meie ise end tajume ja kuidas tajuvad meid teised, on vaks vahet. Iga enda isiksusest ja isiksuseomaduste arendamisest huvituv isik võib vahel endalt küsida ja erinevates töösituatsioonides lihtsalt vaadelda:

  1. Mille järgi tehakse järeldusi tema kohta?
  2. Kas erinevate inimeste jaoks on ta erinev?
  3. Kuidas luua endast selline mulje nagu vaja?
  4. Kas osatakse alati olla isikupärane, väärtustades enda kõiki omadusi?
Samm edasi oma isiksuse ja imago vaatlemisel-kujundamisel on juba seegi, kui me teame, kes me olla tahame.

Vastavalt sellele saab välja kujundada ka oma imago - mõjutada seda, kuidas teised meid tunnetavad ja meile reageerivad. On väidetud, et sobiv imago toetab alati meie eesmärkide saavutamist.

Mõned psühholoogia alased raamatud väidavad, et pole mõtet ennast muuta selles suunas, mis tundub väga võõras ja kauge. Antakse nõu, et ka imago puhul tuleks lähtuda isiksuse eripärast ja harmoonia loomisest sisemise ja välise maailma vahel.

Sest ammutuntud tõde on see - kui inimese isiksus on harmooniline ja sisemise tasakaalus, kiirgub seda ka tema välimusest ja olemisest.

Riiete või ehetega imago muutmine annab küll soovitud efekti, et anda endast parim, kuid samas tuleks arvestada, et edukat suhtlemist mõjustavad ka psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid.

Imago alla käib üldjoontes inimese hoiak, kõnestiil, hääl, kehakeel, tema kõnnak ja naeratus, kogu välimus - riietus, soeng ning tegelikult kõik, mis inimene on.

Oma imago otsingul võib esitada küsimusi:

  1. Kes ma tahan olla ja millist signaali välja saata?
  2. Kas ma täna saadan seda signaali välja?
  3. Mis mängib minu jaoks olulist rolli, mis on minus erilist?
  4. Milline on minu kõnestiil?
  5. Milline on minu kõnnak? Kas seda on vaja muuta?
  6. Mida räägib minu riietumisstiil ja soeng? Kas olen sellega rahul?
  7. Kas minu sõnad, minu kõne ja minu välimus on harmoonias? Väljendavad nad üht sõnumit?
  8. Mida saaksin veel teha selleks, et anda endast edasi just seda sõnumit, mida soovin?
Nende küsimuste üle analüüsides peaks inimene teoreetiliselt saama rohkem selgust osas, milline on see sõnum, mida ta anda soovib ja kuidas ta saaks seda välisele keskkonnale edastada.

Mõnel määral aitab nende küsimuste üle arutlemine ka enda imago kujundamisel esimesi olulisi samme teha. Sest imago muutmine ei pruugi alata mitte ainult uue soengu tegemisest, vaid hoopistükkis enese põhjalikust analüüsist.

Baltasar Graciini on öelnud, et olla midagi väärt ja teada, kuidas seda välja näidata, on olla kahekordselt midagi väärt!

Isiksuse eripära ja kommunikatsioon

Imidzhi loomist on vahel tõlgendatud ka kui soovitud efekti tekitamise kunsti, mis aitab saada endast teadlikuks ja õppida kujundama iseend ning oma välimust vastavalt eesmärkidele.

Samuti on imago valdkonnast rääkides tähtis teadvustada iga isiksuse eripära ehk individuaalsuse sära ning oskust just seda esile tuua. Endale sobiva imago kujundamine on tegelikult just leidmine, kuidas oma isiku eripära ja stiiliga sobituda keskkonda.

Selleks, et olla enda isiksuse sära väljatoomisel edukas, loeb seegi, et hea ja isikupärane suhtlemisoskus annab soovitud efekti saavutamisel suuremad plussid. Suhtlemine on ju see infovahetusprotsess, mille käigus toimub nii vastastikune mõjutamine kui ka üksteise tähtsustamine.

Oma soovitud sõnumi edasi andmine toimub teabevahetuses ehk kommunikatsioonis, kus mõjub ka sotsiaalne pertseptsioon - suhtlejate vastastikune mõistmine ja hindamine.

Et olla isikupärane igas kommunikatsioonis, võiks mõelda - kuidas olla konventsionaalne minetamata samas spontaanust ning kuidas olla üheaegselt nii sensitiivne kui ka mõjuv ja edukas.

Öeldakse, et edukas suhtlemiskompetentsus on kui võimete kogum, mis:

  1. toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hääle omadustele jms;
  2. eeldab nii sõnaliste kui mittesõnaliste suhtlemisvahendite valdamist;
  3. avaldub kasutuselolevate ja käepäraste käitumismallide olemasolus ja nende vahetamise võimes;
  4. on seotud mingil kutsealal vajalike rollide valdamisega;
  5. peegeldub subjekti suhtlemisomadustes (avatus, veenmisvõime, sarmikus).
Takistused enda soovitud sõnumi edastamisel

Soovitud sõnumi edastamist kommunikatsioonis oma ülemusele, kaaskolleegile või kliendile mõjuvad üheaegselt nii psühholoogilised, sotsiaalpsühholoogilised kui ka füsioloogilised tegurid.

Järgnevalt mõned tegurid, mis võivad ilmneda ja mis soovitud imago võiisiksuse sära esiletoomisel võivad olla nii takistavad. Osasid saab ennetada, osasid küll mitte. Hea, kui enne tähtsat üritust või ettevõtmist oled nende ilmnemisvõimalusest teadlik.

Keskkonnast ja situatsioonist tingitult võivad olla suhtlemistõkked:

  • müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri;
  • keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia;
  • suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused;
  • situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek.
  • Sõnumi edastaja võib ise luua järgmisi suhtlemistõkkeid:

  • sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita;
  • seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult;
  • ollakse liiga monoloogiline;
  • eelarvamused kuulajate suhtes;
  • eelarvamus esitatava suhtes.
  • Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked võivad olla:

    1. lähtutakse jäigast ootusmudelist;
    2. psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja või/ja teema suhtes;
    3. keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale;
    4. ettevalmistamatus.
    Et aga oma soovitud sõnum saaks ka edastatud, tuleks teada, et edu annab enamasti see, kui on olemas suhtlemise järjepidevus ning vastastikune aktsepteerimine.

    Kasutatud allikad:www.kakonsultatsioonid.eewww.eau.eewww.delfi.ee

    Osale arutelus

    • Aive Antsov

    Raadio ettevõtlikule inimesele

    Hetkel eetris

    Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

    RSS

    Peopaik

    Korralda oma koolitus või konverents tulirelvamuuseumis ja lasketiirus

    Taktikalise laskmise keskus suudab teile korraldada unustamatu firmaürituse. Meie konverentsiruum asub tulirelvamuuseumis, kus saab tutvuda tulirelvade ajalooga, viia läbi koolitusi või konverentse.

    Pidupäev Kuulsaalis

    Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

    Küsitlus

    Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

    • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
      28%
      28%
    • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
      17%
      17%
    • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
      10%
      10%
    • Suvepäevi ei peeta
      45%
      45%

    Valdkonna tööpakkumised

    Teabevara