Loovus aitab leida hallist argipäevast ebatavalisi ideid

Kõige edukamad organisatsioonid on mõistnud, et loovus on töötajate sünnipärane võime ning muutnud oma kultuuri nii, et seda varjatud aaret vabastada.

Enamik muutusi saab alguse loovast ideest. Loovuses on kõige olulisem ideede genereerimine, vähemtähtis on nende kogus ja kvaliteet. Julgustades töötajaid omi mõtteid välja ütlema, on juhtidel võimalus saada ideid ja lahendusi, mis võivad viia organisatsiooni kasuliku muutuseni ühel või teisel viisil.

Kogemus ja uuringud on tõestanud, et loovus avaldub organisatsioonis, kui juhtkond on ise pühendunud, loob eeskuju ja käitub loovust toetades. Suurbritannia TOP 1000 ettevõtete uuring näitas, et kõige edukamaid eristas teistest kolm näitajat:* ideede juhtimise protsess,* loova keskkonna soodustamine,

* avatud juhtimisstiil, mis tasakaalustas juhi ja alluva suhteid.

Väljakujunenud hoiakute ja käitumismudelite muutmine organisatsioonis ei toimu üleöö. Seepärast on oluline, et juhtkond viibib uute käitumismudelite kujundamise eesliinil, julgustades teisi loovalt mõtlema. See võib tähendada mõnede reeglite või tavade murdmist, mis on takistuseks loovuse avaldumisel.

Tihti ollakse harjunud iganädalast nõupidamist läbi viima koosolekuruumis, kus igaüks on aastaid istunud samal kohal, joonud sama kangusega kohvi samast kruusist, päevakord kordub ja koosoleku juht on sama. Liig on oodata sellises rutiinis loovat mõtlemist.

Organisatsiooni väljakujunenud käitumisnormide muutmine võib olla veidi hirmutav, aga leiab enamasti rohkem toetajaid, kui juht arvata oskab.

Tean juhti, kes viib nõupidamisi läbi kord mere ääres muulil, kord vanades varemetes. Ja teist juhti, kes tutvustas inimestele oma visioone fotosid ja pilte kasutades. Need on juhid, kes loobunud vasaku ajupoolkera sõltuvusest ja kasutavad ära ka parema ajupoolkera emotsionaalse ja kujundliku mõtlemise. Enamik organisatsioone põhinevad siiski loogilisel ja ratsionaalsel mõtlemisel.

Lubades parema ajupoolkera loova mõtlemise lavale, kogetakse pidevat uute mõtete voolu, millel on potentsiaal organisatsiooni muuta.


Loovus on kohanduv või innovaatiline

Enamik meeskonna toimimise teooriat tundvaid inimesi teab, kui olulisel kohal on rollid, mis kujunevad isiksuse omaduste ja töö tegemise individuaalse stiili alusel.

Vähem teatakse, et ka loovus avaldub inimestes erineval viisil. Briti psühholoog dr Micha?­el Kirton, kes uuris juhtide probleemilahenduse protsessi, on kirjeldanud loovuse kahte erinevat stiili, kohanduvat ja innovaatilist.

Kohanduva loovusstiiliga inimene eelistab toimida teadaolevate struktuuride ja süsteemide raames, nad kasutavad loovust olemasolevate mudelite ja protseduuride muutmiseks. Need on inimesed, kes teevad asju paremaks.

Innovaatilise loovusstiiliga inimesed eelistavad toimida vähemate reeglite ja struktuuridega. Nad kasutavad oma loovust väljaspool olemasolevaid mudeleid ja protseduure. Nemad teevad asju teistmoodi.

Kirton leidis, et juhid toetavad kohanduvast loovusest sündinud ideid kergemini, sest need püsivad tavaliselt olemasolevate mudelite raames. Innovaatilisest loovusest sündinud ideed saavad harvemini juhtkonna toetuse, kuna nende rakendamine nõuaks organisatsioonikultuuri muutmist.

Organisatsioonid vajavad mõlemat loovuse stiili. Meeskondi luues ja inimesi valides on soovitav arvestada juba eelnevalt ka erinevate loovusstiilidega.


Loovuse protsess on suunatav

Loovuse avaldumiseks on vajalik töökohas luua seda toetav keskkond ning kasutada loovmõtlemise tehnikaid ja vahendeid.

* Loova mõtlemise soodustamiseks võta aega, ära kiirusta, luba meeskonnal võtta kogu vastutus oma loovprotsessi eest,* keskendu kogu meeskonnaga eesmärkidele - see on alus loovuse tekkeks,* keskendu tulevikule, praegused probleemid on kõigile hästi teada,

* loo selged seosed loova mõtlemise ja äritulemuste vahele.

Loovmõtlemise protsessi vältimatud komponendid on teema eesmärgistatud kirjeldamine, uue idee loomine ja loodu kriitiline hindamine.

Kui varem arvati, et loovmõtlemine on alateadvuslik ega allu mõtleja kontrollile, siis tänapäevased mudelid eeldavad, et uusi ideid on võimalik eesmärgipäraselt luua ning loomisprotsess on mõtleja kontrolli all.

Organisatsioonid, kes on läbinud loovuse äratamise programmi, on märganud mitmeid positiivseid muutusi: töötajad on pühendunumad ja teadlikumad organisatsiooni eesmärkidest,* paranenud on moraal ja kaadri püsivus,* suurenenud on kokkuhoid ja vähenenud raiskamine,* töökeskkond on turvalisem: mõned ettevõtted leidsid, et 20% uutest ideedest oli seotud turvalisusega.

Osale arutelus

  • Piret Bristol

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine