Jutuajamine võõraga

Tihti tuleb meil oma töö- ja ühiskondlike kohustuste tõttu osaleda vastuvõttudel, presentatsioonidel, kliendipäevadel, konverentsidel jne. ürituse üheks osaks on kujunenud seltskondlik koosviibimine klaasi veini või tassi kohviga.

Eesmärgiks on vabamas õhkkonnas mõtteid vahetada, uusi kontakte luua, end näidata ja teisi vaadata. Paljude jaoks on võõrasse seltskonda minek tõsine katsumus - kuidas teha nii, et mitte üksi seista ja ebalevalt ringi vaadata, tundes end ringist väljas olevana ja üksildasena, vaid et see aeg mööduks mõnusalt ja huvitavalt koos teiste inimestega. Kui seltskonnas juhtub olema mõni tuttav nägu, hingame kergendatult ja klammerdume temasse. Nii jäävad uued ja huvitavad kontaktid sündimata. Paljudele ei ole lihtne ja pole ka oskusi, kuidas luua kontakt võõra inimesega. Eestlane on kord juba kinnisevõitu ja tõsine inimene, kes arvab, et kui midagi rääkida, siis peab midagi olulist ja põhjapanevat öelda olema, lihtsalt niisama juttu puhuda tunduks nagu imelik. Ka meie kultuur ei toeta eriti avatud suhtlemist.

Kuidas siis alustada väikest vestlust võõra või vähetuttavaga?

Kuid enne kui rääkida vestlusest, peatume sellel, kuidas end häälestada uueks kontaktiks. Teatud ärevus kontakti alustamisel on kõigil, kel vähem, kel rohkem. Suhtlustõkkeks kujuneb sisemine pinge juhul, kui meid valdab hirm saada tõrjutud, kuna mõtleme, et me pole piisavalt targad, rikkad, ilusad, atraktiivsed jne. Sellega paneme end juba enne suhtluse algust allapoole. Mõnikord takistab meid mõte, et järsku teine arvab: ma tahan temalt midagi saada. Seega on tähtis muuta oma mõtlemist: te lihtsalt tahate huvitava inimesega tuttavaks saada ja juttu puhuda. Mis edasi saab, sõltub, kuidas jutt klapib. Praegu te pakute teisele inimesele oma aega ja huvi. Kui ta seda vastu ei võta, on ta end ilma jätnud ühest võimalusest oma elus. Ja kui vaatamata teie pingutustele kontakt ebaõnnestub, arvestage sellega, et keeldumise taga võib olla tuhat põhjust, mis ei ole mingil moel seotud teiega. Enesekindlust annab ka teadmine, et ülimalt tõenäoliselt on samas ruumis inimesi-eriti need, kelle näol on rõhutatult ükskõikne ja tõrjuv ilme- kes tunnevad end sama ebamugavalt ja on õnnelikud, kui teie võtate riski ja alustate vestlust.

Ärevusest aitab üle saada tähelepanu ümberlülitamine oma mõtetelt väljaspoole ja keskendumine ümbritsevale, otsimaks inimest, kellele läheneda, kellega alustada vestlust. Ka esimese jututeema leiate ehk sealt, kui hoolega vaatate.

Arvestage sellega,et teie kehakeel räägib enda eest ise. Kõige tähtsam on soov suhelda ja selle väljanäitamine - sõbralik ilme ja huvitatud pilk on märguandeks, et olete avatud suhtlemisele. Sobiv distantsi valik - mitte liiga kauge ja mitte liiga väike - näitab respekti kaaslase suhtes. Kuid vestluse arendamiseks tuleb rääkima hakata.

Millest siis rääkida võõraga?

Hea on alustada millestki ühisest - nagu inglased, kelle traditsiooniline jutualustus on ilm. Selleks võib olla midagi äsjakuuldud esitlusest, tootest, ettekandest, mõni väike nali, aktuaalsed sündmused, pakutava veini huvitav maitse jms. Siin ei piisa vaid faktide konstateerimisest (näit. "Täna paistab päike") , vaid lisada tuleks teie mõtted, tölgendused, tunded fakti kohta ("see teeb meele rõõmsamaks ja annab energiat juurde" või "autosõit muutub ohtlikumaks, sest ere päike pimestab") - just see on huvitav. Seejärel tundke huvi, mis partner arvab sellest, millest rääkisite. Andke oma partnerile aega end koguda, pidage paus välja. Oluline on toetada dialoogi, mitte pidada monoloogi. Põnevus suhetes tekib siis, kui mõlemad tunnevad siirast huvi teineteise mõtete ja tunnete suhtes. Iseenesest polegi tähtis, millest räägite, peaasi, et see tekitaks reaktsiooni, mis sulatab jää. Kontakti loomise eesmärgiks on anda teisele inimesele teada, et te nägite teda ja ta on teie jaoks huvitav.

Oluline on, et valitud teema sobiks parajasti valitseva meeleoluga.

Kui kontakt sujub, on aeg end tutvustada.

Raamatus Suhtlemisoskused toovad autorid välja kolm asja, mis on vaja vestluse ülalhoidmiseks: küsimuste esitamine, aktiivne kuulamine ja eneseavamine. Need kolm asja peavad olema tasakaalus. Kui ainult küsite ja midagi omalt poolt vastu ei anna, võib vestlus tunduda partnerile ülekuulamisena. Kui vaid räägite ja ei anna kaaslasele võimalust oma mõtteid avaldada, võite teisele tunduda ennasttäis etlejana.

Kontakti loomise oskus nagu ka teised suhtlemisoskused on õpitavad ja arendatavad, kuid selleks tuleb teha endaga tõsist tööd. Kõige tõhusam meetod õppimiseks on osalemine suhtlemistreeningus, kus on võimalus saada tagasisidet videopildilt ja õppida grupikaaslastelt.

Mis on karid, mida peaks vestluses vähetuttavaga vältima?

Ei soovitata minna sügavale poliitilistesse ega eialastesse aruteludesse. Eriarvamuste korral ei ole vaja minna ägedalt vaidlema, vaid libiseda üle teisele teemale. Ka tagarääkimine, tugevad negatiivsed hinnagud, kategooriline toon ei toeta vestlust. Samuti oma saavutuste pikk ja põhjalik esiletoomine ja nende pidev rõhutamine tekitab ebamugavust ja pigem reedab teie ebakindlust. Ettevaatlik tuleks olla ka anekdootidega ja üldse naljadega. Inimestel on erinev huumorimeel ja teid võidakse mõista väga valesti. Samas on mõnus huumor vägagi omal kohal.

Tundlik tuleks olla kaaslase privaatsuse piiri suhtes ja seda mitte ületada (majanduslik olukord, tervis, eraelu).

Põhilised suunanäitajad vestluses on vastastikune respekt ja siiras huvi ning julgus võtta risk eneseavamiseks, näitamaks oma ehtsaid mõtteid ja tundeid. Just selliselt toimub maagiline moment inimeste vahel, millest võib sündida pikaajaline väärtuslik suhe.

Astugem võõrastele lähemale ja saagem omadeks!

Allikas:

MTü Iseseisvad Konsultandid

Osale arutelus

  • Tiiu Saks

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine