Alluva ametialaseid e-kirju võib tööandja lugeda

Kui isikliku kirjavahetuse keeldu pole, võib nuhkimise kohtusse kaevata.

Eelmisel nädalal avalikkuse ette jõudnud majandusministeeriumi allasutuses töötanud Sirli Tarve juhtum, kes kaotas töökoha talle asutuse meiliserveri kaudu saabunud e-kirja sisu tõttu, sundis juristidelt küsima, kas ja millal võib tööandja lugeda alluva tööserverisse saabuvaid e-kirju.

Tegutsemisjuhend tööandjale on siin üks ja selge: töölepinguline suhe on alluvuse ja kontrolli suhe, mis ühtlasi tähendab, et alluva tööalast kirjavahetust on õigus lugeda. Eraldi lugu on isiklike kirjadega.

"Tööandja peab kehtestama reeglid, et isiklikku kirjavahetust tööarvutiga ei peeta. Kui ta neid reegleid kehtestanud ei ole ja tööandja loeb töötaja intiimse sisuga kirju, siis on töötajal õigus pöörduda kohtusse," selgitas jurist Helve Toomla. "Teine lugu on töökirjadega, mida tööandjal on õigus lugeda. Töölepinguline suhe on kontrolli ja alluvuse suhe. Seega võib tööandja kontrollida, kuidas alluv oma tööd teeb ja kas õigesti teeb."


Reeglid paika

Sama kinnitas Tartu ülikooli dotsent, advokaadibüroo Rando Antsmäe vandeadvokaat Gaabriel Tavits: "Tööandjal on õigus kontrollida, kuidas töötaja kasutab tööandja poolt antud töövahendit, milleks antud juhul on tark- ja riistvara." Kuid asjal, nagu ikka, on mitu tahku. "ühelt poolt ütleb meile põhiseaduse paragrahv 43, et igaühel on õigus tema poolt või temale saadetud sõnumite saladusele," ütles Tavits. "Seetõttu tuleb vaadata iga konkreetse juhtumi üksikasjaolusid. Et vaidlusi vältida, tuleks reeglid kokku leppida kas töölepingus või sätestada näiteks sisekorraeeskirjas."

Põhiseadusega ettenähtud kirjasaladuse õiguse võib töötaja "ära unustada" siis, kui ettevõttes on paigas kindlad reeglid, mis ütlevad, et isiklikke kirju tööserveris kirjutada ei tohi. "Reegleid on vaja kas või selleks, et kui näiteks töötaja haigestub, siis peab keegi ta töömeilidele ligi saama," ütles Eesti Tööandjate Keskliidu jurist Renno Mägi. Mägi sõnul on meiliboksi vaatamisega sama lugu nagu tavaliste kirjadega. Kui kirjaümbrikul on nii töötaja kui ka asutuse nimi, siis tavaliselt sekretär need kirjad ka avab. "Tööandjale annab tööalaste e-kirjade vaatamine ülevaate, kuidas on kirjavahetus toimunud. Ning see iseenesest ei riiva põhiseaduses sätestatud kirjasaladuse vabadust," sõnas Mägi.

Tema sõnul on tööandjad nende poole pöördunud küsimustega, kuidas reguleerida töölepingus telefonide kasutamist. "Tean, et suurematel ettevõtetel on reeglid olemas, väiksematel nii ja naa. Minu soovitus on, et see kord tuleb välja töötada. Siis on mõlemale poolele mängureeglid selged ja see hoiab ära vaidlusi," ütles Mägi.

Kui sisekorraeeskirjas asjaomast punkti pole, on tööandjal raske tõendada töötaja ebalojaalsust isegi siis, kui ilmselgelt on meiliserverist läinud välja teda kahjustava sisuga kiri. "Ebaseaduslike meetoditega hangitud informatsiooni (nt töötajate e-kirjade sisuga omavolilise tutvumise teel) ei saa kasutada tõendina mis tahes õiguslike järelduste tegemiseks, sealhulgas siis ka otsustada "usalduse kaotamise" üle," kirjutas jurist Urmas Kaju 27. oktoobril 2003 Eesti Päevalehes.

Arvuti on tööandja oma koos sisuga

"¢"¢ Hansapangas kehtivate eeskirjade kohaselt on arvutisüsteem nimetatud samasuguseks tööks vajalikuks vahendiks nagu iga muu tehnika ning see on panga omand, tutvustas Hansapangas kehtivat korda meediasuhete juht Kristiina Tamberg. "Töötajad on sellest teadlikud, et ettevõttel on vajaduse korral õigus arvutisüsteemi kasutust kontrollida," ütles Tamberg."¢"¢ Rahandusministeeriumis on tööandja kehtestatud arvutikasutamise eeskiri, kus arvutitehnika ja IT-teenuste kasutamise kord, kasutajate õigused ning kohustused kenasti kirjas."¢"¢ "Igale ametnikule võimaldatakse arvutitehnika kasutamist ulatuses, mis on vajalik tema otseste tööülesannete täitmiseks. Seejuures arvestatakse tööülesannete eripära," selgitas ministeeriumi personalijuht Ele-Mall Vainomäe. "Keelatud on rämpsposti saatmine ning serveri asjatu koormamine. Seda, et tööandjal on vajadusel võimalik lugeda töötajate saadetavaid e-kirju, ei ole praegu otseselt reguleeritud.""¢"¢ Eraldi sisekommunikatsioonireeglid on olemas ka AS-is Tallinna Vesi. "Isiklikke asju pole lubatud ettevõtte serveris teha, igaüks võib teha seda kodust või kuskilt mujalt," ütles personalijuht Ilona Lott. "See oleks serverile lisakoormus. Ikka isiklikud asjad toimugu isiklikul ajal, tööl läheb niimoodi tähelepanu erakirjavahetuse pidamisele - igal asjal on oma aeg ja koht.""¢"¢ Eesti Haigekassa personalijuht Terje Tiiman möönis, et nende asutus pole pidanud vajalikuks e-posti kasutamist reguleerida.

"¢"¢ "Pigem oleme andnud töötajatele võimaluse kasutada tööserverit ka väljaspool maja, see on infovahetuseks hädavajalik. Nii kaua, kuni seda pole kuritarvitatud, ei pea me seda vajalikuks piirata," ütles Tiiman.

Mujal maailmas

Belgias

"¢"¢ on tööandjal küll lubatud oma töötajate internetikasutust jälgida, kuid võimalikult anonüümselt, et poleks võimalik jõuda konkreetse töölauani.

Taanis

"¢"¢ peab ametiühingute ja tööandjate leppe kohaselt teatama kontrollimisest töötajale kaks nädalat ette.

Saksamaal

"¢"¢ kui tööandja on nõustunud töötajate privaat-e-kirjadega, peab ta tunnistama ka nende privaatsust. Küll on tööandjal lubatud jälgida, kas netis surfamine ja meilikasutus tööülesannetega kokku käib.

Soomes

"¢"¢ seadus ei määratle küll otseselt meilivahetuse jälgimise tingimusi, kuid igal juhul piirab võimaliku jälgimise vaid otseselt töösuhtega seotud andmevahetusele.

Prantsuse

"¢"¢ kui tööandja peaks koguma isikuandmeid oma töötaja kohta, peab ta sellest eelnevalt töötajat informeerima.

Iirimaa

"¢"¢ seadused loevad privaat- ja intiimsfääri kaitse lausa inimõiguste hulka kuuluvaks.

Itaalias

"¢"¢ on töötaja e-kirjade avamiseks vaja tööandjal lausa kohtuotsust.

Hollandis

"¢"¢ on tööandja kohustatud igasugusest kontrollimisest ette teatama. Pidevat meilide kontrollimist ei lubata.

Rootsi

"¢"¢ põhiseadus tagab kodanikele ka nende posti- ja muu kommunikatsiooni kaitse. Töötajate internetikasutust tohib kontrollida ainult eelnevalt kokkulepitud vormis.

Hispaania

"¢"¢ seaduste järgi on kellegi korrespondentsi teistele näitamine karistatav.

Suurbritannias

"¢"¢ei ole lubatud meilisidet jälgida ilma saatja ja adressaadi nõusolekuta.

Heiki Suurkask

originaalartikkel

Osale arutelus

  • Piret Birk

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine