Töötaja vaatab kella keskmiselt neli korda tunnis

Ajanäitajat sunnivad pidevalt kiikama nii kohutav ajanappus kui ka lihtsalt igavus. Inimesed vaatavad tööl kella kahel põhjusel. Need on "appi, ma ei jõua" ja "millal koju saab", selgus eri ametite pidajaid küsitledes.

Esimesed kiikavad närviliselt rannet pidevalt, teised piiluvad kella pärastlõunal. Pidevas ajahädas kellavaatajad töötavad põhimõttel "asjad tuleb teatud ajaks ära teha", teistel tähendab tööpäeva lõpp kohest päevatöö lõppu. Küsitletud tunnistasid, et esmaspäeviti ja reedeti kipub silm sagedamini ajanäitajat otsima.

Riigiasutuse töötaja

Mari
(34) tunnistas end kella kiikavat vahetult enne lõunat ja paar tundi enne tööpäeva lõppu. "Enne lõunat läheb kõht tühjaks, aga väga vara ei taha sööma ka minna. Muidu ei pea kõhutäiega tööpäeva lõpuni vastu," seletas Mari. Enne tööpäeva lõppu rändavad mõtted kodustele asjadele: kes lapsele lasteaeda järele läheb, mida poest osta ja süüa teha. "Mis seal salata, nii kell neli pärast lõunat hakkan ootama aega, millal siit laua tagant ära saaks," ütles ta. "Siis vaatan kella iga 20 minuti tagant."

Jõgevamaal poemüüjana töötav

Eve
(37) vaatab kella alati, kui kundesid parasjagu leti ees pole. "Töö on väsitav, tööpäev pikk. Ma ei jõua kunagi oodata, millal see kõik läbi saab," rääkis Eve. "Poolest päevast olen nii väsinud, et uurin alalõpmata, palju kojuminekuni aega on jäänud." Eve sõnul peab ta seda ametit vaid seetõttu, et muud tööd pole - millegagi peab ju elatist teenima. Eve luges kokku: kella 15-16 vaatas ta kella seitse korda, edasi läks lugemine sassi.

Ardo
(26) töötab pealinnas projektijuhina. "Täitsa lõpp, ükskõik kui vara tööle ei tule, ikka olen pidevalt ajahädas! Kui saaks, paneks kella aeglasemalt käima," ütles ta. "Mis neil viga, kes saavad endale lubada asutuse sulgemise ootamist, et siis rahumeeli koju minna. Mina ei saa enne kuhugi, kui töö on tehtud. Kas või südaööni tuleb vajadusel laua taga olla."

Liiga lühike päev

Eriti ärevalt kiikab Ardo ajanäitajat siis, kui parasjagu kiire asi käsil, aga kalendris kirjas peatselt algav kohtumine. "See on üks rist ja viletsus, kui kohtumised-koosolekud päeva ära hakivad. Nii saabki mõnikord töö kallale asuda alles siis, kui ametlik tööpäev läbi ja vaikus majas," rääkis projektijuht. Enda hinnangul vaatab ta kella keskmiselt kaks korda tunnis.

Reklaamimüüja

Kaido
(30) otsustas ühel päeval üles märkida, kui sageli ja millal ta kella vaatab. Tulemused olid veidrad, sõnas Kaido. "Esimest korda liikus pilk kellale siis, kui töölaua taha jõudsin. Miks, ei tea. Järgmine kord vaatasin kella siis, kui ajalehed said läbi loetud." Keskpäevaks oli Kaido tööpäeva algusest alates vaadanud kella täpselt üheksa korda. "Siis ma arutlesin omaette, miks ma seda tegin. Midagi kiiret parasjagu ees ei olnud ja kuhugi minna polnud ka vaja. Arvan, et see on lihtsalt mingi tobe harjumus," tegi Kaido oma vaatlustulemustest järelduse. "Aga hästi mõnus on siis, kui oled täie auruga tööd teinud ja siis arvutikella vaadates avastad, et see näitab alles nii vähe."

Kellaajast sõltub, kas asi õnnestub

Õiged tegevused õigel ajalTööpäeva edukus sõltub sellest, mis kell midagi teha, selgitasid Briti töötervishoiu uurijad ajakirjas Men"™s Health paar aastat tagasi ilmunud kirjutises."¢"¢ Kell 9 - parim aeg palgatõusu küsida."¢"¢ Kell 10.30, 14.30, 16.30 - parim aeg end sirutada."¢"¢ Hilishommik - parim aeg ärilõunaks.Sel ajal ei mõtle inimesed nii palju sellele, mis kõik tuleb päeva jooksul veel ära teha, ja kell juba nii palju. Ka ei mõelda nii vara sellele, mis kõik tuleb õhtul kodus korda ajada."¢"¢ Kell 14 - parim aeg midagi kerget töölaua taga hamba alla panna."¢"¢ Väike näksimine tõstab energiat."¢"¢ Kell 15 - parim aeg tassikeseks kohviks. Just sel kellaajal on kofeiin hea virgutaja.

Osale arutelus

  • Agne Narusk

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine