Reet Merilain: "Mind motiveerib tunne, et olen vajalik"

SOS Lasteküla Eesti ühing on mittetulundusühing - mitteriiklik sotsiaalhoolekande organisatsioon, mis kuulub rahvusvahelisse organisatsiooni, SOS Kinderdorf Inernational"™i, peakorteriga Austrias.

Eesti ühingul on oma kontor Tallinnas. ühingu poolt hallatavad asutused on Keila SOS Lasteküla, Keila SOS Hermann Gmeineri Kool, Keila SOS Noortekodu ja Tallinna SOS Noortekodu. SOS Lastekülas peab sekretär-juhiabi ametit Reet Merilain.

Reedast...

Reet iseloomustab ennast, kui ebatüüpilist sekretäri: "Pehmelt öeldes vanemas keskeas; kannan pükse, mitte miniseelikut; olen pigem rahuallikaks, kui silmarõõmuks". Reet on SOS Lastekülas ametis olnud juba 5 aastat. Enda sõnul sattus ta sellele kohale üsna juhuslikult. "Töötasin koolijuhatajana väikeses maakoolis, kuhu tuli autoga sõita. Talviti olid kohalikud teed libedad nagu liuväli. Talveöödel ärkasin üles ja kuulatasin ilma - kas hakkab tuiskama või külmetab - kuidas tööle saada ja õhtul koju jõuda? Kui vabanes koht lastekülas, mis asub peaaegu mu kodu kõrval, otsustasin kandideerida sinna".

Varasemas elus on Reet pidanud erinevaid ameteid - ta on olnud laborant, 14 aastat bioloogiaõpetaja, geoloog, haridus- ja kultuurinõunik ning koolijuhataja. Reeda praegused tööülesanded hõlmavad lisaks tavalisele sekretäri-juhiabi tööle ka personalitööd, külaliste vastuvõtmist, samuti võtab ta arvele annetusi ja jagab neid lastele, saadab laiali tänukirju ning vajadusel tõlgib kirju ja dokumente.

Lastekülast....

Kuidas SOS Lastekülas elatakse?

"Meil elavad lapsed peremajades nagu tavalises perekonnas. Igas peres on u 6-8 last ja SOS ema, kes elab lastega koos ning keda tema vabadel päevadel asendab SOS tädi. Bioloogilised õed-vennad, kes meile tulevad, jäetakse elama ühte perre, neid ei lahutata. Küla paikneb 3 km Keilast, asub looduslikult kaunis kohas ja on ümbritsetud suuremas osas metsaga. Lapsi on 70 ümber, nende arv on muutuv, sest vanemad lapsed, kes on põhikooli lõpetanud, lähevad ükshaaval noortekodudesse, järjest tuleb väiksemaid peale. Enamik lapsi on teismelised. Koolis käivad nad Keilas, Sauel, Paldiskis, Tallinnas. Lisaks emadele ja tädidele aitavad lapsi kasvatada 2 meeskasvatajat, külajuhataja, tema asetäitja, psühholoog, külameister ja bussijuht".


Kas valdkond, kus töötate, on ka emotsionaalselt raske?

"Vahel on, kui kuuled, millistest oludest ja millistel põhjustel on lapsed meile tulnud, kui lapse näol jõuab sinuni "teine"? elu, millest ju räägitakse ja kirjutatakse, millega aga otseselt kokku ei puutu. Siin on aga see kena laps otsene side selle probleemiderohke eluga. Samuti on raske kuulda, kui palju on probleeme nende laste kasvatamisel ja eluks ettevalmistamisel. Heas kodus, turvalises keskkonnas (see ei tähenda seda, et kodu olemasolu tagaks automaatselt psüühilise turvalisuse) kasvanud lapsed ei vaja nii palju enesekehtestamist, ei ole vast ka emotsionaalselt nii ebastabiilsed".


Mida saaks iga inimene ära teha, et lastel Eestis elu rõõmsam oleks?

Kõigepealt peaks iga inimene väga hoolima oma lastest, st eelkõige leidma aega nende kuulamiseks, kaasa mõtlemiseks, nõu andmiseks. Tagama turvalisuse, rahu.


Tööst....

Töörutiini Reeda enda sõnul tekkinud ei ole. "Töö on mitmekesine ja seal, kus on lapsed, on ka elu üllatuste-, rõõmude- ja murederohke - värviline", arvab Reet. Lisaks oskab Reet näha loominglist rõõmu ka tavapärastes tööülesannetes - nii kirjade kirjutamisel, dokumentide koostamisel, internetist info hankimisel, kui ka tõlkimisel ja külalistega suhtlemisel.

Suuri apsakaid oma tegemistes Reedale ei meenugi: "Neid on kindlasti olnud, aga mälu ju selekteerib ja unustab halva ära - ei suuda momendil meenutada. Siiski, see sama mälu on tekitanudki mõne apsaka: meil käib palju sponsoreid, nendele oleme meie ainukesed, minul aga on neid viie aasta jooksul väga palju ette tulnud. Lapsi on 70 ringis, igal neist on vähemalt 3-4 sponsorit, lisaks on perede ja küla üldsponsorid. On juhtunud, et mõni neist on taaskohtumisel viisakalt hämmeldunud, et ma tema eelmist külaskäiku enam ei mäleta. Võõrapärased nimed lähevad ka ruttu meelest". Ka suuri kordaminekuid töös Reet ei nimeta, tema arvates seisnebki hea tulemus selles, et kogu masinavärk sujuvalt töötab.

Et ametialaselt konkurentsis püsida, hoiab Reet koolituspakkumistel silma peal ja vajadusel osaleb neil. Samuti jälgib ta kirjutavat meediat, inglise ja rootsi keeles hoiab ta end vormis lugedes, e-kirju koostades ja sponsoritega suheldes. Otseselt sekretäri ametit Reet õppinud ei ole, samas on ta kindel, et teda on töös aidanudki just valmisolek end täiendada ja harida.


Kas mäletate esimest tööpäeva?

"Esimene tööpäeva sekretärina on hästi meeles: ülemus kinkis uhke draakonipuu, ei lasknud ärevust ega ebalust tunda, võttis mind kaasa Nelijärvele, kus parajasti olid SOS emad mitmepäevasel koolitusel. Läksime nii koolitusele osalema kui ka ühtlasi õnnitlema ühte emadest tema sünnipäeval. Sain oma esimesel tööpäeval tuttavaks suurema osaga töötajaskonnast ning seda väga mõnusas ja pingevabas õhkkonnas."


Kirjeldage oma tavalist tööpäeva

"Hommikul joome bürootöötajatega ühiselt kohvi, räägime külaelust (põhiliselt laste probleemidest), poliitikast, igapäevaelust. See on hea sissejuhatus päevaks.

Siis läheb igaüks oma tegemiste juurde. Mina vaatan üle e-kirjad, posti, kooskõlastan ja saadan vastused või edastan teistele töötajatele. Kui on tulemas koosolek, nõupidamine, seminar, koolitus vms, keedan kohvi ja panen laua ning materjalid koolitusruumi valmis.

Koosolekutel protokollin ja saadan e-kirjaga protokollid laiali. Emad/tädid helistavad tihti päeva jooksul: paluvad edastada teavet oma laste või endi liikumiste või graafiku muudatuste kohta. Ka tuleb mul neile tihti helistada ja infot küsida või edastada. Kui tulevad külalised või sponsorid (enamik neist on Skandinaaviamaadest), tutvustan küla ja kooli. Kui on külla tulnud lasteküla, mõne pere või lapse sponsor, lähen nendega tõlgina perre kaasa".


Kuidas iseloomustaksite head juhti? Tavaliselt räägitakse juhtide ootustest sekretärile, aga millised ootused võiksid olla sekretäril juhile?

"Hea juht on erapooletu, sõbralik kõigi alluvate suhtes, samas suudab ka vajadusel alluvat korrale kutsuda ja oma arvamuse välja öelda, õpihuviline, avatud ning valmis võtma ja kandma vastutust".


Millised isikuomadused ja sisemised väärtused on olulised, et bürootöös edukalt hakkama saada?

"Intelligentsus, tasakaalukus, avatus, kiirus, abivalmidus - need on omadused, mis on olulised nii siin kui ka paljudel muudel erialadel".


Kuidas iseloomustaksite motiveerivat ja mõnusat töökeskkonda?

"Kordan vana tõde, mida aga tõesti kogemus kinnitab - oluline on inimene, meeskond. Olme on ka tähtis, aga mitte nii tähtis kui meeskond: oluline on mitte üksteise suunas, vaid ühes suunas vaatamine. Tunne, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, aga koos mõtleme lahenduse välja, koos saame raskustest üle.

Õnneks olen sellises koostööaldis kollektiivis ja saan tööle minna hea kerge tundega".


Sekretär - kui tööõhkkonna looja - Teie kogemus

"Kuna sekretäri tööruum meie büroos on keskne ruum (nn läbikäigutuba, kuhu avanevad kabinettide uksed, kuhu sisenetakse ka väljast ja kust väljutakse majast, samas ka puhkeruum ülejäänud büroo töötajatele; vahepeatus, murede ja uudiste rääkimise koht ülejäänud personalile), siis saavad selles keskses ruumis kokku ka erinevad arvamused, meeleolud ja kired.

Olen õnneks optimistlik ja vaoshoitud ning kirgedega kaasa ei lähe. Püüan säilitada hea tuju (mis pimedal ajal küll on vahel raske) ning mõne hea sõnaga muresid või pingeid hajutada. Tihti aitab lihtsalt inimese ärakuulamine.

Sekretär nagu ka ülemus, peaks suutma jääda erapooletuks ja vaoshoituks, see mõjub kollektiivile usaldusväärselt ja annab kindlustunde, mida vajavad nii lapsed kui täiskasvanud".


Kas töö tuleb koju kaasa ?

"üldiselt enam ei tule ja see rõõmustab mind väga. Kui tuleb, siis vaid mõtetes, aga mitte otseselt kodutööna. Varasemas õpetajatöös oligi see kõige raskem - õhtul väsinuna alustada veel teist tööpäeva".


ja muust.....

Kõige käepärasemaks ja igapäevasemaks lõõgastumise viisiks on Reeda jaoks aiatöö koos perega, hea raamat, hea film teleris. "Rohkem ettevõtmist, aga ka rohkem lõõgastust pakub kontserdile, teatrisse või loodusesse minek, ka vanade sõpradega kohtumine", lisab ta. Kuigi reeglina on päevad täis tegemisi ja magama läheb Reet hilja - uinudes praktiliselt momentaalselt, aga vahel leiab ta ka mahti unistamiseks ning siis viivad mõtted teda väljasõitudele loodusesse - võimalikult suurde vaikusesse. 10 aasta pärast loodab Reet olla rõõmsameelne pensionär, kellel lõpuks on piisavalt aega, et lugeda, kontsertidel käia ja reisida.


Milline on Teie elufilosoofia, millest juhindute oma tegemistes?

Olen läbi tunnetanud vana tõe: ära tee teistele seda, mida sa ei soovi endale. Naerata ja sulle naeratatakse vastu. Hea sõna võidab võõra väe. See kõik on üks ja sama ning töötab hästi.

Osale arutelus

  • sekretar.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine