Kommunikatiivne kompetentsus kui edukuse eeldus

Edu saavutab see, kes suudab oma sõnumit selgelt ja eesmärgi-päraselt edastada.

Aina olulisemaks muutub ühiskonnas kommunikatiivne kompetentsus - edu saavutab suurema tõenäosusega see, kes suudab oma sõnumit erinevatele sihtgruppidele selgelt ja eesmärgipäraselt edastada.

Argielu näitab, et sekretärid, ametnikud, klienditeenindajad jpt, kes suhtlevad organisatsiooni väliskeskkonnaga ilmselt kõige tihedamalt, esindavad oma organisatsiooni ja kujundavad selle mainet rohkem kui selleks spetsiaalselt väljakoolitatud kõneisikud.

Seega on oluline pöörata suuremat tähelepanu avaliku- ja erasektori asutuste/ettevõtete erinevate tasandite töötajate kommunikatiivsete kompetentside arendamisele.

Virtuaalse suhtlemise ajastul kuulub ka mailikultuur ja töötajate elektroonilise kirjavahetuse etikett kommunikatiivse kompetentsuse valdkonda. Paljude uurimuste tulemused näitavad, et puudulik sisekommunikatsioon organisatsioonis on sageli konfliktide allikas, töötajate rahulolematuse ja stressi põhjustaja.

Milliseid vigu kommunikatsioonis tehakse?

Katrin Aava, koolitusmooduli "Kuidas oma sõnumi mõjujõudu suurendada?"? koolitaja:

"Suurimad viimase aja läbikukkumised Euroopa Liidus olid prantslaste ja hollandlaste "ei"?, Eestis Res Publica põrumine, hästi ei saa lõppeda ka Bushi sõjakäik Iraaki. Kaotavad need organisatsioonid ja inimesed, kes püüavad mõjutada ümbritsevat keskkonda, et see näeks asju nii, nagu sõnumi edastaja seda sooviks. Ehk: sõnumi edastajad kasutavad asümmeetrilist kommunikatsiooni. Kahesuunaliste sümmeetriliste suhete puhul keskendutakse kuulamisele ja dialoogile, mitte ainult oma tahte läbisurumisele. Pikas perspektiivis ei ole kasulik manipuleerida, sest varem või hiljem järgneb lühiajalisele võidule häving.

Kommunikatsiooni eesmärk peab olema usalduse ja koostöötahte loomine institutsioonide ning inimeste vahel. Vajab ju iga organisatsioon huvigruppide ning iga inimene kaaskodanike toetust. Sõnumi edastaja edu peitub selles, kas ta on arvestanud ka teiste osapoolte huve.

Sotsiaalselt vastutustundliku kommunikatsiooni puhul eelistatakse võimuvõitluse asemel kompromissi ja läbirääkimisi. Sõnumi edastamisel tuleb kasuks argumenteerimisoskus, oluline on eristada argumenteerimist demagoogiast. Seega on kasulik tunda demagoogiavõtteid, aga oma sõnumi edastamisel tuleks manipuleerimisvõtteid vältida, et usaldust mitte kaotada."?

Härmo Saarm, koolitusmooduli "Avalik esinemine, kõne ja hääle treening"? koolitaja:

"Avalik esinemine kui suulise kommunikatsiooni üks alaliike on ebameeldiv katsumus paljudele eestlastele, sest isiksusetüübilt ollakse rohkem introverdid kui ekstraverdid. Vähe tuntakse oma isiksuslikke omadusi, mida vajadusel tuleks korrigeerida - häält, kehakeelt, sõnumi vormistamist. Vead süvenevad. Alahinnatakse hoolikat ettevalmistust esinemiseks ("teeme ära"? mentaliteet). Negatiivsed esinemiskogemused kuhjuvad. Tekib stress. Esinemisi hakatakse vältima. Ei viitsita endaga edasi töötada (käime korra koolitusel ja olemegi tegijad).Vead tulevad pärast koolitust tagasi."?

Priit Põiklik, koolitusmooduli "Sisekommunikatsiooni roll organisatsioonis. Muudatuste kommunikeerimine"? koolitaja:

"üldiselt on tänapäeval kommunikatsioonijuhtimise üks vigadest selle valdkonna rollimääratluse puudulikkus. Kui suhtekorraldaja või kommunikatsioonijuht peab oma tööd organisatsioonis tugiteenuseks, on paraku kogu vanker valel teel.

Tänapäevane kommunikatsioon on strateegiline juhtimis-instrument ning seega oluline lüli asutuse või ettevõtte juhtimise tipptasandist. Töötajate kaasamine organisatsiooni infovälja ja horisontaalsete mudelite kasutamine kommunikatsioonis on edukaks olemise olulised võtmesõnad. Sestap tahaks koolitusel rääkida sisekommunikatsiooni tähtsusest, aga ka reformide või mis tahes muutus-protsesside kommunikatsiooni edukuse teguritest just õige suhtekorralduse rollimääratluse valguses."?

Allikas:

Eesti Päevaleht

Osale arutelus

  • ina Tahvel

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine