Gestaltteraapia toob tööellu tasakaalu

Gestaltteraapia ei lase kätteõpitud neuroosides mõnuleda ja inimestel toetuse saamiseks nendega manipuleerida, vaid nõuab ehedat olemist ning vastutuse võtmist oma elu eest. Kõik see toob tööellu palju uusi värskeid võimalusi.

Vastutuse mõiste meie ühiskonnas on paljude jaoks seotud teiste eest hoolitsemisega. Gestaltteraapia aga õpetab võtma vastutust enese eest ja pigem loobuma võltsvastutusest mida tunneme teiste ees. See on vastamise võime arendamine endas. Kes ma tegelikult olen ja kuidas ma reageerin ümbritsevale tegelikule keskkonnale, kas ma vastan igas hetkes tulenevalt oma tegelikest vajadustest ja soovidest või olen teiste inimeste ootuste ja ettekirjutuste kütkes ning põimitud vastastikuste nõudmiste puntrasse, kus ma kaotan teadlikkuse sellest, mida ma tegelikult vajan oma elu heaks ja nauditavaks elamiseks.

Loobudes vastutamast teiste heaolu ja õnne eest ning vaadates endasse, võtame me tegelikult tõelise vastutuse oma elu eest, kus maailm ei saa mind enam õnnetuks teha ja pillutada mind mulle ootamatutes ja soovimatutes suundades.

Ehe mina

Gestaldis otsitakse seda ehedat, mis inimeses peidus on. Inimese sisemuses on olemas kõik ehedad tunded - rõõm, kurbus, viha, seksuaalsus -, nende tunnete eri varjundid ja neist tulenevad võimalused ja energiad. Ajapikku, kasvatuse ja normide mõjul kasvatab inimene oma eheda olemuse ümber rea kaitsekihte. Õpitakse selgeks kaitseid, rolle ja kliÅ?eesid ning mõned neist võivad ohjad sootuks enda kätte võtta. Rollid iseenesest on ümbritsevas elus liikumiseks vajalikud, aga muutuvad häirivaks, kui näiteks mõni tööelu rollimask terve isiksuse üle võtab ja seda enam ka eraelus näolt ei saa. Allasurutud energiad leiavad sageli väljapääsu ka kehatunnetes (valud õlgades, kaelas, seljas, peas) või psüühilistes reaktsioonides (ärevushäiretes ja depressioonis). Gestaltteraapia õpetab inimesi endas peidetud tundeid uuesti üles leidma, ära tundma ja adekvaatsel moel väljendama. Kui oleme paremas kontaktis oma tunnetega, paraneb ka meie kontakt teiste inimestega.

Miks inimesed tulevad teraapiasse?

Sisemine tühjustunne ja stress

Miks inimesed tänapäeval tunnevad, et kõik on nagu olemas, aga midagi on kogu aeg puudu? Sisemist tühjusetunnet püütakse leevendada mitmel moel: asjade ostmine, peod, alkohol, liigsöömine, ületöötamine, juhuslikud lähisuhted, mis kunagi õige läheduseni ei jõua. Mingist hetkest muutuvad mõned meeldivad tegevused paaniliseks põgenemiseks. Põgenemiseks iseenda eest, hirmus jääda üksi oma mõtetega tuleviku, oleviku või mineviku üle. Energia kaob suhetesse ja kontaktidesse ümbritsevate inimestega, juurde ei paista seda justkui kuskilt tulevat. Viimaks näib parim istuda üksi kodus, kuid siis tuleb üksildustunne "¦ ümbritsevas tööelus ja tiheda konkurentsi tingimustes on ennast ja oma tegelikke vajadusi alla surutud ja püütud kohaneda sellega, mis on ette kirjutatud ja näib möödapääsmatu. Töökohustusi tuleb aina juurde, aga ära öelda ei saa või isegi ei taha. Kuskil kipitab soov olla vajalik, ennast tõestada, jõuda haljale oksale, et siis olla ükskord õnnelik ja rahulolev. Aga rahulolu laseb ennast endiselt oodata või muudab oma nägu iga uue saavutatud eesmärgiga.

Kaotatud sisemine tarkus

Gestaltteraapia näeb üldise tühjuse- ja mõttetusetunde juuri ja algust oma põhiolemuse eitamises. Needsamad tunded ja ehe olemus, mis on meie sees peidus, on liiga kõvasti kaitsekihtide alla kinni pahteldatud. Tunded näivad reaalses ümbritsevas elus väljendamiseks liiga ohtlikud või haavatavad, kuid sealt samast saab alguse meie teadlikkus ja sisemine tarkus, mis meid elus just neid õigeid valikuid tegema võiks suunata. Iga inimene on tegelikult iseenda osas ekspert. Madal või kõikuv enesehinnang paneb otsima kinnitust ja tuge väljastpoolt, kuid seda tuge ei suudeta kunagi tegelikult vastu võtta ja seepärast ei saa seda iialgi piisavalt. Jäädakse rippuma teiste inimeste arvamuste ja käitumiste külge. Mingil hetkel saabub arusaam, et nii edasi enam ei saa.

Mis teraapias juhtub?

Gestaltlik mõtteviis

Gestaltteraapia ei ole nippide või õige mõtteviisi õpetus. Rohkem maske, toimetulekumehhanisme ega manipulatsioonivõtteid, kui inimene on juba omandanud, talle seal juurde ei õpetata. Gestaltteraapias, vastupidi, tegeldakse sellega, et olemasolevatest mustritest teadlikuks saada ja neist ajapikku vabanema hakata. Vabaneda selleks, et jõuda oma eheda sisemuseni ja õppida sellega elama keskkonnas, mis reageerib meie muutumissoovile kindlalt vastupanuga. Alguses on hirmutav mõelda, et mina võiksin oma muutusega panna inimesi enda ümber muutuma, hiljem saab see energiaallikaks. Mida enam kasvab sisemine tugi, muutub tähtsusetuks väline.

Kellele gestalt sobib

Gestaltteraapia on tervete inimeste teraapia - see tähendab seda, et tähelepanu on paljuski isiksuse arendamisel ja mitte niivõrd haiguste ravimisel. Kuna gestaltlik mõtteviis näeb inimest tervikuna, siis on muidugi ka seesama haigus osa inimese elusüsteemist ehk väljendusvorm millelegi, mis on olnud pikemat või lühemat aega maha surutud.

Gestaltteraapilise lähenemise võiks valida inimene, kes tahab midagi enamat enda kohta teada ja on piisavalt julge, et olla valmis kohtuma ka oma varjuga. Varjus võivad olla peidus käitumisviisid, mida endale senises elus palju lubatud pole, tunded, mis on olnud pikka aega maha surutud, mõni läbitöötamata lein, aga miks mitte ka suur rõõm, mida rõõmustada ei julgeta, kartuses, et pill tuleb pika ilu peale.

Meetod

Esialgu on gestaltteraapiline meetod sarnane muude psühhoteraapia meetoditega - rääkida tuleb endast ja asjadest, mis on olulised. Erinevus tuleb sisse ilmselt kõige enam selles, et terapeudi ja kliendi suhe on dialoogiline. Terapeut ei asu kliendist aste kõrgemal ega õpeta talle õiget mõtteviisi, ta on teel vaid abistajaks. Muutus sünnib kontaktis olles ehe kontakt on see mis ravib. Gestaltteraapiat tehakse nii grupi- kui individuaalteraapiana. Grupi pluss on kahtlemata palju suurema tagasiside võimalikkus endale ja oma käitumisele. Mittekäitumist ei ole olemas ja igas hetkes teeme me midagi, mis mõjutab teisi inimesi. Oma igapäevaelus ei ole me enamasti teadlikud suuremast osast mõjust, mida avaldame teistele inimestele. Grupp on nagu väike mudel maailmast, kus tummana istudes mõjutame kuidagi tervikprotsessi ja ümbritsevaid.


Hirmud

Gestaltteraapia kohta on aegade jooksul levinud ka hirmutavaid jutte ja arvamusi terapeutide kohta, kes kliente "tükkideks lahti võtavad ja enam kokku ei pane"?, meetodite kohta, mis on talumatult frustreerivad, ja kujutluspilte sektilaadsetest grupikogunemistest. Gestaltteraapia on oma algusaastail olnud kahtlemata radikaalsem kui tänapäeval. Tänapäeval on gestaltteraapia eelkõige klienti ja tema vajadusi respekteeriv. Gestaltteraapia ei ole ka sekt, ta põhineb teaduslikul psühholoogial.

Osale arutelus

  • Kaire Varrak

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev Hestia Hotel Laulasmaa Spa's

Laulasmaa loodus on maagiline. Just siit on ammutanud inspiratsiooni maailma enim mängitud kaasaegne helilooja Arvo Pärt ja just siin on seetõttu 2018. aasta sügisel avanemas muusikasõprade meka – Arvo Pärdi Keskus. Kust siis veel ammutada häid mõtteid, kui mitte Laulasmaalt?

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Viljandi Pärimusmuusika Ait on mõnus koht, kuhu tulla kontserdile, loengusse, seminarile, konverentsile, tähtpäevi pidama ning vaadet ja õhkkonda nautima. Asume Viljandi südames, Viljandi Lossimägedes ja 360-kraadine postkaardivaade on hinna sees.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara