Kolmandik töösisekorraeeskirju ei saa tööinspektsiooni kooskõlastust

Kolmandik töösisekorraeeskirjadest, mis tööandjad on oma firmades koostanud, ei saa tööinspektsioonist jõustumiseks vajalikku kooskõlastust.

Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni tööinspektor-jurist

Meeli Miidla-Vanatalu
sõnul on sagedasemaks mittekooskõlastamise põhjuseks, et töötaja asemel kasutatakse määratlust töövõtja, mis on võlaõiguslik termin; jäetakse märkimata tööaja alguse ja lõpu aeg; ei teata, et riigipüha ja puhkepäev on ka jõululaupäev ning sellele vahetult eelnevat tööpäeva tuleb lühendada kolme tunni võrra. Eeskirjades räägitakse küll summeeritud tööajast, kuid summeerimisperioodi ei ole kindlaks määratud - seadus näeb ette võimaluse kohaldada summeerimisperioodi kuni neli kuud, kuid seejuures peab tööandja arvestama, et ta ei saa ühe osakonna töötajatele kohaldada erinevat summeerimisperioodi, näiteks ühele üks kuu ja teisele neli, sel juhul oleks tegemist töötajate ebavõrde kohtlemisega. Seepärast oleks parem töösisekorra eeskirjades fikseerida, millistes üksustes tööaja summeeritud arvestust peetakse ning üksuste kaupa välja tuua, milline on selles konkreetses üksuses kohaldatav summeerimisperiood.

Miidla-Vanatalu sõnul arvab mõni tööandja, et kui ettevõte on avatud 24 tundi ööpäevas, siis võib ta ka töötajat ilma tööinspektori nõusolekuta üle 12tunnisesse vahetusse määrata.

Töö- ja puhkeaja seadusest lähtuvalt saab vaheaja puhkuseks ja einestamiseks pärast nelja tundi tööd, tööandjad aga tahavad, et töötaja töötaks kella 8-14 ning võiks alles seejärel ettenähtud vaheaega kasutada, rääkis Miidla-Vanatalu.

Väga sage viga on, et töötasu maksmise kohta kirjutatakse: palka makstakse kuni teatud kuupäevani - töölepingu seaduse kohaselt peavad sisekorraeeskirjad sisaldama palga maksmise aega ja kohta, mis tähendab et tuleb täpselt määratleda kuupäev, millal palga maksmine toimub ning sularaha väljamaksete puhul ka koht, kus palka välja makstakse, rõhutas Miidla-Vanatalu.

"On ka kirjutatud, et töötajal ei ole õigust saada avanssi enne lähetusse minekut, mis on otse seadusega vastuolus," lisas Miidla-Vanatalu.

Tööandjad viitavad töösisekorraeeskirjas ka seadustele - näiteks puhkuse pikkuse määravad ära Eesti Vabariigi seadusandlikud aktid, selle asemel peaks olema kirjas, kes ja kui palju võib puhata.

"Töötaja ei pea hakkama otsima seadusest, mis seal kirjas on, talle peaks piisama töösisekorraeeskirjast, et teada, millised on poolte käitumisreeglid antud tööandja juures lisaks töölepingus fikseeritule," lausus Miidla-Vanatalu.

Tartumaa tööinspektsiooni inspektor-jurist Irja Smutova sõnul saavad tööandjate vead alguse internetis müügilolevatest vigastest eeskirja põhjadest, mis ei vasta seaduses ette nähtud nõuetele. Tööandjad püüavad end sellega õigustada, selgitas Smutova. Vahel kasutatakse tema sõnul ka valmis eeskirju, kus teise ettevõtte nimigi on jäänud ära muutmata.

Miidla-Vanatalu praktikas üritati kahele tööandjale kooskõlastada ühed töösisekorra eeskirjad. Erinevate registrikoodidega ettevõtete töösisekorra eeskirjad esitati koos märkega, et need laienevad sellele ja teisele ettevõttele - ilmselt oli personalijuht üks, oletas Miidla-Vanatalu.

Töölepingu seaduse järgi peab olema töösisekorraeeskiri igas enam kui viie töötajaga ettevõttes, eeskiri jõustub nädal pärast tööinspektsioonist kooskõlastuse saamist. Eeskirju ei nõuta tööandjalt, kellel on alla viie töötaja. Niisugune tööandja võib töösisekorra määrata iseseisvalt, arvestades töö iseärasusi ja töösisekorrale harilikult esitatavaid nõudeid.

Eelmisel aastal tööinspektsioonile esitatud 2288 tööandja taotlusest sai kinnituse 1570, selgus tööinspektsiooni statistikast. Tööinspektsiooni avalike suhete spetsialisti Tõnu Vare sõnul hõlmasid esitatud taotlused 23 000 töötajat. Kooskõlastuse saanud eeskirjad puudutasid ligi 21 000 töötajat, mis näitab, et eelkõige on probleeme töösisekorraeeskirjade kooskõlastamisega väikestel ettevõtetel, märkis Vare.

Väljavõte töölepingu seaduse ?§-st 41

* Eeskirjad peavad kindlaks määrama vähemalt alljärgneva: tööaja alguse ja lõpu eraldi täisealistele ja alaealistele, samuti tööaja lõpu puhkepäevade ja riiklike pühade eelsetel päevadel* puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad* palga maksmise aja ja koha* tööalaste korralduste andmise korra

* töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised

Vahetustega töö korral võib tööaja alguse ja lõpu, puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad ning ühest vahetusest teise ülemineku aja ja korra määrata vahetusgraafikutega. Vahetusgraafikud kinnitab tööandja.

Allikas: töölepingu seadus

Osale arutelus

  • Merike Lees

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

BVT PARTNERS otsib BÜROOJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

28. juuni 2018

Teabevara