Väärtused annavad suuna

Väärtused on sellised uskumused ja seisukohad, mille alusel inimesed saavad otsustada, mis on neile oluline ja mis mitte.

Sel juhul on loogiline, et mida tähtsam tundub mingi valdkond inimese enda jaoks, seda kõrgem on ka see valdkond väärtusena. Väärtused ümbritsevad meid kõikjal ja võib julgesti väita, et ilma väärtusteta pole inimesel võimalik elada. Kuid need väärtused võivad olla valdkonniti väga erinevad ja seega tekitada ka inimesele endale erinevaid ootusi.

Enamlevinud on organisatsiooniväärtuste uurimine ja nendega tegelemine, sest väga sageli paneb töökultuur paika ka kogu organisatsiooni edukuse. Näiteks ütleb Hansapank, et nemad väärtustavad Vitaalsust (tulemustele orienteeritust), Ausust ja avatust (oleme läbipaistvad ja siirad), Uuenduslikkust (oleme õppimisvõimelised ja avatud muutustele) ja Kvaliteeti (oleme professionaalsed).

Samas on kõigile selge, et inimesed ei tee ju päevad läbi ainult tööd, selle kõrval on oluline koht ka muudel väärtustel - näiteks pereväärtustel.

Mis on pereväärtused?

Kuidas saab siduda pereväärtusi organisatsiooniväärtustega?

On nad alati sarnased? Või on nad erinevad?

Kõik räägivad pereväärtustest ja nende hoidmisest, kuid kui küsida täpsemalt - mis need on - siis võib vastuseks kuulda väga erisuguseid arvamusi. Kuid sõltumata sellest, milline on vastus, mõjutavad need inimeste vaba aja veetmist, seda kuidas nad oma raha kulutavad, milliseid toite söövad ja riideid ostavad ning kuidas nad üksteisesse suhtuvad. Seega - väärtused annavad tähenduse ja suuna iga pereliikme elule.

Enamik pereliikme väärtushinnangutest saavad alguse tema päritolu perekonnast. Oma vanematelt ja vanavanematelt võetakse üle nende uskumused sellest, mis on hea ja mis on halb. Kodust välja kasvades ja arenedes, hakatakse üha rohkem kokku puutuma teiste inimeste väärtustega, seda siis juba lasteaias, koolis ja töökohal. Mõnikord võib selline väärtuste erinevus olla üsna ehmatav. Näiteks alati traditsioonilisest peremudelist kinni pidama harjunud naisele võib olla täielikuks Å?okiks kokkupuutumine mehega, kelle arvates abielu ei välista ka teiste seksuaalpartnerite olemasolu. See on aga juba väärtuste küsimus, mis ilmselgelt tekitab konflikti.

Väärtustekonflikt seisneb selles, kui ühe inimese enda sees tekib kahtlus, kas see, millesse ta usub on õige. Me kõik tahaksime olla edukad ja rikkad, olla kuulsad, omada turvalist ja head peret, hulgaliselt sõpru, tahaksime et maailmas oleks rahulik ja turvaline nii meil kui meie lastel. Kõik on lihtne ja mõistetav. Kuid selge on ka see, et kõike seda ei saa meil kunagi korraga olema. Alati tuleb teha mingisuguseid valikuid oma väärtuste puhul, seada üht väärtust olulisemaks teisest. Hea, kui sellise otsuse tegemisel ei teki inimesel endal tunnet, et üht olulist asja taga ajades jäävad teised asjad tahaplaanile ja et need teised on samuti tähtsad"¦

Näiteks, tahab inimene olla edukas oma karjääri rajamisel, kuid samal ajal tahab ta veeta ka palju aega oma perekonna ja lähedaste seltsis. Keskendudes oma karjäärile, avastab ta üsna pea, et kodule ja perekonnale jääb väga vähe aega. See on põhjustatud sellest, et soovist ühte asja korralikult ja edukalt teha, tuleb sinna ka palju panustada, kuid ööpäevas on ikka ainult 24 tundi.

Lõpetage hetkeks lugemine ja pange paberile kirja need väärtustekonfliktid, mida te hetkel läbi elate.

Märksõnadeks võiksid olla: perekond, raha, oma väärtuste olulisus, teiste väärtuste olulisus, vaba aeg jne. Seal võib olla palju, väga palju erinevaid väärtusi, mis kõik ei pruugi sugugi ära mahtuda teie kasutuses olevasse aega. Selline väärtuskonflikt võib tekitada inimestes ärevust, sest mitmed väärtused on olulised, kuid valik on väga keeruline.

Pereväärtustest rääkides kiputakse ikka rõhutama sõna "traditsioonilised"?. Tundub, et see sõna on omandanud mingisuguse maagilise tähenduse, millega püütakse parandada ja ravida kõike halba meie ühiskonnas. Aga kas olete kunagi mõelnud, mida tähendab see "traditsioonilisus"??

Tüüpiliselt tähendab see seda, et perekonnas on ainsaks leivateenijaks mees, naine on kodus ja kasvatab lapsi (neid peaks kindlasti olema "palju"?), nad on kõik eestikeelsed ja -meelsed, see on mehel ja naisel esimene kooselu ja nad on kindlasti abielus, oleks hea, kui nad käiksid veel kirikus ka. Sellises peres pole homoseksuaale ja suhtlemine toimub ainult teiste samasuguste peredega. Loomulikult on palju muudki, kuid põhiline on ära toodud. Kas teie tunnete mõnda sellist peret?

Probleem selles ongi, et selliseid peresid oleks tänapäeval väga raske leida. Keskmine Eesti pere on selline, kus on kaks või vähem last, kus mõlemad vanemad töötavad, see pole neil enam esimene kooselu ja kirikus käimine on üsna unustusse vajunud. Kuid kas me tahaksimegi sellist "traditsioonilist"? perekonda? üksinda elatist teeniv isa peaks rabelema mitmel töökohal, et oma perele normaalset elamisstandardit tagada, kodus istuv haritud naine on ühiskonnale praktiliselt kadunud, lisaks ka see, et tema enda isikliku arengu võimalused on kahanenud. Eelnevast lähtudes oleks pereisal vähe aega lastele, naine oleks frustreeritud pidevast kodusistumisest ja lõppkokkuvõttes poleks keegi eriti õnnelik.

Kuid kas see oleks ainukeseks ohuks perekonnale? Selgub, et pole. Tänapäeval on kõige suuremaks ohuks perekonnale kasvav vahe väärtuste ja oma võimaluste vahel. See vahe tekib, siis kui inimesed tahavad midagi, mis on üsna raskesti saavutatav või kui nende ootused on liiga kõrged. Uus maja või uus auto sunnib pingutama, alles mõni aasta tagasi ei mõelnud keegi, et ta võtab kolmekümneks aastaks pangalaenu. Võlg on võõra oma - nii mõeldi, kuid praegu on peaaegu kõik uued korterid ja majad ostetud pikaajalise laenuga. Sellised laenud panevad üha rohkem pingutama väljapool kodu. Kodu jääb kohaks, kus oma probleeme välja elada ja seda sageli oma elukaaslase või laste arvel. Kodu jääb kindlasti kaotajaks pooleks, sest tööd peab tegema, kuna laenu peab maksma"¦ aga tegelikult tahaks võib olla hoopis midagi muud.

Millised väärtused teevad pere tugevaks? Tugev perekond loob turvalise, positiivse ja toetava koha kõigile oma liikmetele kogu peres olemise ajal jooksul. See annab igale pereliikmele võimaluse areneda ja kasvada sellest perest välja, et juba ise luua oma pere. Loomulikult annavad selles peres tooni vanemad. Nemad on heaks rollimudeliks, mille alusel saab tegeliku käitumist õppida. Nad töötavad koos probleeme lahendades ja edastavad oma oskused järeltulevatele põlvkondadele.

Kolm olulist pereväärtuste elementi on:

1. ühtekuuluvus -

perekonnas tuleks ühtekuuluvust mõista kui tunnet, et sa oled armastatud ja kuulud sellesse gruppi ja sa kasvad seal üles. Ehkki lähedusel on oma oluline osa pereväärtustes, siiski peaks olema tasakaal sagedasel koosolemisel ja omaette olemisel. Liiga palju koos perega olles jääb välja arenemata oma individuaalsus. Pahatihti vanemad ei mõista seda ja üritavad lapsi hoida võimalikult enese lähedal, samas lämmatades nende iseseisvuspüüded. Siiski, üks väheseid asju, mis peret kokku seob - ongi lähedus oma perega ja ühiselt veedetud aeg.

2. Paindlikkus -

perekonnas peab olema mingisugune struktuur, et see ei muutuks kaootiliseks koosluseks ja ebaturvaliseks paigaks. Samas peab peres olema piisavat paindlikkust, et perekond ei muutuks jäigaks ja autoritaarseks. Hästi toimivat peret võiks võrrelda demokraatiaga, kus on olemas küll liidrid, kuid kõik pereliikmed on samuti kaasatud otsustuste tegemisse. Mõistetav, et liidritele langeb suurem vastutus, kuid kui perekond puutub kokku stressiolukorraga, siis kõik pereliikmed töötavad koos nende probleemide lahendamisel, tehes seda ilma vastastikuse kritiseerimise, solvangute ja süüdistusteta. On leitud, et nendel perekondadel, kes suudavad sel moel probleemidega toime tulla, on märksa kõrgem rahulolu tase.


3. Suhtlemine -
väga sageli võite kuulda inimeste suust, kes on lahku läinud, et nad ei suutnud omavahel enam suhelda. Oskamatus omavahel suhelda on sageli esmaseks põhjuseks, miks perekonnad purunevad. Need, mis parandavad ja aitavad inimestel omavahel suhelda on eespool juba mainitud - lähedus, paindlikkus, koos veedetud vaba aeg jne. Samuti on oluline suhtlemise alustala see, et igal pereliikmel peab olema võimalus väljendada oma arvamust, samas loomulikult arvestades sellega, et see arvamus ei tee kellelegi haiget. Nendest peredest pärit lapsed, kus on sellised väärtused, sooritavad vähem kuritegusid, lahutavad harvem ja neil on vähem ka emotsionaalseid probleeme.

Ma alustasin väärtustest rääkides, rõhutades organisatsiooniväärtuste olulisuste ettevõtetele, siis tahaksin lõpetada sellega, et mitte ainult need pole olulised väärtused. Tervest ja õnnelikust perest on kasu kogu ühiskonnale ja ka ettevõttele, kus te töötate.

Osale arutelus

  • Toivo Aavik

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine