Keel kui kahe teraga mõõk - sõber ja vaenlane

Keel on midagi enesestmõistetavat, mida kasutatakse päevast päeva, ilma et selle üle põhjalikumalt juureldaks. Ometi on keelekasutusel suur jõud ja sõna võrdlemisel relvaga tõsi taga. Oma sõnavaliku ja väljendusega saab nii võita sõpru kui ka tekitada vaenlasi, ise seda kavatsemata. Viis, kuidas me millestki räägime või kirjutame, peegeldab tahes-tahtmata meie asjatundlikkust ning suhtumist ja hoiakut. Asi on seda keerulisem, et sageli ei ole tegemist teadlike valikutega, vaid otsused tehakse alateadvuse kõikuval pinnal.

Tõsiseltvõetav asutus või ettevõte mõistab varem või hiljem, et keelekasutusel on otsene mõju tema edukusele ja konkurentsivõimele. Reklaamtekstides, kodulehel, kirjavahetuses ja telefonikõnedes tehtavad keele- ja stiilivead kahandavad paratamatult tegijate usaldusväärsust.

Kuidas jõuda ühisele keelele

Keelekasutuse konkreetsem ja selgem külg puudutab õigekirja, grammatikat ja kirjavahemärkide kasutamist. Selles osas pole midagi teha - põhireegleid lihtsalt tuleb tunda või tundma õppida ja õiges kohas kasutada. Kahtluse korral ei ole kunagi liiast oma teadmisi sõna- ja käsiraamatutest, internetist või keelenõuandetelefonilt kontrollida.

Keerulisem on asi väljenduslaadi ja stiiliga, mis on isikuti väga erinev. Suuresti just siin peituvad vastastikuse mõistmise ja mittemõistmise põhjused. Ka Eesti ühiskonnas, milles pole kunagi olnud nii suuri ja teravaid seisusevahesid kui näiteks mõnes kuningriigis - kas või Rootsis ja Suurbritannias -, eelistavad eri vanuses ja erineva ühiskondliku taustaga inimesed ikkagi erinevat sõnavara ja väljenduslaadi. Umbes 15 aastat tagasi, kui varisesid varasema ühiskonna alustalad ja uued põhitõed alles hakkasid kujunema, tundus paljudele, et igal pool peaks kasutama võimalikult vaba ja sundimatut keelt. Kõnekeelset väljendust hakati eelistama ka kirjalikul kujul, nimetades seda loomulikuks ja vahetuks suhtlemiseks. Ent igaühele ei pruugi meeldida, et temaga enesestmõistetavalt niimoodi suheldakse. Selline kohtlemine võib mõjuda alavääristavalt. Kõige selgemalt väljendub see ehk sinatamises ja teietamises. Tavaliselt viidatakse sel puhul Soomele, kus sinatamine olevat justkui üldiselt omaks võetud. Alati, kui säärast juttu kuulen, meenub mulle selle soliidse vanemas keskeas proua ilme, kellelt nooruke müüja ühes Tampere-lähedases lillepoes küsis: "Mis lille sa tahad?" Ma ei ole päris kindel, et ta järgmine kord veel samasse kohta ostma läks - ehkki ühelt eestlasest ehitusmehelt olen kunagi kuulnud ka põhjendust: "Kui ma tellijat teietaksin, siis ta võiks arvata, et pean ennast temast paremaks!"

Parem karta kui kahetseda

Nagu paljudes asjades, kujutavad ka väljenduslaadi valikul suurimat riski just äärmused. Omameheliku ja liiga vaba keelekasutuse vastand on kuiv, bürokraatlik keelepruuk - niinimetatud kantseliit. Seda äärmust iseloomustab paljusõnalisus, võõrsõnadega liialdamine ja segane väljendus, mis mõjub enese tähtsuse rõhutamisena - ja jällegi vastaspoole alavääristamisena, ehkki sisuliselt võidakse nii hoopis varjata oma ebakindlust. Enese ülespuhumisena mõjub tahtmatult, kui näiteks "meie firma teeb tõlketöid" asemel öeldakse "meie firma poolt teostatakse tõlketöid" või "meil on head tõlkijad" asemel "me omame häid tõlkijaid".

Mõnigi sekretär või juhiabi kurdab, et käsiraamatud ja õppejõud, kes õpetavad ametlikku asjaajamist, pakuvad puiselt kuivi näidistekste, mille eeskujuks võtmine ei soodusta tegelikult suhtlemises ühisele keelele jõudmist. Häälestab ju sobivalt valitud toon ja sõnavara vastaspoole meiega sobivamale lainele ja aitab hõlpsamini kokkuleppeid saavutada. Selles mõttes on ühisele keelele jõudmisest rääkiv väljend väga tabav ja asjakohane.

Vilunud suhtleja võibki usaldada oma sisetunnet ja keelevaistu, seda aga ei ole kõigile antud ühe mõõduga. Niisiis oleks kahtluse korral ikkagi õigem eelistada pigem kuivapoolset kui liiga lahedat väljendust. Kui aga tegemist on kirjaliku tekstiga, mille ärasaatmisega pole väga kiire, siis on alati võimalik helistada Eesti Keele Instituudi nõuandetelefonile 631 3731 ja küsida: "Kuidas teie soovitaksite mul seda mõtet väljendada?" Kindlasti pakub keelenõustaja mõnda huvitavamat võimalust.

Allikas: sekretar.ee ajakiri

Osale arutelus

  • Maris Makko

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Pidupäev Hestia Hotel Laulasmaa Spa's

Laulasmaa loodus on maagiline. Just siit on ammutanud inspiratsiooni maailma enim mängitud kaasaegne helilooja Arvo Pärt ja just siin on seetõttu 2018. aasta sügisel avanemas muusikasõprade meka – Arvo Pärdi Keskus. Kust siis veel ammutada häid mõtteid, kui mitte Laulasmaalt?

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara