Suured eesmärgid ja õiged väärtused loovad töörõõmu

Olen vahel kuulnud inimesi ütlemas, et kuidagi tuleb ju leib lauale teenida. Sellega vabandavad nad välja oma tööd, mida tegelikult ei naudi.

Siis olen mõelnud, et kui kurb oleks ärgata juba hommikul tundega, et ees ootab jälle see nõme töö. Veelgi enam, kuidas saad teha tööd pühendumusega, kui ainus eesmärk on palgapäev. Ja kui veel edasi mõelda, siis millises olukorras on need juhid, kelle firmas sellised inimesed töötavad. Kuidas nad neid motiveerivad, kuidas kaasavad ja kuidas sulatavad firmakultuuri. Ning kes on lõppude lõpuks selles ebakõlas süüdi - kas inimene, kes ei suuda seada endale kõrgemaid eesmärke kui raha või firma, kes ei suuda seda inimest panna nägema tema töö tegelikku väärtust.

Tunnustatud õppejõud ja organisatsioonikultuuri uurija

Anu Virovere
sõnul seavad kahetsusväärselt vähesed inimesed endale elueesmärke, mille poole püüelda. See kehtib nii töös kui elus tervikuna. Näiteks tahta saada asjatundlikumaks, olla inimestele kasulik, soovida jätta endast nö. helendavaid jälgi. Kui mistahes eesmärkidesse ka uskuda, annab see piisava jõu ja võimekuse neid saavutada. Midagi suurt ja tähtsat ära tehes, kasvab lugupidamine ka enda vastu. Tunneme, et oleme vajalikud ja loome midagi suuremat, kui vaid oma ninaesise eest hoolitsemine. Ega muidu räägita heategeva töö pea teraapilisest mõjust inimesele, loomeinimeste sisemisest põlemisest ja tööarmastusest. Need kõik on seotud ikka sellega, et on suur eesmärk, põletav tahe seda ellu viia, sihikindlus selle saavutamisel ning lõpuks rahulolu loodud väärtusest. Nii on ka tööga - me peame suutma näha selles midagi suurt. Näiteks, et ma pole lihtsalt bürootöötaja, vaid olen kogu oma firma õhkkonna kujundaja, juhi parem käsi, imago kujundaja meie klientide jaoks, meie ettevõtte visiitkaart. Pluss kõige selle esindaja, mida head loob meie firma oma teenuste või toodetega.

Virovere sõnul saab inimene tõeliselt pühenduda vaid siis, kui tunnetab ennast ja oma tööd väärtuslikuna. Väärtustest tasub rääkida ka sellepärast, et maailm muutub kiiresti ja vajame midagi püsivat, millele toetuda. Midagi, mis oleks tõeliselt tähtis - nagu tasakaalupunkt meie jaoks. Siinkohal on paslik tuua eeskujuks ettevõtted, kes pole kunagi taganenud oma põhiväärtustest ja on siiani edukad ning ka neist, kes on seadnud põhieesmärgiks kasumi. Nende ettevõtete käsi pole käinud nii hästi, sest just väärtuslikud inimesed lahkuvad ettevõttest esimesena kui neid ei väärtustata. Raha ja materiaalsete asjade asemel võiksime uskuda iseendasse, pakub Virovere.

Miks paljud inimesed ei tunne rahulolu oma tööst?

Nad ei näe selle väärtust, ei tunneta end tähtsana või siis ei edene see neil hästi. Lihtne soovitus oleks Virovere sõnul teha vaid neid asju, mis meil hästi välja tulevad, siis oleks õnnetunne garanteeritud. Miski ei mõju motivatsioonile paremini kui enda headuse tunnetamine. Kui töötame kirglikult, ega saa midagi vastu, siis põleme läbi ja tunneme end ärakasutatuna. Seepärast tunnevad need töötajad, kellega firmas on peetud arenguvestlust, kes on saanud tagasisidet oma töö vajalikkuse ja olulisuse kohta ettevõttes, end rahulolevamana. Samas peab jääma alati ka mõõdukalt neid asju, mille tegemine nõuab meilt suuremat pingutust, nende ületamist ja mille nimel peame ennast kokku võtma ja pingutama. Muidu muutub töö liiga lihtsaks, kaob ära saavutuse rõõm ja selline töö enam ei motiveeri. Ettevõtte kohus on näidata oma töötajatele, millist väärtust ollakse loomas nüüd ja tulevikus. See annab ka töötajatele sihi, nad teavad, kuhu "bussi "on nad astunud, nagu väljendab

J. Collins.

Ettevõtted peavad leidma võimalusi ja pakkuma väärtusi, mis paneksid inimesed pühenduma. Ideaalis peaksid inimese ja firma väärtused peavad olema sarnased. See loob hea pinnase sünergiliseks koostööks. Lisaks on hea organisatsiooni tunnuseks toetav, usaldav ja hooliv suhtumine. Oluline on austus ja märkamine.

Mida teha kui inimese ja ettevõtte väärtused on erinevad?

Inimesed muutuvad firmas rahulolematuks siis, kui nende väärtushinnangud ei lähe firma omadega kokku, nendib organisatsioonikonsultant

Alexander Kochubei.
Enamasti hakkavad firmad, kui tugevam osapool töötajaid "lammutama"?. Juba päevast, mil uus töötaja tööle asub, palutakse tal väärtustega tutvuda. See käib lihtsalt, antakse kaust ette sõnaga: loe läbi ja võta omaks. Firma ei mõtle, et töötajale, kes tema juurde tööle asub, tema väärtused ei sobi. Kui tahab siin töötada, siis võtku omaks. Firma arvates töötaja, kes arvab teisiti kui nemad, see eksib.

Organisatsioonid käituvad endamasti rangelt, ega lase oma väärtuseid kõigutada, pigem kasutavad töötaja suhted meetmeid, mis olukorda muudavad või viimase lahkuma panevad. Meetmed on kas passiivsed (nt. eeskujuks olemine) või agressiivsed (nt. selgitamine, ähvardamine, karistamine).

Enamasti mõtleb ka töötaja, et tema väärtused ja seisukohad on õiged ning tema varasem kogemus kinnitab seda. Firmades, kus ta varem on töötanud, on asjad olnud teisiti ja talle on see sobinud rohkem, kui nüüdne olukord. Töötaja ei taha samuti alla anda.

Muret peaks Kochubei sõnul tundma siis, kui töösuhetesse tekivad pinged ja toimub käärimine. Väärtuste konflikt on üks raskemaid kokkupõrkeid. Toimetulekuks on mitmeid viise. Võib vaadata asjale laiemalt, astuda võitlusesse, laveerida või vältida, loota, et asi laheneb iseenesest. Inimene võib need väärtused ka pikapeale omaks võtta ja nendest probleemi mitte teha. Oluline on Kochubei sõnul pääseda sisekonfliktist endaga, tegeleda oma tunnete ja mõtetega ning püüda leida sobiv tasakaal. Kui rahulolematus jääb, ei sünni ka töörõõmu ega rahuldust.

Osale arutelus

  • Tiina Saar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine